Articles
Seadus annab kuni seitsmeaastast last kasvatavale vanemale õiguse kasutada põhipuhkust temale sobival ajal.
Küsimus: kas ma võin võtta suvel pikemat puhkust, kui teistel, sellepärast, et minul on kaks last, nelja- ja kuueaastased. Sellel aastal läheb vanem laps kooli, mistõttu mul vaja seitse nädalat lastega kodus olla. Lasteaia kollektiiv läheb puhkusele 11.07.11. Augustis mul on neli nädalat puhkust, ma ei saa jätta juulis kolmeks nädalaks lapsi koju ilma järelvalveta. Minu tööandja räägib, et nii ametlikku puhkust kui ka palgata puhkust ma võtta ei saa, sest see peab olema tööandjaga kokkuleppel. Kas see vastab tõele? Minul on lisaks augustikuus kasutatavale neljanädalasele puhkusele saada puhkusejäägid 13 päeva, mis olid planeeritud septembriks – oktoobriks. Kas ma võin neid puhkusepäevi võtta juulis?
Vastus: töölepingu seaduse (TLS) § 55 on sätestatud, et eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, kuid ainult töötajale soodsamas suunas. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui töölepingu seadus ette näeb, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida seadus ei võimalda.
TLS § 69 sätestab puhkuste ajakava regulatsiooni. Puhkuste ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lõikes 7 sätestatud isikutelt ja olukordades. Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb TLS § 69 lõike 2 alusel teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, seega puhkuste ajakava tuleb teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Kui ajakava sisaldab näiteks lapsepuhkust, siis tuleb ka see anda vastavalt ajakavale.
Töötaja kaitse on tagatud sellega, et puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja õigus jääda puhkusele 2-nädalase etteteatamisega on põhjuseks, miks tööandjad peaksid koostama puhkuse ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks võimalikult aasta alguses. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ning ajakavasse pandud puhkusi ei saa ühepoolselt muuta. Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuste osas, mille muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkus edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.
Seega, tulenevalt TLS § 55 on töötajal kes kasvatab kuni seitsmeaastast last (lapsi) õigus saada puhkust 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Tulenevalt TLS § 69 lõike 7 punktist 3 on kuni seitsmeaastast last kasvataval vanemal õigus kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostamisel arvestanud töötaja õigust kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, on töötajal võimalus võtta puhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest vähemalt kaks nädalat ette.
Samuti on töötajal võimalus võtta kasutamata põhipuhkus temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Parima praktika korral arvestab tööandja puhkuste ajakava koostamisel kuni seitsmeaastast last kasvatava vanema õigusega kasutada põhipuhkust temale sobival ajal ja lülitab puhkuste ajakavasse puhkused nii, nagu töötajale sobib.
Sirje Aava
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist
Merike Tamm, reporter
Rahandusministeerium tegeleb aktiivselt riigiteenistujate palgasüsteemi ümberkorraldusega, et ametnike palga oleks võrreldavad nii omavahel kui erasektori töötajatega. See aitaks ka juhtidel paindlikumalt ja targemalt personaliotsuseid teha.
Rahandusministeerium tõi möödunud aasta personaliandmete põhjal välja, et 2010. aastal ametnike arvus ja avaliku sektori palgakulus suuri erinevusi aasta varasemaga võrreldes pole – või kui, siis kokkuhoiu poole. 2009. aastal oli riigiasutustes koosseisulisi töötajaid 35 690 ja mullu 34 581. Palgakulu oli 2009. aastal 428 miljonit eurot ning mullu 407 miljonit eurot. «Sellise suurusjärguga riigiasutused ka aastat planeerisid,» kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm, et üllatusi ei olnud.
Kui varem kogus rahandusministeerium igal kevadel andmeid riigiasutuste möödunud aasta palkade kohta ja sai kokkuvõtteks tabelid iga ministeeriumi ja riigiasutuse keskmiste palganumbritega, siis nüüd on sellest lõplikult loobutud. «Esiteks, kuna 2010. aastal enam drastilisi personalimuutusi ei toimunud – ei palga ega koosseisu osas, siis pidasime mõttekaks seda mitte teha. Teiseks jõudsime järeldusele, et selline käsitöö – sest seda tegid personalijuhid käsitsi - sisuliselt meile midagi ei anna,» selgitas Helm.
Nimelt saadakse nii suuruse kui valdkonna poolest väga erinevate asutuste palkade kokkulöömisel suhteliselt abstraktsed numbrid, mis ei ole omavahel võrreldavad. «Millest need palgaerinevused tulenevad, nende numbrite pealt me järeldada ei saa.» Peale selle pole Helmi sõnul ministeeriumide keskmisi palku reaalselt otsustusprotsessis ka kasutatud. «Nii et me saime mingi pildi - tornid seisavad kõrvuti - aga see ei ütle, kuhu ja kui kiiresti me nüüd edasi jooksma peame, sest andmeid on selleks liiga vähe.»
Sellega selgitabki Helm vajadust kogu riigiametnike palgasüsteem põhjalikult korrastada, mida uue avaliku teenistuse seadusega kavandataksegi.
Kui praegu makstakse riigiametites palka positsioonipõhiselt ja ametnikud jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemametnikeks, siis on Helmi sõnul raske võrrelda, kas nad saavad võrreldes tööturuga ka õiglast palka.
Helm analüüsis eelmisel aastal riigiasutuste tugiteenistujate kohta käivat infot. «Sain teada, et keskvalitsuses on haldustöötajaid ligi 1800 ja nad saavad keskmiselt 9300 krooni palka. Aga mis ma selle infoga peale hakkan? Suurt mitte midagi! Ma ei usu, et logistikaga tegelevale või haldusjuhile nii vähe palka makstakse, kindlasti on nende töötajate hulgas ka koristajad, kes selle numbri alla viivad,» põhjendas ta, miks ilma detailse taustinfota selline võrdlus midagi ei anna.
Tema hinnangul tuleks töötajaid nii riigiasutuste sees või omavaheliselt, aga ka laiemalt tööturuga võrdlema ikka ametipõhiselt. Näiteks võiks võrrelda eraldi juristide palgataset ja isegi siin sisulisemalt, kas tegu on õigusloomega või lepinguõigusega tegelevate juristidega. Samuti saaks näiteks avalike suhete spetsialiste eraldi paremini erasektoris olevatega võrrelda.
«Palgasüsteemi korrastamine käib paralleelselt meie tugiteenuste projektidega, mis tähendab, et kogu andmehaldus läheb automaatseks ja nii-öelda reaalajas võrreldavaks, siis saame varsti rääkida mitte sellest, millised palgad olid meil aasta tagasi, vaid võtame andmebaasist kasvõi 1. jaanuaril välja, missugune ametikoht millist palka saab,» näitlikustas Helm. «Sellise info põhjal saame analüüsida, kas konkreetsetel ametikohtadel on palgaga probleeme ja võrrelda, kuidas õigeaegselt reageerida tööjõuturul toimuvatele muutustele.»
Helmi hinnangul annab muudatus abivahendi juhtidele, et nad saaksid külmutatud tegevuskulude raames teha paremaid otsuseid. «Vaatame, mis toimub aasta-kahe pärast, kui palju inimesi on suudetud tööl hoida. Mul on tunne, et selleks ajaks peaksime väga selgelt saama juhtidele anda infot, kus on probleemid. See ei saa olla lahendus, et mitu aastat pole palkadega midagi tehtud ja nüüd tõstame kõigil ühtlaselt palka 3, 5 või 10 protsenti. Avastame, et oih, inimesed on laiali jooksnud, vaja ruttu midagi teha!»
Valitsuse tegevuskavas on uue avaliku teenistuse seaduse esitamine ette nähtud tänavu sügisel, kuid uut palgasüsteemi nii üleöö valmis ei saa. Helm hindas, et ametikohtade liigitamine ning süsteemi juurutamine võtab ehk aega paar aastat.
Erinäolised ametikohad
«Palgasüsteemi korrastamisega oleme tegelenud juba julgelt aasta, püüdes kategooriaid kokku leppida, rääkides asutuste ja personalijuhtidega. See on paradigma muutus, mis üleöö ei toimu,» tõdes Helm. «Juba selle usu tekitamine, et proovime omavahel sildu luua ja infot vahetada - see tahab veenmist.» Seetõttu ongi uue palgasüsteemi juurutamist Helmi hinnangul kõige lihtsam alustada tugivaldkondadest, miks mitte just personalijuhtidest, kes pärast selle süsteemi ka oma asutustes selgeks rääkima ja sisse viima peavad.
«Eesti omapära on, et meil on väike riik ja palju väikseid asutusi, kus inimesed tegelevad väga mitme tööga, nii et peensusteni võrreldavaks me seda taset ei saagi viia. Ma olen ka veendumusel, et peab jääma juhi otsustusvabadust ja keskvalitsusest ei saa täpselt öelda, et mingi ametikoht, näiteks raamatupidaja, saab täpselt nii palju palka riigilt,» lisas Helm.
Teisalt mingi ootus ühtlustamiseks siiski on nii maksumaksjate poolt kui ka raha otstarbeka kulutamise nimel. «Meie, see tähendab rahandusministeerium, peab suutma toota riigiasutustele sellist taustinfot, mida juhtidel on võimalik personaliotsuste tegemisel kasutada,» sõnas Helm. «Praegu on juht palgastatistika mõttes kõnelustes üksi - nii tööletulijate kui töölolijatega.»
Mis aja jooksul ja kuidas saab töövõimetuspensionär tagant järele kasutada pikendatud puhkust, selgitas Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Kaks meie töötajat teatasid 2011. aasta maikuus, et neil on juba mõne aasta eest tuvastatud töövõimetus ning määratud töövõimetuspension.
Esimene juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension 2008. aasta mais. Töötaja tööleping lõppes 2009. aasta märtsis ja uus tööleping temaga sõlmiti 2010. aasta jaanuaris.
Kas töötajal on õigus küsida hüvitist ka 2008-2009 aasta eest tagantjärgi?
Teine juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension septembris 2007.
Vastavalt TLS põhipuhkuse regulatsioonile kehtivad sellest ajast kasutamata jäänud puhkused 4 aastat.
Samas aasta 2009. aasta teise poole puhkus on juba kehtetu. Kas tööandja peab töötajale lisapuhkuse 27 päeva võimaldama?
Kui tööandja on kohustatud seda tegema tagantjärele, siis kas tööandjal on õigus selle konkreetse puhkuse väljavõtmise aja kohta teha piiranguid? Näiteks teeb tööandja ettepaneku, et need puhkuse päevad võetakse välja talvisel hooajal. Eriti arvestades, et puhkusegraafikud olid koostatud enne selle informatsiooni ilmsiks tulekut.
Vastus: Kuna töövõimetuspensioni saava isiku pikendatud puhkus on seaduse mõttes tavaline põhipuhkus, on seda võimalik kasutada ka tagantjärgele, samuti saab tööandja taotleda riigilt puhkusetasu hüvitamist kuni puhkuse aegumiseni.
Juhtumil, kui töötaja tööleping on vahepeal lõpetatud ning aasta hiljem on töötaja uuesti tööle võetud, ei ole tegemist sama töösuhte jätkumisega. Seega ei saa töötaja nõuda 2008-2009 puhkust. Hüvitisenõuded nende aastate kasutamata puhkuse eest on aegunud, kuna töölepingu lõppemisel makstava kasutamata puhkuse hüvitise nõue aegub üldise 4kuulise tähtaja jooksul.
Töötajal, kelle töösuhe on kogu vahepealse aja väldanud, on puhkuseõigus vastavalt sellele, milline puhkus on aegumata. 2009. aasta teise poole puhkus on tõepoolest praeguseks aegunud, samas enne seda tekkinud puhkuseõigus on realiseeritav kuni 2013. aasta juuni lõpuni. Riigilt saab puhkusetasu hüvitamist nõuda samuti aegumata pikendatud põhipuhkuse eest.
Arvestades kasutamata puhkuse mahtu, on mõistlik sõlmida kokkulepe puhkuse kasutamise aja osas ning asjakohane on tööandja ettepanek puhkuse väljavõtmise aja ja korra kohta. Kuigi reeglina on töötajal õigus nõuda puhkuste ajakavas kajastamata puhkust talle sobival ajal, kehtib meie hinnangul antud juhul hea usu põhimõte - hea usuga vastuolus oleks see, kui töötaja nõuaks ühepoolselt puhkuse võimaldamist talle sobival ajal, samas kui ta ise ei ole võimaldanud tööandjal arvestada pikendatud puhkusega ajakavas (ei ole andnud vastavat infot mitme aasta jooksul).
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab alaealisi ja seda, kas nad võivad töötada öösiti alkoholiga kauplevas toidukohas.
Küsimus
Kas 17-aastane alaealine võib töötada kiirsöögikohas kus müüakse muu hulgas lahjat ja kanget alkoholi? Öisel ajal müüakse alkoholi lahtiselt.
Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava
Vastavalt alkoholiseadusele ei tohi alaealist rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
Edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil tähendab seda, et alaealine võiks näiteks kellelegi toimetada paki, milles sisaldub avamata alkoholipudel.
Seega, alla 18-aastane isik ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi käitlemisega, sh jaemüügiga või klientide teenindamisega, kui muuhulgas võib esineda alkohoolsete jookide serveerimine.
Kuna küsija on maininud ka öist aega, siis täpsustan, et töölepingu seaduse § 49 lõike 1 kohaselt ei tohi alaealine üldreeglina teha tööd ajavahemikus 20.00 kuni 6.00. Ka juba 17-aastaseks saanud noor ei tohi töötada nimetatud ajal.
Toimetas: Tarbija24
Helve Toomla, jurist
•• Töötan andmesisestajana, katseajaks sõlmisin tööandjaga teenuse osutamise lepingu. Õpin ülikooli päevases õppes ja ees on kooli lõpetamine, vajan kolm-neli nädalat õppepuhkust, et lõputöö valmis kirjutada. Olete selgitanud, et töö kõrvalt õppija peaks saama õppepuhkust. Kuid ülemus ütles, et see õigus on ainult töölepinguga töötaval õppuril.
Kahjuks on see tõsi. Täiskasvanute koolituse seadus annab õiguse õppepuhkust nõuda ainult neile, kes on töölepinguga töötajad. Kõnealuses vastuses olen kirjutanud ka, et õppepuhkust antakse töötajale ja avalikule teenistujale. Teenuse osutaja ei ole kumbki, tema on võlaõigusseaduse järgi kas käsundisaaja, töövõtja, maakler, agent vms vastavalt sellele, millise teenusega on tegemist. Võlaõigusseadusest tulenevate teenuse osutamise lepingute suhtes ei kehti töölepinguseadus ega muud õigusaktid, millega reguleeritakse töötajate õigusi ja kohustusi.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Page 1214 of 1601
