Niina Siitam,
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja

Lähetuse kaugusest sõltumata makstakse päevaraha Eesti-sisese lähetuse puhul 50–80 krooni päevas ja välislähetuse puhul 350–500 krooni päevas.

Päevaraha suuruse vahemik tähendab seda, et alla selle märgitud miinimummäära maksta ei ole lubatud, vahemiku ülem-määra ületav päevaraha kuulub tulumaksuga maksustamisele.

Kuna päevarahale on kehtestatud miinimummäär ja määr, mis maksustamisele ei kuulu, on tööandjal õigus otsustada, millises määras ta päevaraha maksab. Päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse lähetuse sihtkoht, kestus, ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad.

Kuna õigusaktiga ei ole kehtestatud päevarahade maksmise korda ja tähtaega, tuleks see tööandjal endal kehtestada.

Üheks võimaluseks on lähetuskulude ja päevaraha maksmine lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist.

Merike Lees

Töötaja isikliku auto lähetuses kasutamist ja kulunud bensiini hulka tõendab töötaja bensiinitšekiga koos esitatud arvestuses.

Tööandjad kardavad ja väldivad lähetuses isikliku auto kasutamise kulude kompenseerimist, sest pole kindlad, milline on kuludokument, mis tõendab kütuse kulu ja milline tõestab isikliku auto kasutamist lähetuses.

Arvatakse, et bensiinijaama ostutšekk see olla ei saa, sest see pole isikustatud ega seotud konkreetse sõidukiga ja ostetud kütusehulk ei näita sõiduks kulunud kütust. Ernst ja Young Baltic ASi juhtiva maksukonsultandi Ranno Tingase hinnangul on selleks kuludokumendiks ikkagi kütuse ostmist tõendav kuludokument. See on juba maksukohustuslase otsus, kas ta laseb töötajal kuludokumendi taha märkida autonumbri, kütusearvest lähetuses kasutatud kütuse osakaalu jne või märgitakse see info lähetuskulude aruandesse või koostatakse eraldi dokument lähetuses auto kasutamisega seotud kulude kohta.

"Maksunduses on üldreegliks, et kulutuse seos ettevõtlusega peab olema selgelt põhjendatud," ütles Tingas. "Kuna lähetuses isikliku sõiduauto kasutamise kulutuse tõendamise osas puudub erikord, siis võib maksukohustuslane ise valida, kuidas ta põhjendab konkreetse kulutuse seotust lähetusega - peaasi, et kulutus on põhjendatud ja seostatav konkreetse lähetusega."

Kütuse ostudokumendist näeb ära hinna, millega on töötaja kütust soetanud, kuid selleks, et kindlaks teha otseselt seotud kulud, tuleb kütuse ostudokumendile lisada ka töötaja poolt arvestus, kui palju ta lähetuse ajal tööga seotud kilomeetreid läbis, ütles maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Aule Kindsigo.

Sellest tulenevalt saab arvutada lähetusega otseselt seotud kütusekulu lähtudes auto tehnilistest andmetest. Arvestusega koos võiks esitada ka andmed sõiduauto kohta, kui neid varem ei ole tööandjale esitatud, soovitas Kindsigo.

Lähetuskulud hüvitatakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha piirmäärad. Sellest tulenevalt peaks sõiduauto kasutamise hüvitise vajadus olema näha sellel otsusel. Kilomeetri arvestuse peaks lähetatu ikkagi tegema lähetusaruandele, mitte tšeki tagaküljele, märkis Kindsigo.

Jaanika Topkin
TÜ õigusinstituudi vilistlane

Kui kaua pärast kooli lõpetamist kehtib ravikindlustus?

Põhiharidust omandavatel õpilastel on õigus ravikindlustusele kuni 21. eluaastani. Üldkeskharidust omandavatel õpilastel, kes on sisseastumise hetkel nooremad kui 24 aastat, on õigus ravikindlustusele õppeaja nominaalkestuse lõpuni.

Kui õpilane lõpetab õpingud õppeaja nominaalkestuse piires, kehtib tema kindlustus veel kolm kuud pärast gümnaasiumi lõpetamist.

Kui õppeaja nominaalkestus on ületatud või õpilane on koolist välja heidetud, lõpeb tema ravikindlustus üks kuu pärast õppeaja nominaalkestuse möödumist.

Eesti alalistest elanikest üliõpilaste ravikindlustus kehtib õppekava nominaalkestuse jooksul ja veel kolm kuud pärast õppeasutuse lõpetamist.

Thea Rohtla
Labor Consulting OÜ tegevjuht, jurist

Millised on võimalused tehtud töö eest tasu kättesaamiseks, kui kehtib nn suusõnaline kokkulepe (ka e-kirjad)?

Erinevate töö tegemise lepingute üheks kokkuleppeks on tavaliselt kokkulepe tasu suuruses. Töölepingulise suhte puhul on palgatingimus kohustuslikuks tingimuseks ja kokku tuleb leppida mitte ainult palgamääras (tunnitasu, kuupalk vm), vaid ka võimalikes lisatasudes, palga arvutamise viisis ja maksmise korras - ajas ja kohas.

Töövõtulepingu puhul nähakse tasu maksmine ette vähemalt mõistlikus määras; käsundusleping seda otseselt ei kohusta, kuid üldjuhul eeldatakse.

Kui leping sõlmitakse kirjalikult ja töö tegijal jääb tasu selle eest saamata - töövõtu puhul eeldame, et töö oli kvaliteetne - on võimalik lepingu täitmist nõuda kohtu kaudu või töölepingulise suhte korral ka töövaidluskomisjoni kaudu.

Töövaidlusorgani võib oma nõudega pöörduda ka siis, kui töö tegemine toimus vaid suulise kokkuleppe alusel, kuid üsna sageli ollakse siis hädas tegeliku kokkuleppe, s.o tasu suuruse tõendamisega. Kui töötajale on varem tasu makstud, kuid mingist ajast enam mitte, tulevad abiks pangakonto väljavõtted, kassa väljaminekuorderid jm raamatupidamislik dokumentatsioon.

Kui tegemist on ühekordse tööga, saab esitada tõendina ka kokkulepet kajastava e-kirjavahetuse. Küll on Riigikohus välistanud palga suuruse tõendamise tunnistajate ütlustega.

Tähele tuleb panna veel seda, et kui vaidlevad pooled tasu suuruse osas jäävad eriarvamustele ning ükski kirjalik dokument tasu suurust ei tõenda, tuleb appi võlaõigusseadus, mille üldosa sätted laienevad ka töölepingulistele suhetele.

Selle kohaselt loetakse lepingu hinnaks ehk siis tasuks samalaadse töö eest samas paikkonnas makstav tavaline tasu! Mis mõnigi kord võib osutuda tegelikust kokkuleppest suuremakski.

Nii et mõlema töösuhte poole jaoks on oluline, et enne tööle asumist vormistataks kokkulepitud tingimustega leping kirjalikult.

Eve Jaakson

Pikalt muutumatuna püsinud palk võib töötaja panna teist töökohta otsima isegi siis, kui töötasu üle justkui nuriseda ei saa, ent töötaja ei tunne end enam väärtustatuna.

CV-Online’i turundusjuht Helen Hinno tõdes, et töökoha vahetusele hakatakse mõtlema siis, kui palgast äraelamiseks ei piisa või kui kaua muutumatuna püsinud palk tekitab töötajas tunde, et teda ei hinnata.

Samuti võib lahkumine mõttesse tulla siis, kui ettevõte kuulutab avalikkusele häid majandustulemusi, kuid töötajate palgatõusuks ei leita aastaid raha.

Motiveerida tuleb

Töötajate motiveerimisele peab tööandja Hinno kinnitusel pidevalt mõtlema. Kuidas kedagi veel paremini töötama stimuleerida, sõltub töötaja ametist ja isikust – kui lihttöölisele on palk pea ainus tõsiseltvõetav motivaator, siis juhtkonnas ei pruugi mõne tuhande kroonine palgatõus kellelgi eriliselt silmi särama panna.

Seega tuleb Hinno sõnul iga töötaja palk üle vaadata individuaalselt, töötasud jäägu konfidentsiaalseks, ent ettevõtte palgasüsteem olgu avalik ja üheselt mõistetav. «Mida arusaadavam on firma palgasüsteem, seda vähem tekib palkade pärast kadedust ja paksu verd,» osutas ta.

Need ajad on Hinno sõnul möödas, mil firmad kirjutasid igal aastal eelarvesse ühtlase palgatõusu, näiteks et kõigil ettevõtte töötajatel – koristajast tippjuhini – tõuseb palk tänavu viis protsenti.

Palgatõus viimases hädas

«Palgatõusule kuluv raha pannakse ikka eelarvesse sisse, kuid seda jaotatakse diferentseeritult sõltuvalt inimese tööpanusest, vajadusest teda motiveerida, üldisest palgatasemest selles valdkonnas jne,» selgitas ta.

Hinno märkis, et Eesti tööandja ei kipu palka tõstma ka siis, kui firmal läheb hästi. Pigem tõuseb palk alles siis, kui enam kuidagi ilma selleta ei saa – näiteks ähvardavad töötajad ettevõttest lahkuda. «Et uute inimeste leidmine ja väljakoolitamine läheb veel kallimaks, allutakse siis töötajate survele,» rääkis ta.

Ka Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu PARE juhatuse liige, personalijuhtimise konsultant Riina Varts tõdes, et enamasti tõstetakse Eesti ettevõtetes palkasid viimases hädas, kui on oht heast töötajast ilma jääda. Samas märkis ta, et kuna mitmetes valdkondades on tekkinud tööjõupuudus, peavad seal tööandjad maksma, mida küsitakse.

Vartsi kinnitusel võib kaua samal tasemel püsinud palk töötaja firmast ära peletada, eriti olukorras, kui teistel palka tõstetakse ning pole tagasisidet, miks konkreetse inimese töötasu püsib ikka muutumatuna.

CV-Online’i palgatõusu-küsitlusest selgus, et pea veerandil ehk 24 protsendil vastanuist pole kunagi palka tõstetud. Hinno märkis, et seda ei saa siiski tõlgendada nii, nagu töötaks veerand eestlastest eelmisest sajandist pärit palgaga, sest vastanute hulgas on ka noori, kelle staaž veel väike. Samuti ei võta inimesed palgatõusuna seda, kui hakkavad rohkem palka saama teisele tööle siirdudes.

Õiglane palgatõus

Töötaja palka peaks tõstma, kui:

• töö sisu muutub või vastutus kasvab

• töö muutub keerukamaks

• töötaja oskused arenevad

• töötaja on omandanud uusi väärtuslikke teadmisi ja kogemusi

• ettevõttel läheb hästi

• selle ameti esindajad on tööturul väga nõutud