Articles
Rein Sikk, Mirko Ojakivi
Aastakümneid ühes summas makstud puhkusetasu pakuti nüüd jupikaupa.
Mitmed Tallinna kooliõpetajad olid hämmingus, kui õppeasutuse juhtkond tegi neile ettepanek võtta puhkuseraha välja jupphaaval ning sõlmida selleks ka kirjalik leping. Aastakümneid on pedagoogid saanud oma puhkuseraha kätte ühekorraga. Anonüümsust palunud pedagoogid seostasid arusaamatut uuendust Tallinna linna rahanappusega.
Gustav Adolfi gümnaasiumi direktor Hendrik Agur ütles, et linnavõim andis neile teada võimalusest saada puhkuseraha osa kaupa ühe elektronkirjaga. „Ka meie andsime õpetajatele teada, et selline võimalus on ja edasi sellega ei tegelenud, sest eespool oli kaheksateist hoopis tähtsamat asja,” selgitas Agur.
Tallinna Kristiine gümnaasiumi direktor Tiina Pall sai soovituse maksta puhkuseraha jupphaaval ühel koolijuhtide koosolekul. „Rääkisime õpetajatele sellest võimalusest ja kaks kolmandikku olidki nõus,” selgitas Pall. Ta rõhutas korduvalt, et mingit survet Tallinna linnaametnikud puhkuseraha jupphaaval väljavõtmiseks ei avaldanud.
Seotud linna rahahädaga
Kadrioru saksa gümnaasiumi direktori Ann Mändveere sõnutsi jäi talle küll mulje, et soovitused puhkusraha jupitada on seotud linna finantsraskustega. „Meid teavitati puhkuseraha osadeks jagamise võimalustest ühel nõupidamisel, teavitasin seejärel kollektiivi ja osa töötajaid kasutaski võimalust,” rääkis Mändveer.
Enam-vähem samasisulisi vastuseid andsid ka Õismäe kooli ja Pääsküla gümnaasiumi juhid.
Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula sõnul pole nende ametkonnast teele läinud ühtegi soovitust puhkuseraha osa kaupa välja maksta. „Küll aga andsime teada võimalusest saada puhkuseraha läbi kogu suve osade kaupa kindlakskujunenud palgapäevadel,” rääkis Pajula. Tallinna haridusjuht rõhutas, et avalduse kirjutamine puhkuseraha saamiseks jupphaaval oli rangelt vabatahtlik. Aguri sõnul oli koole, kus enamik õpetajaid otsustas vabatahtlikult pakutud võimaluse kasuks, aga oli ka neid, kus jätkati korraga kogu puhkuseraha väljavõtmist.
Haridusministeeriumi ametnikele oli selline Tallinnas levinud vabatahtlik puhkuseraha osa kaupa väljavõtmine üllatuseks.
Tartu abilinnapea Jüri Sasi ütles vastuseks, et Tartus ei ole puhkuseraha jupitamine teemana isegi arutusel olnud ning kõik puhkusele läinud kooli- ja lasteaiaõpetajad on oma puhkusetasud kätte saanud.
Seadus lubab erilepingut sõlmida
•• Haridus- ja teadusministeeriumi jurist Kati Uusmaa selgitas: „Õpetajate jaoks ei kehti puhkusetasu maksmisel erikorda. Töölepingu seaduse kohaselt makstakse puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja teisiti kokku ei lepi.”
•• Uusmaa ütles, et õpetajal ja direktoril on küll õigus kokku leppida, et puhkusetasu kantakse üle osade kaupa, aga puhkusetasu tuleb sajaprotsendiliselt ära maksta hiljemalt puhkusele järgneval palgapäeval. Vastasel korral on tegemist seaduserikkumisega.
•• Jurist Helve Toomla (pildil) kinnitusel on ka töötajal endal õigus teha tööandjale ettepanek maksta puhkusetasu puhkuse lõppedes või järgmisel palgapäeval. „Selline ettepanek tuleb töötajal siis puhkuseavaldusse kirja panna. Näiteks võib kirjutada, et palun puhkusetasu maksta pärast puhkuse lõppu,” selgitas Toomla. Samal ajal ei pea tööandja töötajale vastu tulema, sest töölepinguseadus näeb ette kokkuleppele jõudmise.
Uuest aastast aktiivsemalt rakendunud palgatoetuse meede on Eesti Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kase sõnul registreeritud töötute arvule positiivselt mõjunud. Registreeritud töötus on vähenenud aprillist alates, viimase nädala seisuga on töötuid maakonnas 2143.
„Palgatoetust kasutatakse palju ja see toimib väga hästi. Selle eelis ongi, et tegemist on aktiivse meetmega, st kui ettevõte seda rakendab, siis inimene saab töölepingu ja läheb meil arvelt maha," selgitas töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kask. Ainuüksi juuni jooksul sai palgatoetusega maakonnas tööle 34 inimest. Kokku on selliseid töötajaid maakonnas pisut alla 150.
Hea töötaja vajab hoidmist
Palgatoetuse meetme pikkus on kuus kuud ja olenevalt sellest, kas töötaja saab tähtajalise või tähtajatu lepingu, kompenseerib töötukassa töötaja palga 50 protsendi ulatuses kas kolme või kuue kuu jooksul. Palgatoetuse meetme alla kvalifitseeruvad inimesed, kes on olnud töötud vähemalt kuus kuud, alla 24aastaste puhul on see aeg kolm kuud.
Töötukassa Raplamaa osakonna juhataja Hetti Kase sõnul on positiivne see, et kuigi alguses suhtuti teenusesse kahtlevalt, on nüüd tööandjad tõestanud: kui inimene on hea töötaja, siis hakatakse miinimumpalgale üsna kähku juurde lisama. Hea töötaja vajab ju hoidmist ja väärtustamist.
Ka tõi Kask näite, et palgatoetusega on tööle võetud väga kõrgepalgalisi spetsialiste. Siiski on see pigem erandjuhtum ning töötukassa Raplamaa osakonnajuhatajal on olemas ka selgitus: "Kuna tööandja maksab kõik maksud, siis mida suurem on palk, seda suuremad ka maksud. Miinimumpalga puhul on veel kasulik võtta inimene ametlikult tööle, sealt edasi kasvab maksude osakaal ettevõtja kuludes tuntavalt."
Kuna aktiivsemalt on palgatoetuse meede kasutusel aasta algusest, ei osanud Hetti Kask veel öelda, kui palju juhtub, et pärast palgatoetuse meetme lõppu jõuab inimene uuesti töötute nimekirja tagasi. Küll aga tõdes ta, et kui ettevõtja jaoks ongi tegemist odava tööjõuga, keda kuue kuu tagant uute inimestega välja vahetada, siis kaalub töötukassa väga tõsiselt selle asjakohasust. Samas on. iga juhtum kordumatu ning vajab analüüsimist.
Palgatoetusega inimesed jäävad tööle
Endise Atlanta Office Products ASi kohale tekkinud KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa kinnitas, et nendel on 24 töötajast 10-11 just palgatoetuse meedet kasutades tööle võetud. „Meil alustava ettevõttena oli rõõm seda meedet kasutada. Pikemat. aega tegutsenud ettevõtetega on ilmselt teine lugu, sest praegusel ajal on inimesi juurde võtta ikka raske," ütles Pindmaa.
„Need inimesed, kes võetud said, jäävad ka suure tõenäosusega tööle," kinnitas Pindmaa. Samas selgitas ta, et suures osas on tegemist uksed sulgenud Atlanta Office Products ASi endiste töötajatega ning „võõraste inimeste integreerimisega" plaanis tegelda pole.
Tööpraktika aitab tuttavaks saada
Lisaks palgatoetusele on uus aktiivne meede ka tööpraktika. KP Factory OÜ juhataja Kuno Pindmaa arvas, et tööpraktikat katsetaks ehk selliste inimeste puhul, kelles ei saa veel kindel olla (sest seda on võimalik väga lihtsalt katkestada), aga Alus asuv valmistoidu tehas Saarioinen Eesti OÜ võttis kolmandiku oma praegustest töötajatest tööle just tööpraktika meedet kasutades. „Ja kõik tublid saidki tööle, ainult mõni üksik, kellele ei sobinud töö või oli mingi muu põhjus, ei jäänud," kinnitas Saarioinen Eesti OÜ personalijuht Angela Treimaa.
Personalijuht kiitis tööpraktika korraldamise võimalust, tõdedes, et see on nii töötajale kui ka tööandjale hea võimalus üksteisega tutvuda. Samas täpsustas Treimaa, et nende tööpraktika kestis vaid 2-8 nädalat pakutud nelja kuu asemel, sest pikkade praktikakuude jooksul kaoks töötajal motivatsioon.
„Ükski ratsionaalselt mõtlev ettevõtja ei tee nii, et õpetab inimesed välja ja alustab siis nelja kuu pärast otsast peale, lihtsalt et raha kokku hoida," kinnitas ka Angela Treimaa seda, et töötukassa meetmed pole ettevõtjatele raha kokkuhoiu koht. Praeguseks on mõnda tööpraktikale tulnud inimest juba ka edutatud.
* Viimase nädala seisuga on Raplamaal 2143 registreeritud töötut.
* Kõige rohkem töötuid on Rapla vallas - 522, järgnevad
* Kohila - 500
* Märjamaa - 396
* Kehtna - 344
* Enim on töötuid lihttööliste hulgas, järgnevad teenindus-ja müügitöötajad, oskus- ja käsitöölised ning seadme- ja masinaoperaatorid.
Nädaline: Palgatoetus aitab inimesi tööle
(http://www.nadaline.ee/index.php3?teema=uudis&lookup=uudis&ID=512545)
1. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
2. Tööruumides sobivate tingimuste loomisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust.
3. Päikesepoolsetest akendest tuleva kuumuse ja päikesekiirguse leevendamiseks kasutada aknakatteid, soojust peegeldavaid päikesekaitsekilesid või muid lahendusi.
4. Temperatuuri saab reguleerida jahutussüsteeme kasutades.
5. Jahedamat töökeskkonda on võimalik saavutada konditsioneeride abil.
6. Töötajate enesetunde parandamiseks tuleb tagada kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus.
7. Duši olemasolu töökohal võimaldab töötajatel end päeva jooksul jahutamas käia.
8. Enesetunde parandamiseks võiks sagedamini teha lühiajalisi puhkepause, veetes neid jahedama ja värskema õhuga puhkeruumis.
On oluline, et töötajad ja tööandjad teeksid enesetunde parandamiseks töökohal ühiseid jõupingutusi.
Täna toimunud Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel võeti vastu nõukogu otsus ja määrused, millega kinnitati Eesti eurole üleminek 1.jaanuaril 2011 ja kroonide eurodeks vahetamise ümberarvestuskurss. Eesti kroonid vahetatakse üleminekul eurodeks kursiga 1 euro = 15,6466 krooni, st praegune kurss ei muutu.
„Tänane otsus on tunnustus meie ühistele jõupingutustele ja rahanduspoliitikale. Me astume eurotsooni, mille majanduslikud alused on tugevnemas. Euro on väga tähtis meie majanduse taastumiseks ja heaolu kasvuks. Nüüd seisab riigil, kohalikel omavalitsustel ja ettevõtetel ees veel pool aastat tõsist tööd praktiliste ettevalmistustega, et eurole üleminek kulgeks võimalikult sujuvalt,” kommenteeris rahandusminister Jürgen Ligi.
Lisaks eurootsustele said ministrid ülevaate Belgia eesistumise prioriteetidest, kus esikohal on majanduspoliitikate koordinatsiooni parandamine ning finantssektori jätkuvad reformid. Euroopa Komisjon tutvustas ettepanekuid senisest rangema eelarvepoliitika seire rakendamiseks. Nende ettepanekute kallal jätkatakse tööd sügisel.
Katrin Reimann
Rahandusministeerium
Avalike suhete osakond
tel 611 3049
GSM 53 030 146
E-post: katrin dot reimann at fin dot eekatrin dot reimann at fin dot This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Kuumade suveilmade saabudes pöördub järjest enam inimesi Tööinspektsiooni poole küsimusega, kuidas tagada töökohal sellised tingimused, et pea värske püsiks ja oleks võimalik produktiivselt tööd teha. Mida saab töötaja parema enesetunde tekitamiseks ise ära teha ning milline on tööandja roll töötamiseks sobivate tingimuste loomisel?
Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
Juhul, kui töötaja tunneb, et tingimused tööruumides on töö tegemiseks ebasobivad (näiteks valitseb ruumides liiga kõrge õhutemperatuur), tuleks olukorra muutmiseks ennekõike pöörduda tööandja poole. Tööandja peab võimaluse korral arvestama tehtud ettepanekutega. Töötaja ja tööandja on kohustatud ohutu töökeskkonna tagamiseks tegema koostööd ning selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist.
Tööruumides valitseva kliima norme ei ole õigusaktidega määratletud. Seega tuleb iga töökohta eraldi hinnata ja arvestada konkreetse töö iseärasusi. Kui tööruumis on päikesepoolsed aknad, siis tuleb leida võimalusi päikesekiirguse vähendamiseks ruumis. Päikesekiirgust saab leevendada aknakatete, soojust peegeldavate päikesekaitsekilede või muude lahenduste näol. Lisaks on võimalus paigaldada tööruumidesse erinevaid jahutussüsteeme.
Kuumust aitab paremini taluda ka see, kui töötajad teevad sagedamini lühiajalisi puhkepause, viibides puhkeruumis, kus on piisavalt värske ja töökeskkonnast jahedam õhk. Kindlasti tuleks tagada töötajatele kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus. Üheks lahenduseks kuumusega võitlemisel on duši olemasolu töökohal – nii saavad töötajad end päeva jooksul värskendamas käia.
Tööandjad peaksid tähelepanu pöörama ka konditsioneeride paigaldamisele. Tuleb jälgida, et need ei oleks suunatud jahedat õhku puhuma otse töötajate suunas, kuna selliselt võib tulemus olla oodatule vastupidine ning töötajad võivad haigestuda.
Kõrged kuumakraadid häirivad enamiku inimeste tööd. Seetõttu on mõistlik töötajatel ja tööandjatel teha enesetunde parandamiseks ühiseid pingutusi, kuna erksa meelega reibas töötaja suudab ka töösse rohkem panustada.
Page 1273 of 1596
