Articles
Raivo Murde
Ettevõtjaks hakanud töötud eelistavad tegeleda jaekaubanduse ja põllumajandusega.
Tänavu on töötute huvi ettevõtlust alustada kahekordistunud. Töötukassa on kuue kuuga maksnud ettevõtluse alustamise toetuseks ligi 25 miljonit krooni ehk peaaegu kogu aastaks kavandatud summa. Seetõttu suunas valitsus enne suve täiendavalt 27,8 miljonit krooni Euroopa Sotsiaalfondi raha nimetatud toetuse maksmiseks.
Toetuse saajate hulgas on eelistatumad ärivaldkonnad jaekaubandus, põllumajandus, jahindus ja neid teenindavad tegevusalad ning teenindussektor. Populaarsed valdkonnad on ka mootorsõidukite ja mootorrataste müük ja hooldus, ehitus, hotellindus ja restoranide pidamine, rõivatootmine, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning vaba aja, kultuuri- ja sporditegevus. Kokku on tänavu makstud toetust 443-le ettevõtlust alustanud töötule.
Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul alustavad toetuse saanud töötud ettevõtlusega enamasti samas valdkonnas, kus nad varem töötasid. Paljud neist on töökoha kaotanud spetsialistid, kellel on oskused ja kliendibaas ning soov pakkuda sama teenust või toodet ettevõtjana. Totaalne ümberorienteerumine teise valdkonda võib taotleja jätta toetuseta – töötukassa eeldab, et ettevõtlusega alustajal on valitud valdkonnas kogemus või vastav haridus.
Sellise tee valis ka kohviku juhataja kohalt koondatud Jane Naptal, kes asutas pärast töötukassast saadud ettevõtluskoolitust ja talle eraldatud 70 000 krooni toetusraha catering-toitlustusettevõtte Foodline Group. Aasta tagasi oma äri alustanud Naptal toitlustab nüüd 11 väikeettevõtet, viies klientidele kohale omavalmistatud lõunasöögi. Praeguseks on ta abiks palganud ka koka. Äriidee valmistada ja transportida toite inimestele, kes ei saa päeval töö juurest lahkuda, tuli endistelt klientidelt, kes kurtsid, et pärast Jane endise tööandja kadumist on nad lühikese aja jooksul mitu korda catering-firmat vahetanud, kuid ükski neist ei ole suutnud sama taset pakkuda. Turul valitses nõudlus ettevõtja järele, kelle pakutava hinna ja kvaliteedi suhe oleks paigas.
Töötukassa sõel on tihe. Rahastatakse alla poole taotlustest, kuid küsijaid on kümme korda rohkem. „Meie juurde ei maksa tulla lihtsalt jutuga, et hakkaks õige ettevõtjaks. Äri alustamise eelduseks on omada plaani ja tegevuskava ning tunda vastavat valdkonda,” selgitas Raudnagel.
Kümnendik ebaõnnestub
Nendest, kes on alates eelmise aasta maist ettevõtluse alustamise toetust saanud, ei ole töötukassa spetsialistide esialgsel hinnangul oma ettevõtet alustanud või sellega toime tulnud umbes kümme protsenti.
Tagasinõue on esitatud juba kümmekonnale toetuse saajale ja umbes teist samapalju on neid, kellel ei ole raha kasutamisega kõik korras ja praegu käib asjaolude tuvastamine. „Enamik ebaõnnestumise põhjuseid on inimlikud – näiteks rikkus plaane külm talv või planeeriti oma tegevust valesti. Raha pahatahtliku kasutamist esineb väga vähe,” rääkis Raudnagel.
„On suuri õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. Me ei eelda taotlejalt Eesti Nokia sündi. Toetuse eesmärgiks on aidata inimesel luua endale töökoht ning eriti hea, kui võetakse kedagi ka palgale,” ütles Raudnagel. Esimese poolaasta 382 toetuse saanut soovisid äriplaanide kohaselt luua 626 uut töökohta. Ametniku sõnul on see väga hea näitaja, kui ligi pooled raha saajad loovad 70 000 krooni eest kaks töökohta. Äriregistri andmetel on uutes ettevõtetes keskmiselt palgal kolm töötajat.
Ettevõtluskoolituseks napib raha
•• Juhul kui töötul pole kutse- või kõrgharidust majanduse alal või ettevõtluskogemust, peab ta selleks, et töötukassalt oma äri alustamiseks toetust saada, läbima ettevõtluskoolituse. Tänavu on töötukassa eraldanud koolituste läbiviimiseks mullusest enam kui poole võrra vähem raha – 98 miljonit krooni. Sellest summast suunatakse omakorda ettevõtluskoolitusele vaid murdosa.
•• Töötukassa teenusejuhi Raido Raudnageli sõnul kvalifitseeruvad paljud toetuse saajad varasema ettevõtluskogemuse või vastava hariduse alusel. „Ettevõtlusega alustamiseks ei piisa vaid koolitusest. Vaja on ka head ja läbimõeldud äriideed. Nii oleme oma piiratud vahendeid arvestades otsustanud sel aastal pakkuda ettevõtluskoolitust sõltuvalt vajadusest ja võimalustest kuni 1000 inimesele,” ütles ta.
•• Mullu läbis ettevõtluskoolituse 1200 töötut. Nõudlus ettevõtluskoolituse järele püsib aga endiselt kõrge. Osal töötutel tuleb seda kuude kaupa oodata või loobuda. Juba mullu oli sadu tahtjaid rohkem kui ettevõtluskoolituseks vabu kohti.
Ettevõtluse alustamise toetuse saamise tingimused
Õigus ettevõtluse alustamise toetust saada on töötukassas arvele võetud töötul:
— kes on vähemalt 18-aastane ja
— kes on läbinud ettevõtluskoolituse või
— kellel on kutse- või kõrgharidus majanduse alal või
— kellel on ettevõtluskogemus.
•• Positiivse otsuse korral kannab töötukassa toetuse töötu pangakontole kümne tööpäeva jooksul.
•• Toetuse laekumisega kaasneb töötuna arveloleku lõpetamine ja töötutoetuse maksmise lõpetamine.
•• Toetuse maksimumsumma on 70 000 krooni. Keskmiselt on makstud 64 000 krooni.
Ettevõtluse alustamise toetust saanu peab:
— alustama majandustegevust kuue kuu jooksul alates toetuse saamisest;
— kasutama toetust sihtotstarbeliselt vastavalt esitatud äriplaanile;
— tagastama toetuse täies ulatuses, kui majandustegevuse alustamata jätmine või lõpetamine ei ole seotud mõjuvate põhjustega.
Allikas: töötukassa
Tööpraktikat on tänavu alustanud ligi 2500 töötut, mis on rohkem kui eelmise aasta jooksul kokku. Praktika lõpetanutest ligi pooled on saanud ka tööle.
Tööpraktikal täiendab töötu tööks vajalikke erialaseid teadmisi ja oskusi ning saab ettevõttes töökogemuse. Tööpraktika võimalust otsime töötutele, kes tööotsingutele vaatamata ei ole tööle saanud töökogemuse puudumise või selle vähesuse tõttu. Tööpraktikat võimaldame, kui tööandjal on vaba töökoht, millele me ei leia töötute seast sobivaid kandidaate, kuid on töötuid, kes saaksid sinna tööle asuda pärast praktika läbimist. Lisaks veendume, et tööandja juures on võimalik omandada töölesaamiseks vajalikud oskused ja teadmised kaasaegsel ja konkurentsivõimelisel tasemel. Praktikakohana eelistame neid ettevõtteid, kus varem praktikal käinud töötud on edukalt tööle saanud.
Heli Raidve ja Mari Rask annavad ülevaate töölepingu seaduses ettenähtud rasedate ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötajate töötingimuste regulatsioonist ning ka muude seadustega ettenähtud erisusi rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks.
Raseda ning rasedus- ja sünnituspuhkuse õigusega töötaja töötingimused
Varemkehtinud seaduse alusel oli kõigil töötajatel haiguslehe alusel õigus nõuda üleviimist terviseseisundile vastavale tööle.
Kehtiv töölepingu seadus näeb sellise võimaluse ette ainult rasedatele ja töötajatele, kellel on õigus kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust. Vastavalt töölepinguseadusele on neil õigus nõuda tööandjalt ajutiselt terviseseisundile vastavat tööd, kui töötaja terviseseisund ei võimalda töölepingus ettenähtud tööülesandeid täita kokkulepitud tingimustel.
Rasedale laienevad TLS §-s 18 toodud õigused sõltumata sellest, kas tal on juba õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele või mitte.
Töötaja, kellel on õigus kasutada rasedus- ja sünnituspuhkust, on äsjasünnitanud naine, kellel on seaduse alusel õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele sünnitusjärgselt.
TLS § 59 lg 1 ja ravikindlustuse seadus sätestavad, et rasedal on õigus saada sünnitushüvitist 140 kalendripäeva. Ka mitmike või tüsistustega sünnituse korral ei ole emal enam õigust saada pikemalt sünnitushüvitist.
Õigus saada 140 kalendripäeva eest sünnitushüvitist on naisel juhul, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 30 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Juhul, kui rasedale on antud raseduse ajal terviseseisundile vastavat tööd, on tal õigus saada 140 kalendripäeva eest sünnitushüvitist juhul, kui ta on jäänud rasedus- ja sünnituspuhkusele vähemalt 70 kalendripäeva enne arsti määratud eeldatavat sünnitamiskuupäeva.
Seega laieneksid TLS §-s 18 ettenähtud õigused äsjasünnitanud naisele kuni 110 kalendripäeva ulatuses pärast sünnitust sõltuvalt sellest, kas ta raseduse ajal kasutas terviseseisundile vastava töö nõudeõigust või mitte.
Äsjasünnitanud naise õigus saada terviseseisundile vastavat tööd on sisuliselt seadusega ettenähtud teoreetiline võimalus, kuna praktikas naised pärast sünnitust kasutavad sünnituspuhkust. Kui naisel ei ole tervisekindlustust ja tal ei olnud õigust saada rasedus- ja sünnituspuhkust, siis pärast lapse sündimist on tal õigus saada vanemahüvitist 435 päeva sõltumata tervisekindlustuse olemasolust.
Seega saab TLS §-s 18 ettenähtud terviseseisundile vastava töö nõudeõigusest rääkida ikkagi vaid raseda töötaja puhul.
Terviseseisundile vastava töö nõudmise õigus hõlmab:
• meditsiinilistele näidustustele vastava töö nõudeõigust (näiteks õigus keelduda raskuste tõstmisest),
• sobiva tööaja korralduse nõudeõigust (näiteks õigus keelduda öötööst, vahetustega tööst).
Varemkehtinud seaduse kohaselt oli keelatud rakendada rasedaid töötajaid öötööle ja ületunnitööle isegi juhul, kui töötaja oli sellega nõus või avaldas selleks ise soovi. Kehtiv töölepingu seadus sellist piirangut ette ei näe. Rasedatel töötajatel on õigus keelduda ületunnitööst või öötööst, kui koos arstiga on jõutud järelduseni, et öötöö või ületunnitöö on liiga koormav ja võib kahjustada töötaja enda või tulevase lapse tervist (nõuda terviseseisundile vastavat tööaja korraldust). Seega, kui ohtu tervisele ei ole, võib rase või äsjasünnitanud töötaja teha öötööd ja ületunnitööd.
Töötaja peab terviseseisundile vastava töö taotlemisel esitama tööandjale arsti tõendi, millest nähtuvad terviseseisundi tõttu töötamise piirangud ning ettepanekud terviseseisundile vastavate tööülesannete ja -tingimuste kohta.
Vastavalt esitatud tõendile saab tööandja hinnata, kas tal on töötajale sobivat tööd anda.
Kui tööandjal ei ole võimalik rasedale või äsjasünnitanud töötajale tema terviseseisundile vastavat tööd anda, võib töötaja tööülesannete täitmisest ajutiselt keelduda.
Vastavalt ravikindlustuse seaduse §-le 51 on terviseseisundile vastava töö andmine või tööst keeldumine TLS § 18 alusel ajutise töövõimetuse kindlustusjuhtum.
Terviseseisundile vastava töö andmise korral hüvitab haigekassa töötajale kalendripäeva keskmise töötasu ja terviseseisundile vastava töö eest makstava töötasu vahe.
Tööülesannetest keeldumise korral makstakse töötajale haigushüvitist.
Kui varemkehtinud seaduse kohaselt pidi tööinspektor tuvastama, et tööandjal tõesti vastavat tööd anda ei ole, siis alates 1. juulist 2009 sellist nõuet enam ei ole.
Hüvitise määramise ja maksmise aluseks on haigusleht.
Rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavad õigused
Enne 1. juulit 2009 reguleeris rasedate ja rinnaga toitvate töötajate täiendavaid õigusi töö- ja puhkeaja seadus. Alates 1. juulist 2009 on see regulatsioon vastavalt töölepingu seaduse rakendussätete §-le 176 üle viidud töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 10 sätestab järgmiselt:
1. Tööandja peab looma rasedatele ja rinnaga toitvatele naistele sobivad töö- ja olmetingimused.
2. Tööandja peab järgima rasedate ja rinnaga toitvate naiste töölerakendamisel nende ohutuse tagamiseks õigusaktidega sätestatud piiranguid.
3. Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega (Vabariigi Valitsuse 11. juuni 2009. a määrus nr 95).
4. Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka.
5. Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga lapse toitmiseks kuni lapse poolteiseaastaseks saamiseni. Lisavaheaegu antakse iga kolme tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama alla poolteiseaastase lapse toitmiseks antava vaheaja kestus peab olema vähemalt üks tund.
6. Vaheajad lapse toitmiseks arvatakse tööaja hulka ja nende eest makstakse keskmist töötasu riigieelarve vahenditest Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kaudu, välja arvatud, kui emale makstakse vanemahüvitist lapse kasvatamise eest.
Olulisi erinevusi võrreldes varemkehtinud korraga sätestatud ei ole.
Eeltoodud loetelu on antud eesmärgiga juhtida lugejate tähelepanu asjaolule, et kuigi neid erisusi ei ole sätestatud töölepingu seaduses, ei ole nad kuhugi kadunud ja kehtivad edasi teises seaduses.
Loe pikemalt Heli Raidve ja Mari Raski poolt koostatud ja Äripäeva kirjastuse poolt välja antud „Töölepingu seadus praktikas 2010“ 2. raamatust, mida saab tellida SIIN (http://www.raamatuklubi.aripaev.ee/?ID=635143b9-1354-4e45-ac92-51bbf183ef9d).
Mari Rask
Heli Raidve
Heli Raidve Tööõigusabi AS, juhataja
Vastab Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant, jurist
Pensioniõiguse saamiseks peab kogunema vähemalt 15 staažiaastat. Miinimumpalga eest töötaja peab arvestama, et iga tema töötatud aasta ei lähe pensioni ühe osa suuruse arvestamisel täie ette.
Nüüd kus kõrgem palk annab kõrgema sotsiaalmaksu ja seega tulevikus ka kõrgema pensioni, on Maalehe poole pöördunud mitmed lugejad — osa on mures, et pension jääb liiga väikeseks, teised kardavad, et ümbrikupalka saades ei kogu nad sentigi oma tulevaseks pensioniks. Tuntakse ka huvi, kui palju koguneb pensioniks miinimumpalgaga.
Arvestatakse mitut moodi
Ants Järvamaalt küsib järgmist: kui pensionile jääv inimene on aastaid saanud ainult miinimumpalka, kas siis tööaasta ei võrdu pensioniaasta arvestusega?
Vanaduspensioni suurus ei ole päris ühe arvuga väljendatav ja ühe koefitsiendiga kirjeldatav.
Kõigepealt on pensioni arvestamine põhimõtteliselt erinev 1999. aastast järgnevate ja varasemate aastate kohta. 1999. aastast peetakse arvestust inimese isikustatud sotsiaalmaksu üle, varem seda ei tehtud.
Aasta isikustatud sotsiaalmaks on inimese nimele selle aasta jooksul kõigist allikatest laekunud sotsiaalmaks ning selle alusel arvutatakse lisaks pensionile ka haigushüvitist ja vanemahüvitist. Sotsiaalmaks jaguneb pensioni osaks (20%) ja ravikindlustuse osaks (13%).
Kogumispensionide süsteemi rakendamisega 2002. aastast on pensioni arvutamise juures sotsiaalmaksu arvestamine natuke erinev neile, kellel on II sammas, ja neile, kellel seda pole, aga see ei puutu antud juhul asjasse.
Vanaduspension koosneb kolmest osast: baasosa, staažiosak ja kindlustusosak.
Vanaduspensionile jäämiseks peab kõigepealt olema lisaks pensionieale ka piisav arv staažiaastaid. Täis staažiaasta saab siis, kui aasta kõigis kuudes on inimese nimele laekunud sotsiaalmaksu vähemalt miinimumpalgalt (ametlik termin “kuupalga alammäär”).
Kolm vanaduspensioni osa
Staažiaastaid peab pensioniõiguse saamiseks kogunema vähemalt 15, staaži arvestamise mõttes võrdub miinimumpalgaga töötatud aasta ühe pensioniarvestuse aastaga.
Baasosa suurus ja aastahinne on määratud riikliku pensionikindlustuse seadusega. Praegu on baasosa suurus 1793 krooni ja 44 senti ning aastahinde väärtus 67 krooni ja 94 senti.
Staažiosak on inimese pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde korrutis. Staaž tähendab siin kogu Eestis omandatud staaži, mitte ainult pärast 1999. aastat omandatut. Nii et ka staažiosaku arvutamisel on miinimumpalgaga töötatud aasta ikka aasta.
Seega annaks praeguse aastahinde puhul 40aastane staaž staažiosakuks 40 x 67,94 = 27147,60 krooni.
Kindlustusosak on aga inimese aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutis. Aastakoefitsiendi määrab ära sellel aastal inimese isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa ja valitsuse poolt kinnitatud antud aasta keskmise isikustatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa jagatis.
Valitsuse kinnitatav keskmine on miinimumpalga sotsiaalmaksu pensioni osast mitu korda suurem. 2009. aastaks kinnitati selleks 27 000 krooni.
Aastas laekub praeguselt miinimumpalgalt (4350 krooni bruto) sotsiaalmaksu 17 226 krooni, sellest pensionikindlustuse osa on 10 440 krooni.
Aastakoefitsiendiks annab see 0,387. Kui Ants Järvamaalt oma küsimusega seda mõtles, siis aastakoefitsienti 1,0 ta miinimumpalgaga täis ei saa.
2009. aasta koefitsiendi 1,0 andis 11 250 krooni suurune brutopalk.
Jämedalt võttes samasugune on selle valitsuse poolt kinnitatava keskmise arvu ja miinimumpalga vahekord olnud kogu aeg.
Töölepinguseaduse kohaselt võib töölepingu sõlmida 7-14-aastase alaealisega, kui selleks on taotletud tööinspektori nõusolek ja ka lapse seaduslik esindaja on oma nõusoleku või siis tagantjärele heakskiidu andnud.
Töölepingu alusel töötavate alaealiste töötingimuste ja -kohustuste üle teostab riiklikku järelevalvet tööinspektsioon. 7-12-aastased tohivad teha kerget tööd ainult kultuuri-, kunsti-, spordi- või reklaamitegevuse vallas, mille alla ajalehemüük sugugi ei mahu.
Kuid töötamine - millegi tegemine tasu eest - saab käia nii töölepingu kui ka mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel.
Töölepinguga on tegemist sel juhul, kui töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning talle makstakse selle eest tasu. Ei ole aga sugugi nõutav, et ajalehti võib müüa ainult töölepingusuhtes, nagu näiteks R-kioski töötajad.
Väikeste ajalehemüüjate puhul ongi üldjuhul tegemist tehinguga, kus võlaõiguslikust lepinguvabaduse põhimõttest juhindudes on pooled valinud teistsuguse lepingulise suhte. Sel juhul ei ole sõlmitud töölepingut, vaid suuline või kirjalik leping.
Selline tehing on kehtiv siis, kui on olemas seadusliku esindaja nõusolek, mille viimane sarnaselt töölepingu sõlmimisegagi annab eelnevalt või kiidab hiljem heaks.
Lapsevanemal peab olema ülevaade oma lapse tehingutest ja tingimustest ning ta saab ka endale enne selgeks teha, milliseid õigusi ja kohustusi erinevad lepingu vormid kaasa toovad.
Kolmandal isikul, näiteks tööinspektsioonil, ei ole õigust pooltevahelisse lepingu valikusse sekkuda, ehkki sellist suhet avalduse alusel kontrollides eeldatakse, et tegemist on töösuhtega, kui väidetav tööandja ei tõenda muu võlaõigusliku lepingu kehtivust.
Võlaõiguslike suhete ja lepete üle tööinspektoril kontrolliõigus puudub.
Paraku - kus liigub raha, võivad tekkida ka probleemid. Näiteks ei suuda väike lehepoiss enne uue partii ajalehtede ostmist eelmise koguse eest tasuda.
Siinkohal paneksin vanematele südamele - kui annate nõusoleku oma lapsega mis tahes lepingu sõlmimiseks, uurige, millistel tingimustel töötama hakatakse.
Kui mured on juba tekkinud, tuleks alaealise seaduslikul esindajal pöörduda kohtu poole, et nõuda tema lapse teostatud tehingu tühiseks tunnistamist, kuna lepingu sõlmimiseks puudus vanema nõusolek. Tehing on tühine ka siis, kui tehingust tekivad isikule otsesed tsiviilkohustused, näiteks võlad.
Neenu Pavel
Tööinspektsiooni jurist
Page 1275 of 1600
