Toivo Tänavsuu,
Vallo Toomet

Ettevõtjad on sattunud maksuameti huviorbiiti, kuna firmad maksavad dividende.

Maksuamet tõlgendab omanikele ja töötajatele makstavat dividendi varjatud töötasuna ning on otsustanud dividendide pealt sisse nõuda sotsiaalmaksu. Seda siiski vaid juhul, kui juhatuse liikmele ei maksta tasu või töötajale töölepinguga töötasu, või makstakse väga vähe.

“Ettevõtte juht ja ainuomanik töötab täistööajaga ja saab miinimumpalka, lisaks saab igal aastal dividende. Maksuhaldur selgitab välja, kui palju analoogse töö eest tegevjuhile palka makstakse ja käsitleb vastavat osa dividendidest palgana,” toob maksuameti pressiesindaja Liis Plakk näite. See tähendab, et maksuamet on võtnud endale õiguse hinnata, kui palju peab ettevõte oma töötajatele palka maksma.

Ärimeeste Endel Siffi ja Anatoli Kanajevi firma Trans-Kullo, mis valdab Pakterminali aktsiaid, on omanikele maksnud viimastel aastatel kena omanikutulu. 2005. aastal näiteks 131,5 miljonit krooni. Siff ei ole juhatuse liige ega saa firmast palka, kuid osaleb üldkoosolekutel.

Võtab tummaks

Riigikogu liikme Olari Taali investeerimisfirma Eggera on samuti 2005. aastal maksnud Taalile dividendideks 5 miljonit krooni ja 2004. aastal 4,2 miljonit. Taal on juhatuse liige ning töötajaid firmas pole. Samuti ei ole Taal endale tasu võtnud. Eggera teine juhatuse liige Laire Puhmaste ütleb, et firmal puudub sisuline majandustegevus, tegeletakse vaid investeeringute haldamisega, kuid see teenus – portfellihaldus – on sisse ostetud: “Mingit varjatud töötasu maksmist meil ei toimu.”

Maksuameti plaan käsitleda ettevõtete dividende palgana võtab Puhmaste piltlikult öeldes tummaks, sest töötasu osa dividendidest on tema hinnangul maksuametnikel võimatu adekvaatselt määratleda. “Põhjendusega, et on makstud vähe palka, ei saa küll mingeid täiendavaid makse määrata, selleks peaks olema sisukam põhjendus. See võiks tulla kõne alla siis, kui keegi tõepoolest pühendab iga päev 7–8 tundi ettevõttele ja võtab selle eest dividende,” ütleb ta.

Puhmaste sõnul on maksuametil raske määrata, kui palju ettevõtte omanik peab endale palka maksma. “Igati aktsepteeritav ja seaduspärane on, kui omanik maksab endale n-ö mõistlikku töötasu näiteks 10 000 krooni kuus ja võtab ülejäänud dividendidena,” leiab Puhmaste.

Maksuamet möönab, et loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt palgatuluna käsitleda, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks kvalifitseerib amet ümber ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit. Arvesse võetakse ka seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse; kui palju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. “Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt,” ütleb Liis Plakk. Analüüsile järgneb maksuameti “arve” ettevõtjale täiendava sotsiaalmaksu tasumiseks.

Maksuamet hindab varjatud palgamaksmiseks näiteks olukorda, kus ettevõtte juht ei saa töötamise eest tasu, vaid võtab raha välja dividendina, aastas 600 000 krooni, samal ajal kui sarnasel tegevusalal ja analoogse ettevõtte tegevjuhi palk on 50 000 krooni kuus.

Oma toimingutes toetub maksuamet maksukorralduse seaduse paragrahvile 84, mis annab ametile õiguse maksustamisel mitte lähtuda tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

Õigus puudub

Endine maksuameti juht ja praegune maksukonsultant Ardo Ojasalu ütleb, et viidatud maksukorralduse seaduse paragrahv räägib aga hoopis millestki muust. “See räägib tehingutest, mis on tehtud teeseldud eesmärgiga, aga kui inimene töötab oma äriühingus ja saab selle eest miinimumpalka, siis pole see teeseldud tehing – kust võtab maksuamet õiguse öelda, et inimesele tuleb rohkem palka maksta?” märgib Ojasalu.

Tema hinnangul ei saa maksuamet enamikul juhtudel dividenditulu selliselt palgana käsitleda, sest pole sundlust, et igas ettevõttes peaks keegi töötama. “Kui ettevõte on soetanud vara – väärtpabereid või kinnisvara – ja aasta pärast müüb selle maha ning saab kasu, siis aasta jooksul ei pea ju keegi kogu aeg firmas töötama,” arvab Ojasalu.

Ojasalu hinnangul võiks maksuametil tõepoolest tekkida õigus dividende palgana käsitleda, kui inimene pühendab kogu ressursi firmale ja kusagilt mujalt palka ei saa. Või siis, kui ettevõte teeb otsuse maksta aastas näiteks 240 000 krooni dividende, väljamaksetega iga kuu 20 000 krooni. “Dividendide maksmine kord-paar aasta jooksul ei saa olla palk. Palka makstakse iga kuu,” ütles Ojasalu.

Äriseadustik sätestab, et ettevõte võib dividendidena välja maksta eelnevate perioodide kasumi ning ei sätesta, millise perioodilisusega seda võib teha. Dividende võib välja maksta ka kuude kaupa, kui ettevõtte omanikud on vastava otsuse teinud.

Kommentaar

Heldur Meerits
Ettevõtja

Maksuamet keerab vinti üle. Kui maksuamet hakkab otsustama, kui palju tuleb firmas palka maksta ning kas dividende tohib või ei tohi võtta, siis ületab amet selgelt oma volitusi. Suuresti on see inimeste vabaduse küsimus. See tähendaks, et “suur vend” kasvatab kontrolli inimeste otsuse üle. Dividendide võtmine on seni minu meelest olnud seaduslik tegevus.

Võtmeküsimus on, kuidas maksuamet hindab, kas omanik töötab firma juures ja kui palju ta end firmale pühendab. Tegemist on väga suvalise lähenemisega. Varsti oleme seisus, kus maksuamet käsitleb maksudest kõrvale hiilimisena seda, kui inimene arvestab oma tuludeklaratsioonis eluasemelaenu intressid maksustatavast tulust maha.

Kommentaar

Vello Vallaste
Maksukonsultant

Kas järgmiseks hakkab maksuamet lugema maksudest kõrvale hoidumise eesmärgil tehtud toiminguks ka kasumi jaotamata jätmist? Sel juhul jääb peale sotsiaalmaksu ju ka tulumaks saamata. Kui siiski maksuamet peaks üritama dividende palgana käsitleda, siis peab ta seda tegema maksukorralduse seaduse § 94 alusel, s.t määrama tehtud töö turuhinna. See on aga ilmvõimatu, sest pole kaht ühetaoliste funktsioonide, äris osalemise määra ja võimekusega dividendisaajat. Riik on kehtestanud miinimumpalga. See on summa, millest väiksemat pole sünnis täistööaja eest maksta. Aga seegi on tööandja ja töötaja vaheline asi, kuhu riik ei saa oma nina toppida. Ja mõistagi ei kehti see juriidilise isiku organi liikmetele makstava tasu puhul. Neile ei pea üldse tasu maksma. Äriseadustik annab vaid loa maksta isiku ülesannetele ja äriühingu majanduslikule olukorrale vastavat tasu.

Kommentaar

Endel Siff
Ettevõtja

Dividendide palgana käsitlemisel peab lähtuma sellest, kas omanik osaleb firma igapäevasel majandamisel ehk tegevjuhtimises. Kui omanik on loobunud firma aktiivsest juhtimisest, võtab osa vaid üldkoosolekutest, siis on maksuameti tõlgendus, et dividendid makstakse palgaks, fundamentaalselt väär!

Kommentaar

Ardo Ojasalu
Maksukonsultant

Dividendide maksmine palga asemel on Eestis laialdaselt kasutusel. Suur osa ettevõtluses aktiivseid tippspetsialiste on asutanud endale sellised firmad. Maksuamet ei saa neile ette heita, et nad kasutavad ära Eesti soodsat majanduskeskkonda. Kui maksuamet tahab asju teisiti käsitleda, peab see olema selgelt seadusesse kirjutatud. Praegu on seadusandjad näinud ette, et nii võib teha. Iga ettevõtja lähtub sellest, mis on talle kasulikum, mitte sellest, et ta peab riigile kasulikuma tehingu tegema – valima selle majandusmudeli, kus riik kõige rohkem makse saab. Me ei ela politseiriigis.

Riina Kallas

Maksu- ja tolliameti teatel annab kehtiv maksukorralduse seadus (§84) maksuhaldurile õiguse mitte lähtuda maksustamisel tehingu või toimingu vormist, vaid maksustada tehing vastavalt selle tegelikule sisule, kui ilmneb, et see oli tehtud teises vormis maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul lähevad selle sätte alla ka juhtumid, kus äriühing maksab äriühingus töötavale omanikule palga asemel dividende, hoidudes sellega kõrvale sotsiaalmaksu tasumisest. Loomulikult ei saa kõiki makstud dividende automaatselt käsitleda palgatuluna, vaid igat konkreetset juhtumit tuleb analüüsida individuaalselt. Palgatuluks saab ümber kvalifitseerida ainult juba väljamakstud dividende, mitte lihtsalt äriühingu teenitud kasumit.

Veermäe rõhutas, et dividendide ümberkvalifitseerimiseks palgana analüüsib maksuhaldur iga kaasust eraldi. "Olulised asjaolud, mida arvestatakse igas kaasuses on isiku rolli ja osalust tegevjuhtimises ning ka seda, milline on antud tegevusalal tavapärane tegevjuhi töötasu, " ütles Veermäe.

Dividenditulu palgatuluks ümberkvalifitseerimisel võtab maksuhaldur arvesse seda, kas ja kui suures mahus on äriühingu omaniku aktiivne tegevus otseses seoses äriühingu kasumi tekkimisega, millist tööd omanik äriühingus teeb, kui palju talle selle eest tasu makstakse, kuipalju makstakse palka sarnaste äriühingute sarnastel ametikohtadel töötavatele isikutele ja kuidas on eelnev seotud äriühingu majandusliku olukorraga. Analüüsi ja kontrolli käigus selgitatakse välja, kas ja millises ulatuses on äriühingu omanikule makstud dividendid tegelikult tasu tehtud töö eest, mitte tulu tema investeeringutelt.

Täna kirjutas Ärileht, et ettevõtjad on sattunud dividendide maksmise tõttu maksuameti huviorbiiti. Maksu ja tolliameti selgitusel asus maksuhaldur sel aastal kontrollima mitmeid ettevõtteid, kus omanikele oli makstud suures summas dividende, kuid nende aastane palgatulu oli suhteliselt tagasihoidlik. Kontrolli käigus selgitatakse eeltoodud põhimõtete alusel välja, millises ulatuses dividendid tuleb ümber kvalifitseerida palgatuluks ning määratakse juurde tasumata sotsiaalmaks.

Merike Lees

Palgapäev peab töölepingus olema määratud kindla päevana, mitte perioodina.

"Tööinspektsioon on andnud selgituse, et palgapäev peab olema määratud ühe kindla päevana," kinnitas jurist Helve Toomla. Seega ei saa kirjutada lepingusse, et palka makstakse 1.-10. kuupäevani. Samas on Toomla näinud isegi selliseid lepinguid, kus palka makstakse esimesest viimase kuupäevani.

"Üks firma sätestas palga maksmise 12 korda aastas. Inimesed tulid ja kaebasid, et nad pole neli kuud palka saanud," kirjeldas Toomla. "Kui ma siis detsembri keskel tollesse firmasse helistasin, öeldi, et mis te muretsete, aasta lõpuni on ju veel rohkem kui 12 päeva! Sellist asja ei tohi olla."
Inspektor tegi märkuse

Olympic Casino Groupis on töölepingutes palgapäev hiljemalt 7. kuupäeval. "Varem oli palgapäev 5.-7. kuupäeval, kuid tööinspektor ütles, et see on vale ja nii me panime, et hiljemalt 7. kuupäeval," rääkis ettevõtte personalijuht Häli Siimaste. "Sellega jäi tööinspektor rahule. Tavaliselt makstakse aga palk välja 5. kuupäeval, sest inimesele on oluline palk varem kätte saada," ütles Siimaste.
Varem võib alati maksta

OÜ Balti Spooni palgapäev on iga kuu esimene reede. Kuupäevaliselt on pandud paika, et see on 7. kuupäev, kuid seadus ei keela varem maksta ja nii maksti näiteks novembrikuu palk välja 1. detsembril.

Balti Spooni personalijuhi Helo Tamme hinnangul süsteem toimib, inimesed on rahul ja tema teada pole see päev ka kunagi hilisemaks lükkunud.

Tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja Niina Siitami sõnul lubab palgaseaduse N 31 määrata kindlaks palga maksmise tähtajad. Tähtaeg on üks kindel kuupäev.

Mitmuse vormi kasutamine seaduse sõnastuses tähendab Siitami meelest seda, et eri struktuuriüksuste töötajatele või töötajate gruppidele saab määrata erinevad palgapäevad.

"Seaduse mõte ja eesmärk on see, et töötajal oleks täpselt teada, millal talle palka makstakse või millal laekub palk tema pangakontole," selgitas Siitam. "Kehtestades palga maksmise perioodi, loob tööandja sellega põhjendamatu ootuse saada palka juba perioodi alguses. See on aga töötaja jaoks halvendav tingimus."

Helve Toomla
jurist

•• Olin tööl eralasteaias, kust omanik saatis mu eelmisel aastal erialasele täienduskoolitusele, et saaksin töötada lasteaia õpetajana. Vormistasime lepingu, mille kohaselt tööandja maksis kinni minu koolituse, kuid see sidus mind viieks aastaks firmaga. Kui lahkun varem firmast, siis olen kohustatud koolitusraha tagasi maksma. Nüüd juhtuski nii, et andsin sisse lahkumisavalduse ja loomulikult nõutakse minu käest seda raha tagasi.

Õppepuhkuse kohta aga ei teadnud ma midagi. Kas nüüd, kui mul on sisse antud lahkumisavaldus, on mul tagantjärele õigus nõuda õppepuhkuse raha? Kas selle saab arvestada ka puhkuseraha sisse, mida mul firmast lahkumise korral on õigus saada?

Õppepuhkus on n-ö sihtotstarbeline vaba aeg, ainult tinglikult võib seda puhkuseks nimetada. Õppepuhkuse andmist sätestab täiskasvanute koolituse seadus, mille järgi antakse seda vaba aega ainult õppe ajaks, muul ajal seda võtta ei saa ja kasutamata jätmise korral seda ei hüvitata.

•• Olen firmas töötanud juba kolm kuud ja mulle makstakse lubatud palka, kuid töölepingu vormistamiseni asi ei jõua. Ilmselt on selleks ka mingi seaduslik tee. Kui aga lepingu vormistamisest keeldutakse, siis kuidas saan sellise töösuhte lõpetada?

Töölepingu kirjalikult vormistamata jätmine ei tähenda lepingu puudumist: sel juhul töötab töötaja suuliselt sõlmitud lepingu järgi. Kui tööandja keeldub visalt töölepingut kirjalikult vormistamast, võib appi kutsuda tööinspektori, kes teeb tööandjale vastava ettekirjutuse. Kui aga tekib ka vaidlus lepingu olemuse üle, näiteks väidab tööandja, et tegemist ei olegi töölepinguga, vaid hoopis töövõtulepinguga, siis tuleb pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole palvega tunnistada töösuhe töölepinguliseks ja nõuda töölepingu kirjalikku vormistamist.

Töölepingu lõpetamise soovist töötaja algatusel tuleb tööandjale kirjalikult teatada üldjuhul üks kuu ette, s.t täpselt samuti, nagu seda tuleks teha kirjaliku töölepingu olemasolu korral.

•• Olen töötanud firmas kaheksa aastat, nüüd hakatakse firmat likvideerima. Kas tööandja võib maksta mulle osa hüvitist rahas ja osa mingil muul moel? Firma omanik kavatseb teha nüüdse kaupluse asemele söögikoha, mis minu meelest ei vasta müüjatöö kohustustele. Veel huvitab, kuidas arvutatakse keskmist töötasu.

Loonuspalga ehk naturaaltasu maksmine oli aastaid tagasi seadusega lubatud. Nüüd seda võimalust enam ei ole – palka ja hü-vitisi tohib maksta ainult rahas, Eesti kroonides.

Keskmist palka arvutatakse vabariigi valitsuse sellekohase määruse järgi. Üldjuhul leitakse see arvutamise vajadusele eelnenud kuue kalendrikuu jooksul teenitud palkade kogusumma jagamisel sama aja kalendrijärgsete tööpäevade arvuga. Sel viisil saadakse keskmine päevapalk. Keskmise kuupalga arvutamiseks korrutatakse keskmine päevapalk ikka sama ajavahemiku ühe kuu kalendrijärgsete tööpäevade keskmise arvuga.

Olgu näiteks möödunud aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini välja teenitud 30 000 krooni. Kalendaarseid tööpäevi oli selle kuue kuu jooksul 128. Keskmine päevapalk oli seega 234.40 (30 000:128). Samas ajavahemikus oli ühes kuus keskmiselt 21,3 tööpäeva. Keskmiseks kuupalgaks oli järelikult 4992 kr 70 s (234.40 x 21,3).

Rõhutan, et niimoodi arvutatakse keskmist palka juhul, kui töötaja kogu aeg töötas. Puhkus, haigus jm töölt puudumine arvestuse aluseks oleva aja sees muudab ka arvutusviisi.

Helve Toomla
jurist

Mille alusel maksab raamatupidaja töötajale palka suulise lepingu korral?

Ainult sellise ajutise töö tegemiseks, mille kestus ei ületa kaht nädalat, võib töötajaga töölepingu sõlmida suuliselt. Kui töötaja on suulise lepinguga tööl, tuleb juhil teha tema töölevõtmiseks korraldus või käskkiri, mis on raamatupidajale aluseks väljamakse tegemisel.