Articles
1. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
2. Tööruumides sobivate tingimuste loomisel tuleb lähtuda konkreetse töö iseloomust.
3. Päikesepoolsetest akendest tuleva kuumuse ja päikesekiirguse leevendamiseks kasutada aknakatteid, soojust peegeldavaid päikesekaitsekilesid või muid lahendusi.
4. Temperatuuri saab reguleerida jahutussüsteeme kasutades.
5. Jahedamat töökeskkonda on võimalik saavutada konditsioneeride abil.
6. Töötajate enesetunde parandamiseks tuleb tagada kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus.
7. Duši olemasolu töökohal võimaldab töötajatel end päeva jooksul jahutamas käia.
8. Enesetunde parandamiseks võiks sagedamini teha lühiajalisi puhkepause, veetes neid jahedama ja värskema õhuga puhkeruumis.
On oluline, et töötajad ja tööandjad teeksid enesetunde parandamiseks töökohal ühiseid jõupingutusi.
Kuumade suveilmade saabudes pöördub järjest enam inimesi Tööinspektsiooni poole küsimusega, kuidas tagada töökohal sellised tingimused, et pea värske püsiks ja oleks võimalik produktiivselt tööd teha. Mida saab töötaja parema enesetunde tekitamiseks ise ära teha ning milline on tööandja roll töötamiseks sobivate tingimuste loomisel?
Seadus ütleb, et töökoha õhutemperatuur ja –niiskus ning õhku liikumise kiirus peavad olema tööülesande täitmiseks sobivad. Tööandja ülesandeks on sisustada ja kujundada töökohad nii, et töötaja suudaks säilitada töövõime ja heaolutunde.
Juhul, kui töötaja tunneb, et tingimused tööruumides on töö tegemiseks ebasobivad (näiteks valitseb ruumides liiga kõrge õhutemperatuur), tuleks olukorra muutmiseks ennekõike pöörduda tööandja poole. Tööandja peab võimaluse korral arvestama tehtud ettepanekutega. Töötaja ja tööandja on kohustatud ohutu töökeskkonna tagamiseks tegema koostööd ning selleks konsulteerib tööandja eelnevalt töötajate, töökeskkonnavoliniku või töötajate usaldusisikuga kõigis töökeskkonnaga seotud küsimustes, mis puudutavad töökeskkonna parandamise abinõude kavandamist.
Tööruumides valitseva kliima norme ei ole õigusaktidega määratletud. Seega tuleb iga töökohta eraldi hinnata ja arvestada konkreetse töö iseärasusi. Kui tööruumis on päikesepoolsed aknad, siis tuleb leida võimalusi päikesekiirguse vähendamiseks ruumis. Päikesekiirgust saab leevendada aknakatete, soojust peegeldavate päikesekaitsekilede või muude lahenduste näol. Lisaks on võimalus paigaldada tööruumidesse erinevaid jahutussüsteeme.
Kuumust aitab paremini taluda ka see, kui töötajad teevad sagedamini lühiajalisi puhkepause, viibides puhkeruumis, kus on piisavalt värske ja töökeskkonnast jahedam õhk. Kindlasti tuleks tagada töötajatele kvaliteetse joogivee tarbimise võimalus. Üheks lahenduseks kuumusega võitlemisel on duši olemasolu töökohal – nii saavad töötajad end päeva jooksul värskendamas käia.
Tööandjad peaksid tähelepanu pöörama ka konditsioneeride paigaldamisele. Tuleb jälgida, et need ei oleks suunatud jahedat õhku puhuma otse töötajate suunas, kuna selliselt võib tulemus olla oodatule vastupidine ning töötajad võivad haigestuda.
Kõrged kuumakraadid häirivad enamiku inimeste tööd. Seetõttu on mõistlik töötajatel ja tööandjatel teha enesetunde parandamiseks ühiseid pingutusi, kuna erksa meelega reibas töötaja suudab ka töösse rohkem panustada.
Tööinspektsioon soovitab palavuskaebusega tööandja poole pöörduda, kuid kui ülemust alluva mure ei huvita, võib too töötamise katkestada.
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus kohustab tööandjat kujundama ja sisustama töökohad nii, et töötaja oleks võimeline säilitama töövõime ja heaolutunde. Seega peaks tööandja hoolitsema, et ruumides poleks ülearu palav.
Lõuna inspektsiooni tööinspektori Indrek Avi sõnul võivad töötajad inspektsiooni poole pöörduda, kui ülemus alluvate kurtmisele ei reageeri.
«Kaebustega tegeldakse esimesel võimalusel,» rääkis Avi. «Kuni inspektori kontrollkäiguni võib töötaja tööst keelduda, sest liigne palavus võib tema ja teiste tervise ohtu seada.»
Seda, kui kõrge temperatuur ja kui suur õhuniiskus võib töökohal olla, seadus ei ütle. Avi soovitusel peaks siis arvesse võtma töötaja ettepanekuid.
Ennast jahutada saab sagedasi lühikesi puhkepause tehes ja vett juues. Hea on, kui töökohal paikneks dušš. Suurepärane oleks konditsioneer, kuid seda paika sättides tuleb jälgida, et jahe õhk ei puhuks inimestele peale.
Töötaja ja tööandja võivad kokkuleppel tööaega muuta. Töötada võib ka varahommikul või hilisõhtul, kui on jahedam. «Muidugi peab muudatus mõlemale poolele sobima, samuti tuleb vaadata, kas uus aeg töö spetsiifikaga klapib,» toonitas Indrek Avi.
Ta tõi välja, et tööinspektsioonile on kurdetud katmata akende ja jahutussüsteemide puudumise üle. Samuti on kuumusega raskusi neil inimestel, kellel on kohustuslik kanda pakse või pikki rõivaid.
Toimetas Helen Soeorg, suvereporter
Marge Tubalkain-Trell, Delfi Majandus
Kahel kolmandikul juhtudest on naiste ja meestevaheline palgaerinevus põhjendamata, kuid ka Euroopas on enamik palgaerinevusi põhjendamata.
Sellistest objektiivsetest kriteeriumidest nagu segregatsioon (koondumine nö meeste ja naiste aladele) ning tööaja, hariduse, staaži vms erinevused tulenevat palgaerinevust loetakse põhjendatuks. Seda osa,mida ei ole võimalik selgitada mainitud näitajate abil, nimetatakse põhjendamatuks palgavaheks ja sellest suure osa võib moodustada diskrimineerimine — sama või võrdväärse töö eest ühest soost töötajale väiksema palga maksmine võrreldes teisest soost töötajaga.
“Poliitikauuringute keskuse Praxis analüüsi kohaselt on Eestis 1/3 palgaerinevustest põhjendatud ning 2/3 põhjendamata,” märkis soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarv Delfile.
Eurofoundi andmetest selgub, et Eestis oli 2007. aastal naiste ja meeste vaheline palgaerinevus suurim — 30,3 protsenti. Väikseima erinevusega oli Malta, 2.4 protsenti. Itaalias ja Portugalis on põhjendamatute palgaerinevuste trend kasvuteel.
“Palgalõhe põhjused on komplekssed ja tulevad muuhulgas sellest, et Eestis on ka Euroopa Liidu suurim tööturu segregatsioon, naiste töid väärtustatakse meeste omadest vähem, naised jõuavad vähem kõrgepalgalistele kohtadele ning tööandjad kipuvad lähtuma eelarvamusest, et kohustus laste ja teiste hoolt vajavate inimeste eest hoolitseda lasub ainult naistel,” märkis sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Agnes Männiste.
Lisaks ei tule kasuks Eestis levinud komme sõlmida salajasi palgakokkuleppeid. Suurem läbipaistvus aitaks kindlasti inimestel läbirääkimistel õiglasemat palka küsida, samuti tuleks inimesi julgustada valima “ebatraditsioonilisi” ameteid.
2009. aasta soolise võrdõiguslikkuse monitooringu kohaselt tunnetab 17 protsenti naisi ebavõrdsust töö tasustamisel. 9 protsenti meestest aga tunnetab erinevust informatsiooni saamisel.
“Voliniku poole pöördujad on enim esile tõstnud võrdse kohtlemise rikkumisi tööle võtmisel (seda kogevad eriti noored naised), sh sooliselt diskrimineerivaid töökuulutusi,” märkis Sarv.
Eelmisel aastal oli esmakordselt pöördumisi seoses töösuhte lõpetamisega. Antud probleem puudutas rohkem mehi, keda koheldi naistöötajatega võrreldes halvemini.
Samuti on päevakorda kerkinud nõu küsimine seksuaalse ahistamise asjades, eranditult naisterahvaste poolt. Nende kirjeldatud juhtumid olid tõesti tõsised ja väga traumeerivad ohvritele.
“Ükski ahistamisega seoses pöördunust ei olnud aga valmis ametlikult oma tööandja vastu välja astuma, mis andis kinnitust, et sellekohastesse süüdistustesse ei suhtuta kergekäeliselt ja oma õiguste eest seista on emotsionaalselt raske,” märkis volinik.
Uuest aastast võivad avatuma meelelaadiga ettevõtjad erisoodustusmaksu pelgamata töötaja soovi korral talle vabatahtlikku pensionisammast ehitama asuda, kirjutab Äripäevas ajakirjanik Kadri Paas.
Eesti Telekomi juhina pensionisoodustust nautinud Jaan Männiku hinnangul peaks see Eesti tööandjate suhtumist alluvatesse muutma. "See iga sendi lugemine on ja kestab, aga ka mitte igavesti. Praegugi juba ootame majanduskasvu," märkis Männik lootusrikkalt.
Nimelt näeb rahandusministeeriumist kooskõlastusringile saadetud nn kogumispensioni seaduse eelnõu ette, et ettevõtjatele võimaldatakse teha oma töötajate eest sissemakseid vabatahtlikku pensionifondi või täiendava kogumispensioni kindlustuslepingusse kohustuseta tasuda erisoodustuse tulumaksu, kui need sissemaksed ei ületa 15% töötaja aastatulust ega 4000 eurot ehk 62 000 krooni.
Männik: pensioni maksmine on ideoloogiline küsimus
Aastaid Rootsis ja Eesti Telekomi juhatuse esimehena töötanud, praegu Eesti Panga nõukogu esimehe ametis oleva Männiku arvates on tegemist ideoloogilise küsimusega. "Tööandjale on nii või teisiti tegemist kuluga. Kas raha makstakse välja palgana või tulevikku silmas pidades pensionifondi… Arvan, et see on ka läbirääkimiste küsimus, vähemalt ettevõtete juhtkonda silmas pidades," mõtiskles Männik.
Ta mäletab, et Eesti Telekomi juhtides maksis omanik talle priitahtlikku pensioni. Samuti maksti pensionit tollasele valdusfirma finantsdirektorile. Ülejäänud 4–5 töötajat aga sedaviisi ei motiveeritud. Ka praegu peaksid Männiku teada Eesti Telekomi olulisemad võtmetegelased TeliaSonera motivatsioonipakette omama.
Josing: töötaja tahaks raha pigem kohe kätte saada
Eesti Konjunktuuriinstituudi juht Marje Josing usub, et mingisugust kolmanda samba ehitamise buumi ministeeriumi ettepanek ei too.
"Samas on igasugune valikuvabadus tervitatav. Ainult praeguses majanduslikus olukorras ma pigem usun, et töötaja eelistab raha kohe ja kiiresti kätte saada, et enda majalaenuga ühele poole saada. Kusagil kauges tulevikus asuva pensioni peale mõtlevad praegu ilmselt väga üksikud inimesed," arvas Josing.
Josing ise valiks aga ilmselt nn tööandja pensioni. "Ma olen juba sellises vanuses, et eelistaksin vist pensioni palgatõusule. Aga samas on teadlaste palgad madalad. Nemad sooviksid tõenäoliselt palka juurde."
Nn tööandja pension võib olla hea motiveerija
Napsitootja Liviko juhatuse esimees Janek Kalvi leiab, et põhimõtteliselt on tervitatav, et rahandusministeerium pakub välja mehhanisme, mis võimaldavad tööandjal katta töövõtja teatud liiki n-ö sotsiaalseid kulutusi sellelt erisoodustuse tulumaksu tasumata.
"Kas või juba seetõttu, et nii mitmekesistatakse tööandja võimalusi töötajate motiveerimiseks. Liviko enda töötajatele III samba pensioni ei kogu. Lõpuks on see siiski tööandja ja töövõtja omavahelise kokkuleppe küsimus ning sõltub eelkõige sellest, kas ja kuidas iga inimene soovib oma tulevikku kindlustada," lisas Kalvi.
Kas Kalvi pakuks uuest aastast töötajale palgatõusu asemel vabatahtlikku pensionisammast?
"See on intrigeeriv küsimus juba ainult sel põhjusel, et praegu ei saa olla sugugi kindel, et uuel aastal oleks üleüldse võimalust või vajadust palkade tõstmiseks," ütles Kalvi. "Iga tööandja jaoks peaks olema selge, kui palju ta on nõus investeerima konkreetse töötaja ♦värbamiseks, ja see, kas töövõtja soovib saada osa oma motivatsioonipaketist III samba investeeringu näol, peaks olema juba töövõtja enda otsustada," sõnas viinatööstur.
KOMMENTAAR
Erki Kilu, LHV Panga juhatuse esimees
Usun, et teatud huvi ettevõtjate ja töötajate poolt kindlasti tekib. Sellisest võimalusest on juba aastaid räägitud, kuid kindlasti oleks selle mõju olnud suurem paar aastat tagasi, kui kiire majanduskasvu ajal otsiti võimalusi töötajate motiveerimiseks.
Praegu on siiski töötaja jaoks palganumber väga olulisel kohal ja ma ei usu, et palga või selle tõusu arvel hakataks osa raha kolmandasse sambasse suunama. Pigem hakkavad aja jooksul sellised paketid tööandja poolt veel lisaks tulema. Seetõttu kasvab soodustuse kasutajate arv stabiilselt aja jooksul, mitte ei juhtu suurt hüpet kohe järgmisel aastal. Aga veel kord - väga tervitatav seadusemuudatus!
LHV Pank ei ole seni teinud töötajate eest makseid kolmandasse sambasse.
TASUB TEADA
Olulisemad muudatused uues kogumispensionide seaduse eelnõus
Vähendatakse III samba minimaalse täiendava sissemakse suurust. Ka väiksema sissetulekuga inimestel peaks tekkima võimalus kolmandas sambas osaleda.
Täiendatakse konservatiivsete pensionifondide investeerimispiiranguid.
Investeeringutele kehtestatakse täpsemad ja rangemad piirangud.
Täiendatakse fondivalitsejatele esitatavaid nõudeid.
Kehtestatakse nõuded fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimise protseduurireeglitele ja kehtestatakse täiendavad nõuded fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatesse fondidesse investeerimiseks ja selle grupi ettevõtjate korraldatud emissioonides osalemisega seonduvate huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks.
Muudetakse pensionifondidega seotud aruandluse ja avalikustamise korda.
Tehakse täpsustusi fondivalitseja aruannetes, et eristada kohustuslike pensionifondide valitsemise teenust muust fondivalitseja tegevusest. Investeeringute aruande avalikustamine muudetakse tihedamaks ja kehtestatakse fondivalitsejale täiendavad selgitamiskohustused.
Muudetakse kohustuslike pensionifondide vahetamise ja sissemaksete suunamise reegleid.
Osakuomanikele tekiksid paindlikumad võimalused pensionifondide vahetamiseks ning sissemaksete suunamiseks uude pensionifondi. Kord aastas toimuv fondide vahetamine asendatakse võimalusega vahetada fonde kolm korda aastas, sissemaksete suunamist ei piirata, arvestada tuleb vaid avalduse realiseerimise ajaga, mis vajalik tehingu tegemiseks.
TAUST
III samba pensionifondidega oli 2009. aasta lõpus liitunud ligi 54 000 inimest.
Fondide maht kokku moodustas üle 1,1 miljardi krooni. Keskmine maht inimese kohta oli 21 000–22 000 krooni.
3/4 III sambaga liitujatest on liitunud ka II sambaga.
Tulumaksusoodustusega kindlustuslepingute reservide maht oli 2,3 miljardi krooni.
Allikas: Äripäev
Page 1272 of 1594
