Raul Veede

Tööotsija jaoks on konkursi tuumaks tööintervjuu. Kes selleni ei jõua, peab hakkama järgmist kohta otsima. Kui see on edukalt läbitud, jääb enamik karisid seljataha. Ent kuidas vältida komistuskive enne intervjuud?

1. Valmista korralikult ette CV ja teised dokumendid.

Kui eluloost või teistest nõutud paberitest jääb halb mulje, ei tekigi võimalust seda viga intervjuul parandada. Seepärast tuleb kõik konkursile saadetavad dokumendid hoolikalt läbi mõelda ja üle kontrollida. Kui avaldusele ununeb eelmise tööandja nimi või aegunud palganumber, ei häälesta see kedagi soodsalt - rääkimata rasvasest pöidlajäljest keset CVd.

Juhul, kui sa pole oma õigekirjas väga kindel, tasub lasta paberid asjatundjal igaks juhuks üle vaadata. Muidu sõltub kõik töökohast: koristaja valikut mõjutavad kirjavead vähe, juristi või sekretäri puhul aga küll.

2. Suhtle algusest peale korrektselt.

Vasta telefonikõnedele, kirjadele ja e-kirjadele viisakalt ja selgelt. Kui sa ei saa telefonikõnet vastu võtta, helista tingimata tagasi ja vabanda lühidalt. Keegi ei taha, et tema kontoris vastataks klientide kõnedele "Mis tahad, ää?" või segaselt mõmisedes. Vandumist vabandab ainult suurem õnnetus mootorsaega.

Ära oota kirjale vastamisega viimase hetkeni - kui sellega peaks ilmnema mingi probleem, ei jää sul aega seda parandada. Kirjuta paberkirjale aadress selges käekirja ja kontrolli, kas marke on ikka piisavalt. E-kirjade puhul vaata, et see läheks kindlasti õigel aadressil. Tööotsimise ajal tasub ka jälgida, et postkast ei ummistuks - mitme teenusepakkuja (näiteks hot.ee ja zone.ee) puhul on hädad kerged tulema. Ning veel üks tähtis pisiasi: ära eksi ettevõtete ega inimeste nimedega, see mõjub ebaviisakalt ja vahel isegi solvavalt.

3. Mõtle intervjuu varakult läbi.

Küsimusele "Miks olete just teie õige inimene sellele ametikohale?" pole vastus "Ee... Ma ei tea..." sugugi parim võimalik. Uuri lehtedest, internetist ja tuttavatelt ettevõtte ja töökoha tausta ning mõtle, millistest su oskustest ja iseloomujoontest seal kasu oleks.

Ehk on nende seas midagi sellist, mida igaühel pole? Kas oled varem midagi sellesarnast teinud? Kas talud hästi rutiini või armastad algatada uusi projekte? Oled käinud asjakohasel koolitusel?

Mõelda tasub ka küsimustele, mida ise intervjueerijale esitada tahad. Kui sa tulevast töökohta just läbi ja lõhki ei tunne, on küsimusi kindlasti muugi kui palga kohta. See võib olla su viimane võimalus vältida ebameeldivaid üllatusi! Sõnasta siiski ka oma kõige kurjemad kahtlused leebelt ja taktitundeliselt.

4. Mine intervjuule korrektse välimusega.

Eri ametites tähendab see kahtlemata eri asju. Laotööliselt ei pruugita lipsu või rangelõikelist kostüümi eeldada, ehkki ega see ka paha tee. Tulevane notariabi või ministeeriumi osakonnajuhataja võiks siiski soliidsusele rõhuda. Ei maksa lasta ennast häirida sellest, kui kontorirahvas igapäevaselt vabamalt riietub - tähtis võib olla ka teadmine, et oskad vajaduse korral asutust esindada.

Igal juhul on mõistlik veel enne kodunt väljumist rõivastele pilk heita: ega miski ei hargne ja kas kõik on puhas? Olgu pidulikkusega, kuidas on, aga korralik väljanägemine näitab viisakust teiste suhtes.

Välimuse kõrval tasub mõelda ka lõhna peale. Kindlam on kasutada higipulka või mõnd leebemat deodoranti: ka enesekindel inimene võib tähtsa hetke eel järsku higistama hakata. Kindlasti ei maksa aga end vängete lõhnadega üle ujutada või veel ukse taga närvide rahustamiseks sigaretti teha.

5. Intervjuule minnes ole täpne.

Kui sul on pisimgi kahtlus, helista või kirjuta kutsujale ning küsi intervjuu koht, kuupäev ja kellaaeg viisakalt üle. Tavaliselt pole mõtet minna kohale tund aega varem, ent pigem tasub jõuda kohale liiga vara kui hilja. Veel hullem on ajada segi kuupäev.

Võib juhtuda, et sul ei ole võimalik kokkulepitud ajaks kohale ilmuda. Maailm on juba kord ettearvamatu: lapsed haigestuvad, autod lähevad katki, lennujaamades tekib viivitusi.

Nii pea, kui sul tekib vähegi põhjendatud kahtlus intervjuule jõudmises, teavita kohe oma kontaktisikut. Kui sa takistustest just mitu päeva varem teada ei saa, on enamasti kõige mõistlikum helistada. Kui telefonikõnele ei vastata, jäta võimalusel sõnum hääleposti, ent kindlam on korrata teadet ka asutuse sekretärile.