Articles
Ingrid Eha
GNT Eesti ASi tooteturunduse direktor
Renditöötaja lahendab olukorra, kus omanikud ei luba firma tööjõukulusid suurendada või ettevõtte tööjõuvajadus on ajutine ja erakorraline.
Kui võrrelda renditööjõu tunnitasu põhipalgal oleva töötaja omaga, pole renditööjõud sugugi odavam, nagu arvata võiks. Kui aga arvestada kõiki ettevõtte palgalehel olevate töötajatega seotud kulusid, julgen väita, et renditööjõud on vähem kulukas. Sama võib väita nii lihttööliste kui ka spetsialistide puhul. Kõrghooajal on GNT rentinud laotöötajaid ja komplekteerijaid Tempora Personalilt, turundusprojekti jaoks tootetutvustajaid ja müügispetsialiste SalesForce-ilt.
Põhipalgalise töötaja töötasule lisanduvad mitmesugused maksud.
Kui lisatöö tehakse ära olemasolevate töötajatega, võivad lisanduda komandeeringu päevaraha, isikliku auto kasutamise kompensatsioon, ületunnitasu või kompenseeriv vaba päev, tegemata põhitööst rääkimata.
Kui rentimine on majanduslikult ära põhjendatud, on järgmine mure renditööjõu koolitamine. Kuidas vältida seda, et renditud tööjõu koolitamiseks kulub rohkem aega kui tegelikuks tööks?
Meie projektipartneriks oli väga professionaalne tööjõurendifirma SalesForce. Ühekordse ettevõtmise ja tehniliselt keeruliste toodete (protsesside) puhul võib tõepoolest ette tulla, et koolituseks kulub vaat et rohkemgi aega kui projekti enda läbi viimiseks. Efektiivsust taga ajades planeerisime projekti neljakuuseks ning kasutasime kogu projekti jooksul samu töötajaid. Renditöötajaid koolitasime välja väikese varuga, kuna ka rendifirmades esineb tööjõuvoolavust.
Igal heal peavad olema ka omad vead. Küsimus on selles, kas plussid kaaluvad miinused üles. Üks negatiivne külg on renditööjõu kaheldav motivatsioon. Renditöötajaile on raske leida muid motivaatoreid peale tasustamise, aga üks võimalik ravim selle vastu on tulemustasu.
Üks ületatav probleem võib olla ka pikk suhtlusahel rentija ja renditava vahel. Kokkulepped sõlmitakse ja eesmärgid püstitatakse reeglina ettevõtete vahel. Info liikumist ei tasuks kunagi võtta iseenesestmõistetavana. Kui oskate probleemi ennetada, seda ka ei teki.
Ervin Nurmela
Tartu Ülikooli Õigusinstituudi vilistlane
Kas tööandjal on õigus nõuda võimalikult uuelt töötajalt proovipäeva?
Tuleb juhinduda Eesti Vabariigi töölepingu seadusest. Tööandjal tuleb sõlmida tööleping ning töölepingus võib kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise, võimete, suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlakstegemiseks ette näha katseaja.
Katseaja minimaalse kestvuse osas piiranguid ei ole, kuid katseaeg ei või olla pikem kui 4 kuud. Siinkohal on oluline, et tegelikult on tööle lubamine tööandja poolt võrdsustatud töölepingu sõlmimisega, sõltumata töölepingu vormistamisest.
Juhul, kui tööandja soovib võtta isiku praktikale, tuleb juhinduda kutseõppeasutuse seadusest. Praktikast tulenevad suhted õpilase, kooli ja praktikaettevõte või -asutuse vahel reguleeritakse nende isikute vahel enne praktika algust sõlmitava lepinguga
Andrus Karnau, reporter
Kaire Uusen, reporter
Maksuamet leiab, et paljud firmad käituvad ebaõiglaselt, kui nõuavad maksuraha kokkuhoiu nimel suurelt osalt töövõtjailt enda vormistamist füüsilisest isikust ettevõtjaks.
Füüsilisest isikust ettevõtjate (FIE) nõustaja Olavi Kärsna ütles, et teab mitmeid näiteid, kus tööandja on seadnud tingimuse, et töötajal tuleb hakata FIEks. «Raplas oli selline juhtum, kus metsameestel kästi FIEks hakata, ja seda nad tegidki,» meenutas Kärsna.
Kui aga aasta sai läbi ja meestelt küsiti deklaratsiooni ja maksude kohta, siis selgus, et mehed ei teadnud FIEnduse reeglitest üldse midagi.
Hoiavad kulusid kokku
Maksuameti hinnangul on Eestis kuni 1700 FIEt, kelle tööülesanded on sisuliselt samad tavalise palgatöölise omaga. Tööandjale tähendab FIE palgakulude kokkuhoidu.
«Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui ka töötuskindlustusmakse, tasub FIE oma tulemilt ise 33 protsenti sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega,» kommenteeris maksuameti osakonnajuhataja Egon Veermäe.
Kärstna andmetel läksid kunagi Soome ka paar ehitusmeest, keda firma sundis enne FIEks hakkama.
«Lahke Soome ametnik täitiski ankeedi ära, aga tegi kõigisse lahtritesse linnukese, muu hulgas ka sellesse, et registreeriti end käibemaksukohuslasena,» selgitas Kärsna. Juba kahe kuu pärast said mehed Soome ametivõimudelt kurja kirja, et nad ei ole maksnud käibemaksu.
«Need õnnetukesed, keda sunnitakse FIEks, ei tea ka nõu küsima tulla,» rääkis Kärsna.
Oma nime ei soovi FIEdeks sunnitud inimesed tihti avaldada. Kärsna märkis, et tema seminaridel on tulnud nõu küsima ligi paarkümmend inimest, kes on tunnistanud, et tööandja sundis FIEks hakkama. «Neid, kellega nii on juhtunud, on aga kindlasti palju rohkem,» nentis Kärsna.
Mitme taksofirma mure
Eestis ei ole Kärsna sõnul näiteks üldse võimalik, et kui suur firma saab ehituselt tellimuse, et siis vabatahtlikult FIEks hakanud saaksid seal alltöövõttu.
«Minu kogemus ütleb, et kui suurel objektil töötavad kõrvuti FIEd ja palgatöötajad, siis need FIEd ei ole mitte vabatahtlikult selleks hakanud,» rääkis Kärsna. «Ehitajate seas on ka vabatahtlikke FIEsid, kuid need nokitsevad oma väikesi asju ise.»
Postimehe andmetel on ka taksofirmad tööandjaiks, kus taksojuhil peaaegu puudub võimalus palgatöötajana ametisse asuda, kuigi lepingu järgi seda justkui ollakse.
Taksojuhtide liidu juhatuse liige Lembit Poolak ütles, et hiljutisel Tallinna linnavalitsuses toimunud arutelul andis maksu- ja tolliamet seda tõesti mõista, et taksofirmades pole FIEdega asjad korras.
«Üks taksofirma lausa võpatas selle peale,» rääkis Poolak, kes usub, et maksuamet hakkab taksofirmasid tõsisemalt jälgima.
Siiski ei usu Poolak, et maksuameti suurem huvi taksondusse erilisi muutusi tooks. «Kaldun arvama, et mõni firma võib lihtsalt korstnasse lennata ja nende asemel tekivad uued, kes hakkavad jälgima kriteeriume, mida tahab maksuamet,» rääkis Poolak. «Mõnel firmal tuleb aga kindlasti oma rahakotti kergendada.»
Maksuameti osakonnajuhataja Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIEks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ja sel juhul võib maksuamet ka ettevõttele lisamakse määrata.
Lisaks on FIE-l raamatupidamiskohustus, ta vastutab ise tööohutuse eest ja ettevõtluse tagajärgede eest kogu isikliku varaga.
Tööandja priske võit
Töölepinguga läheb 10 000-kroonist brutopalka teeniv inimene firmale maksma iga kuu 13 330 krooni.
Sellest sotsiaalmaks on 33 protsenti ehk 3300 kr.
Lisaks tasub tööandja 0,3 protsenti töötuskindlustusmaksu 30 kr.
FIE peab aga varjatud tööandjalt saadud summast peale tulumaksu tasuma ise ka sotsiaalmaksu.
Allikas: maksuamet
Maksu- ja Tolliamet taunib ettevõtjate tegevust, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, kuna see loob äriühingutele ebaausal teel konkurentsieelise ning asetab töövõtja ebasoodsasse positsiooni.
Maksuhalduri andmetel leidub ettevõtjaid, kes avaldavad palgatöötajatele survet enda FIE-ks vormistamiseks, et hoida kokku palga ja sotsiaalmaksu arvelt. See omakorda parandab äriühingu finantsnäitajaid ja loob ebaausal teel konkurentsieelise ausate äriühingute ees. Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe sõnul on tegu kasvava trendiga. "Sellega seoses soovib amet nii töötajate kui tööandjate täehepanu probleemile juhtida ning avalikkust ameti lähenemisest teavitada. Maksuhaldur näeb maksuriski üle 1700 FIE puhul, kes tegelikult on oma olemuselt palgatöölised, " ütles Veermäe.
Palgatöötajad pole alati teadlikud, et FIE staatusega kaasneb hulk kohustusi ja riske ning kaovad paljud palgatöötaja hüved, näiteks ei laiene FIE-le puhkuse ja töölepingu seadusest tulenevad õigused. Erinevalt palgatöötajast, kelle eest tasub tööandja nii sotsiaalmaksu kui töötuskindlustusmakse, tasub FIE ise oma ettevõtluse tulemilt 33% sotsiaalmaksu ega ole kaitstud töötuskindlustusega. FIE vastutab ise oma töötervishoiu ja tööohutuse ning ettevõtluse tagajärgede eest, viimast kogu oma isikliku varaga. Samuti lasub FIE-l raamatupidamiskohustus.
Kuigi FIE-ks sunnitud jätkavad reeglina töötamist sisuliselt palgatöötajatena, leiavad tööandjad, et töölepingu puudumise tõttu pole neil FIE-de suhtes mingeid kohustusi. Maksuhaldur on menetluses olevate äriühingute ja FIE-de vaheliste võlaõiguslike teenuste osutamise lepingute analüüsimisel jõudnud järeldusele, et antud lepingud on tegelikkuses töölepingud.
Maksu- ja Tolliameti kontrolli osakonna juhataja Egon Veermäe sõnul pole majanduslike suhete vorm kooskõlas nende sisuga, kui FIE-ks vormistatu jätkab töötamist tööandja kontrolli all, ning sel juhul annab maksukorralduse seaduse § 84 maksuhaldurile õiguse kvalifitseerida ettevõtja tulu ümber palgatuluks. "Kui lähtume seisukohast, et tegemist on varjatud töölepinguga, ning loeme FIE-le tehtud väljamaksed tema palgatuluks, ei tohi sellest mahaarvamisi teha ning sotsiaalmaksu kohustus lasub ettevõtjal," lisas Veermäe.
Kindlasti peaksid töötajad enne tööandja survel FIE-ks astumist oma otsuse ja sellega kaasnevad tagajärjed põhjalikult läbi kaaluma. Küsimuste tekkimisel on maksuhaldur alati nõus abistama, informatsiooni FIE kohustuste kohta saab teenindusbüroodest, infotelefonilt 8800811 ja 1811 ning Maksu- ja Tolliameti veebilehelt.
Lugupidamisega,
Liis Plakk
Maksu- ja Tolliameti pressiesindaja
tel: 6967906, 52 10 550
e-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
www.emta.ee
Taivo Ruus
vandeadvokaat, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets
Tahan tööle asuda müüjana, kuid mu tulevane tööandja nõuab, et võtaksin töölepinguga endale ka varalise vastutuse (näiteks vargustega tekitatud kahjude katteks). Kas pean sellega nõustuma? Kas sissenõutaval summal on ka mingid piirid?
Tulenevalt eraõiguses kehtivast üldisest lepinguvabaduse põhimõttest on nii töötajal kui tööandjal põhimõtteliselt vabadus otsustada, kellega ja millistel tingimustel töölepingut sõlmida. Seega, kuni teie vahel veel töösuhet tekkinud ei ole, võib tööandja tõesti keelduda teiega lepingu sõlmimisest, kui te ei soovi vastu võtta tema pakutud tingimusi.
Ehkki varalise vastutuse lepingu sõlmimine on töötajale vabatahtlik ja teda ei või selleks sundida, ei satuta seadusega vastuollu, kui varalise vastutuse leping on üheks tööleasumise tingimuseks ning töö iseloom ei välista sellise lepingu sõlmimist.
Kui te ei nõustu varalise vastutuse lepingut sõlmima, ei ole tööandja kohustatud teiega töösuhet looma. Kui teil aga õnnestub sõlmida tööleping ilma varalise vastutuseta, siis ei saa tööandja teid hiljem kohustada seda kohustust võtma.
Ehkki töötaja võib keelduda varalise vastutuse lepingust, ei vabasta sellise lepingu puudumine töötajat täiesti varalisest vastutusest tööandja ees. Kui kahju tekib töötajal lasuvate kohustuste rikkumise tagajärjel või on töötaja süüdi kahju tekitamises, vastutab ta oma ühe keskmise kuupalga ulatuses.
Ka täielikku varalist vastutust saab teatud juhtudel kohaldada ilma vastava lepingu olemasoluta, näiteks kui töötaja tekitab kahju kuriteoga, ebakainena või tahtlikult.
Tahan töökohta vahetada. Mu praegune ülemus nõuab nüüd, et kompenseeriksin mobiiltelefoni, mis firma kulul mulle aasta eest osteti. Kas ma pean tasuma? Samuti nõuab ta, et maksaksin tagasi 500 krooni prillikompensatsiooni, mille sain paari kuu eest kas firmal on tõesti õigus minult neid summasid nõuda?
Kui teil puudub tööandjaga vastupidine kokkulepe, tuleb töösuhte ajal töötaja kasutusse antud tööandjale kuuluvad vahendid töösuhte lõpetamisel tagastada või nende väärtus hüvitada.
Kas peate telefoni tagastama või selle väärtuse kompenseerima, sõltub sellest, kas telefon kuulub teile või tööandjale (kas tööandja andis telefoni teie omandusse või ainult kasutusse).
Prillikompensatsiooni tagastamine sõltub sellest, millisel alusel teile vastavat kompensatsiooni maksti. Kui hüvitis on makstud vastavalt valitsuse määrusele «Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded», siis ei ole tööandjal õigust seda tagasi nõuda.
Page 1486 of 1595
