Articles
Kui varem pidi II samba pensionifondi vahetades ühest fondist teise viima kogu summa, siis augustist võib uuele fondile usaldada näiteks kolmandiku.
Seni kogutud pensioni võib korraga hoida mitmes erinevas fondis ning osade kaupa ühest fondist teise viia, et nii riske vähendada. Kohustusliku pensionifondi osakute osaliseks vahetamiseks võib avaldusi esitada alates selle aasta 1. augustist. Vahetamine ühest fondist mitmesse tehakse ühe avaldusega ning avaldusel märgitakse teise fondi viidatave osakute protsent.
Kui on soov vahetada osakuid mitmest fondist, tuleb esitada mitu avaldust. Sampo Panga personaal- ja jaepanganduse direktori Tõnu Vanajuure kinnitusel tühistab iga uus sama lähtefondiga avaldus eelmise.
Juba kogutud summa saab ümber tõsta mõnda teise fondi 3 korda aastas, varasemalt sai seda teha korra aastas kalendriaasta alguses. Pärast seadusemuudatust saab kogutud summa teise fondi tõsta jaanuari, mai ja septembri alguses. Avaldus tuleb esitada hiljemalt üleeelmise kuu lõpuks, seega kas novembri, märtsi või juuli lõpuks.
«Näiteks avaldused, mis on esitatud kuni 2011. a. juuli lõpp, jõustuvad septembri alguses, mil toimub reaalne vahetus. Avaldused, mis on esitatud perioodil august kuni november, jõustuvad 2012. a. alguses,» kommenteeris LHV varahalduse juhatuse liige Mihkel Oja.
«Uue seadusega antud suurem vabadus enda pensionivara suunamisel tähendab kindlasti ka suuremat vastutust. II samba fondid ei ole oma olemuselt «turu ajastamist» võimaldavad tooted, mistõttu võib lühikese perioodi tootluse pealt tehtud otsus vahetusega kaasnevate kulude tõttu oodatud kasu asemel hoopis kahju tuua. Kuna investeerimisriski kannab investor, peab vahetamise otsust põhjalikult kaaluma,» nentis Swedbank Investeerimisfondide juhatuse liige Meelis Hint.
Pangad peavad kliendiga II samba teemal suheldes seletama inimesele, millised investeerimisriskid ühe või teise pensionifondi valimisega kaasnevad, muuhulgas seda, kellele konkreetne fond sobib.
Samuti peab selgitama, millised on pensionifondidega seotud kulud ning kui klient esitab fondivahetamise avalduse, siis millal ja mis täpselt selle alusel toimub ja millised on selle avalduse esitamisega seotud kulud.
Kui juba olemasolevat pensionit saab uude fondi viia kolm korda aastas, siis igakuised maksed uude fondi võib ümber suunata sisuliselt koheselt, kui selleks soov tekib. Avaldus jõustub esitamisest kolme tööpäeva jooksul.
Adele Pao
Elame sellises paigas, kus on teatavad murepunktid, mis meid aastast-aastasse samal ajal kimbutama kipuvad. Talvel räägitakse kuhjuvate lumehunnikute koristamisele kuluvast rahast ja libedusest, kevadel jälle lume sulamisega tekkivast uputusohust. Suvi algab aruteluga tänavaaukude üle ning, mida aeg edasi, seda aktuaalsemaks muutub ka rääkimine kuumusest.
Kuigi valdav osa inimesi planeerivad suurema osa oma puhkusest suvekuudele, leidub ka neid, kes kõige palavamate ilmadega endiselt tööpostil peavad olema.
Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde. Tööruumides lubatavat temperatuuri ei ole õigusaktidega määratletud, mis tähendab, et iga töökohta tuleb hinnata eraldi tulenevalt konkreetse töö eripäradest.
Olukorras, kus töötaja tunneb, et tingimused töö tegemiseks on ebasobivad, tuleb tal pöörduda tööandja poole, kes peab võimalusel arvestama töötaja tehtud kaebuste ja ettepanekutega. Töötaja ja tööandja peavad tegema koostööd selleks, et töökeskkond oleks ohutu.
Kuumad ilmad korduvad aastast aastasse. Seega tasuks tööandjal ettevõttes kuumuse leevendamiseks kaaluda pikemaajaliste ja efektiivsemate lahenduste kasutamist nagu näiteks jahutussüsteemide paigaldamist tööruumidesse. Kindlasti tuleks pingutada selle nimel, et töötajatel oleks võimalik kuumuse korral teha sagedasi lühiajalisi puhkepause puhkeruumis, kus on värske ja jahe õhk ning võimalus tarbida kvaliteetset joogivett.
Välistingimustes kuumusega töötamine
Seadus ei piira ka välistingimustes töötegemist ülemääraste kuumakraadidega, vaid lubab tööandjal lähtuda mõistlikkuse ja inimlikkuse printsiipidest. Üheks abinõuks kõrge temperatuuri käes töötavate inimeste tervisekahjustuste vältimiseks on kindlustada töötajad piisava koguse külma ja kvaliteetse joogiveega. Lisaks on kuumakraadide puhul võimalik tööandjal ümber korraldada ka töötamise aeg. Näiteks alustada teetöödega varajastel hommikutundidel, et kasutada efektiivselt seda aega, kui päikesekiirgus on madalam ning pidada pikem paus sel ajal, kui kiirgus on oma haripunktis. Seejuures tuleb tööandjal loomulikult teavitada ümberkorraldustest ka töötajaid ning arvestada töötajate põhjendatud vastuväidetega.
Ilmastikust tingitud erakorraliste töötingimuste tekkimist nagu liiga kuum või külm temperatuur ei ole võimalik inimestel ära hoida. Küll aga on inimeste võimuses võtta kasutusele mitmesuguseid abivahendeid nii külma kui ka liigse kuuma leevendamiseks. Oluline on lähtuda inimlikkuse ja mõistlikkuse printsiipidest ning püüda keeruliste olukordade leevendamiseks parimal võimalikul moel koostööd teha.
Kadri Kasterpalu
Avalike suhete peaspetsialist
Tööinspektsioon
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Agne Narusk
Töötuskindlustushüvitiselt protsenti II sambasse ei arvata, koondamisrahalt aga küll.
•• Miks on nii, et koondamishüvitiselt ja hüvitiselt, mida makstakse inimesele siis, kui tööandja pankrotistub, läheb pensioni II samba makse maha, kuid töötuskindlustushüvitiselt või töötutoetuselt enam mitte?
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov: Pensioniõiguse üldine loogika põhineb aktiivse tulu saamisel ehk kui inimene töötab ja panustab süsteemi, siis tekivad tal õigused, kui aga ei tööta, siis mitte. Töötutoetus on oma olemuselt toetus ning seda ei loeta töiseks tuluks. Seega ei maksustata töötutoetust sotsiaalmaksuga ning sellelt ei maksta ka kogumispensioni makset. Ka töötuskindlustushüvitis ei ole aktiivne tulu: sellelt makstakse üksnes sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa, et töötule jääks alles kindlustuskaitse. Kui inimene saaks töötuskindlustushüvitiselt ka pensioniõigusi, tähendaks see samalt tulult topelt õigusi.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Lugeja küsib: Töötamise käigus tekkis tööandja varale kahju, nüüd nõuab tööandja kogu kahju minu käest sisse, samas mina ei olnud ainuke, kes tekkinud situatsioonis süüdi on ja ei ole tahtlikult kahju tekitanud. Kas tööandjal on õigus kogu tekitatud kahju minu käest sisse nõuda?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:
Kahju hüvitamise ulatus sõltub kahju tekitanud töötaja süü vormist. Hüvitamisele kuuluva kahjusumma kindlaksmääramisel on peamine tuvastada kogu kahju suurus ning tahtlikult, hooletusest või raskest hooletusest põhjustatud kahju (võlaõigusseadus § 104 lõiked 2 kuni 5).
Hooletuse olemasolu kindlakstegemiseks tuleb lähtuda töösuhtele omasest hoolsuse määrast. Töölepingu seaduse (TLS) § 16 lõike 1 kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Vajaliku hoolsuse määra kindlakstegemisel tuleb arvestada tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, töötaja ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi (TLS § 16 lõige 2).
Tahtliku kahju tekitamise korral vastutab töötaja kogu kahju ulatuses ning seega tuleb töötajal tööandjale hüvitada kogu tekitatud kahju (TLS § 74 lõige 1). Hooletusest, sealhulgas raskest hooletusest, tekitatud kahju puhul tuleb hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel lähtuda töötaja tööülesannetest, süü vormist (nn tavalise hooletuse korral vastutab töötaja väiksemas ulatuses kui raske hooletuse puhul), töötajale antud juhistest, töötingimustest, töö iseloomust tulenevast riskist, tööandja juures töötamise ajast, senisest käitumisest, töötaja töötasu suurusest ning tööandja mõistlikult eeldatavast võimalusest kahjude ärahoidmiseks või kindlustamiseks (TLS § 74 lõige 2).
Paragrahvi 74 lõike 2 puhul ei ole tegemist kinnise loeteluga ja vaidluse lahendamisel võib töövaidluskomisjon või kohus arvesse võtta ka muid asjaolusid. TLS § 74 lõikes 2 ettenähtud asjaolude arvestamisel tuleb vähendada hüvitamisele kuuluvat kahju summat. Muu hulgas tuleb hüvitist vähendada tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra. Töötaja hooletusest, sealhulgas raskest hooletusest tekitatud kahju sissenõudmisele pole võrreldes kuni 01.07.2009 kehtinud õigusega seatud piirmäära. Varasemalt oli piirmääraks töötaja 1 kuu palk.
Soe suvi on tulemas ja sellest lähtuvalt kerkivad esile ka töökohtade sisekliima probleemid.
Vastab Lääne inspektsiooni tööinspektor Märt Nael:
Töökohtade sisekliima valdkonda reguleerib õigusaktina töötervishoiu ja tööohutuse seadus ning Eesti standard EVS-EN 15251. Standard keskendub rohkem hoonete projekteerimisele energia tõhususe parandamisel.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 6 lõige 4 sätestab järgneva: “Töökoha sisekliima - õhutemperatuur ja -niiskus ning õhu liikumise kiirus – peab olema tööülesande täitmiseks sobiv, tagada tuleb töökohtade varustatus värske õhuga. Sobiva sisekliima määramisel tuleb arvestada töötajate arvu ruumis, töötajate vaimset ja füüsilist koormust, tööruumi suurust, kasutavate töövahendite spetsiifikat ning tehnoloogilise protsessi laadi“.
Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele peab tööandja korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitab välja kõik töökeskkonnas toimivad ohutegurid. Riskianalüüsi käigus aga enamasti ei pöörata tähelepanu välistingimustest lähtuvatele asjaoludele nagu meie kliima vööndile mitteomane kõrge välistemperatuur. Lähtuvalt riskianalüüsi tulemustest peab tööandja rakendama meetmed ohutegurite toime vähendamiseks.
Kehtivuse kaotanud tervisekaitse normides olid soovituslikud normid kõige kergematel töödel kuni +28 kraadi ja kõige raskematel töödel kuni +24 kraadi. Eelnevast lähtudes võiks tegevuskavasse lülitada mitut laadi meetmeid. Näiteks korralduslikest meetmetest teha perioodilisi vaheaegu töös, lühendada eriti kuumadel päevadel võimaluse korral tööpäeva pikkust, muuta kokkuleppel ajutiselt tööaega ,vastastikusel kokkuleppel muuta puhkuste aegu, korrigeerida tootmiskavasid jne. Materiaalsete meetmete korral tuleks teha kulutusi näiteks varustada töötajad joogiveega, panna aknakatted päikesepoolsetele akendele, parandada ventilatsiooni või paigaldada konditsioneerid.
Page 1217 of 1601
