Artiklid

Avaldatud: 16 Aprill 2009

• Valitsuse kommunikatsioonibüroo
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Valitsus kiitis heaks ja saadab parlamendile arutamiseks "Kogumispensionide seaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse" eelnõu, mille kohaselt peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed alates selle aasta juunist kuni 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.

II sambaga liitunutel, samuti neil, kes veel 2009. aastal II sambaga liituvad, on õigus esitada avaldus, et jätkata oma kaheprotsendilist kohustusliku kogumispensioni sissemakseid. Selleks tuleb esitada vastav avaldus pankadele või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile. Avalduste esitamiseks on aega 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini. Kaheprotsendilised sissemaksed algavad 2010. algusest.

Samuti kiideti heaks erireegel vanema generatsiooni II sambaga liitunute suhtes, mille kohaselt on aastatel 1942-1951 sündinutel õigus esitada avaldus, et sissemaksete tegemise peatamine nende suhtes alates 2010 aastast ei kehti. Seega, kui isik esitab vastava avalduse, siis jätkub alates 2010. aastast tema suhtes tänane süsteem (2+4).

Aastatel 2014-2017 kohaldub kokku kaks erinevat maksete tegemise korda: üldreeglina vaikimisi jätkub nendel aastatel tavapärane sissemaksete tegemine 2+4 reegli kohaselt. Nendel liitunutel, kes jätkasid vabatahtlikult aastatel 2010 ja 2011 sissemaksete tegemist 2% ulatuses, on aastatel 2014-2017 kohustusliku kogumispensioni sissemakse määr 2+6.

Avalduse alusel antakse kõigile liitunutele õigus teha sissemakseid ka alates 2014. aastast nelja aasta jooksul protsendimääras 3+6. Täiendava tingimusena kehtib reegel, et valitsus võib lubatud kõrgemate maksemäärade rakendamist edasi lükata aasta võrra juhul kui majanduse nominaalkasv on väiksem kui 5 protsenti. Seda võimalust pole aga vanema generatsiooni isikutel, kes jätkasid aastatel 2010-2011 oma tavapäraste sissemaksete (2+4) tegemist II sambasse.

Valitsus andis rahandusministeeriumile ülesandeks koostöös justiitsministeeriumiga esitada eelnõu kehtestatud korras Riigikogule hiljemalt 22. aprilliks.

Avaldatud: 16 Aprill 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse suurendamine üle kolme protsendi ei tule kõne alla ning selle asemel tuleks kaaluda kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu kärpimist.

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis ütles, et töötuskindlustusmakse koormust ei tohi suurendada. “Me peame leidma lahendused kolmeprotsendilise maksumäära raames,” ütles Kriis Päevaleht Online´ile.

Tema sõnul tuleks kaaluda varianti vähendada kõrgema hüvitisemääraga päevade arvu. Praegu maksab töötukassa koondatule, kes on ligi kümme aastat ehk 110 kuud tööl käinud, peaaegu terve aasta ehk 360 päeva hüvitist. Esialgu pool ja hiljem 40 protsenti hüvitise saaja keskmisest töötasust.

Töölepingu seaduse jõustudes 1. juulil aga peaks hüvitise määr tõusma 70 protsendini, mis 100 päeva möödudes väheneb pooleni endisest keskmisest palgast.

“Juba praegu on hüvitiste määrad meil piisavalt suured, nii et paljud eelistavad tööle minemise asemel toetusest elada,” rääkis Kriis. “Kui hüvitised tõusevad, siis kahaneb inimeste motivatsioon tööd otsida veelgi. Eesmärk aga on ju töötuks olemise päevi just vähendada,” lisas ta.

Veel näeb Kriis ühte võimalikku kärpekohta omal soovil töölt lahkunute hüvitiste arvelt. Praegu ei saa vabatahtlikult töölt lahkunud töötukassalt sentigi, kuid uus töölepinguseadus kindlustab ka neile 40-protsendise hüvitise. “Siin annaks hüvitisesaajate valikut piiritleda, kuid üldiselt pole see ettepanek toetust leidnud,” rääkis Kriis.

Ametiühingud seevastu nõuavad järjekindlalt töötuskindlustusmakse tõstmist ning tänastel läbirääkimistel pakuti selle määraks 3,7 protsenti. Tööandjate keskliit aga pole selle ettepanekuga nõus. “Ametiühingute keskliit nõuab võrreldes praegu kehtiva 0,9protsendilise maksumääraga neljakordset tõusu. See pole lihtsalt mõeldav,” märkis Kriis. Tema sõnul ei ole tööandjad nõus enda maksuosa tõusuga üle ühe protsendi.

Töölepinguseaduse vastuvõtmist Kriisi hinnangul edasi lükata ei tohiks, kuid hüvitiste osa vajab korrigeerimist.

Allikas: Päevaleht

Avaldatud: 16 Aprill 2009

• Eesti Tööandjate Keskliit
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriisi peab töötukassa kulude vähendamisest tähtsamaks küsimuseks töötusega võitlemist.

"Mingisugune süsteem tuleks leida, et seda survet töötuskindlustushüvitiselt lahkumiseks suurendada. Oluline, et inimene otsiks võimalusi, kuidas uuesti tööle hakata. Meil on struktuurne probleem. Meil on 50 000 töötut ehitajat ja on selge, et need inimesed kõik enam sellele tööle tagasi ei pääse," ütles ta. "Peab tegelema aktiivselt ümberõppega, ilmselt tulema ka palgaootustes allapoole. Ma arvan, et töötukassa ei peaks sellist struktuureset töötust täies ulatuses kompenseerima," selgitas Kriis.

Tööandjate keskliidu juhi sõnul peavad nii ametiühingud, kutseõppeasutused kui ka töötukassa panustama inimeste ümberõppesse. "Tuleb vaadata, kuidas panna töötukassa sedasi tööle, et need töötud ka ise võimalikult kiiresti oleks huvitatud uuesti tööle asumisest ja tegeleks aktiivselt töö otsimisega," lisas ta ja ütles, et suurima kokkuhoiu annaks see, kui suudetaks vähendada töötust.

Ametiühingute keskliit tegi täna ettepaneku suurendada töötuskindlustuse maksemäära 3,7%ni – sellest 2,5% maksaks töötaja oma palgalt, 1,2% aga tööandja palgafondilt. Kriisi sõnul tööandjad maksemäära tõstmisega nõnda kõrgele ei nõustu. Kulutusi saab tema hinnangul kärpida aga uusi hüvitisi ringi vaadates. "Tuleks vaadata, kas kõik see, milles me hüvitiste koha pealt kokku leppisime, on nii vajalik," viitas ta aasta tagasi sündinud uue töölepingu seaduse kompromissile, millega kaasnevalt lepiti kokku ka töötushüvitiste suurendamises. "Äkki siiski on võimalik hüvitisi nii disainida, et inimesed valiksid pigem tööl käimise kui hüvitise saamise," lisas Kriis.

Rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi võib musta stsenaariumi teostumisel tänavu töötus kasvada 13%ni ja järgmisel aastal kuni 18%ni, mis ähvardab kiiresti ära süüa töötukassa reservid. Uus töölepingu seadus peaks jõustuma 1. juulil. Sellega kaasnevalt lepiti aasta eest kokku ka töötuskindlustuse seaduse muudatustes, mis tõstaks hüvitisi inimese töötuks jäämise korral.

Esmaspäeval avalikustas töötukassa analüüsi tulemused, mille järgi 1. juulist rakenduvate uute hüvitiste maksmiseks sel ja järgneval aastal tuleks töötuskindlustusmakse määra kergitada 5,1%ni. Seaduse järgi on töötuskindlustusmakse maksimummäär praegu 3%.

Allikas: Äripäev.ee

Avaldatud: 15 Aprill 2009

• Eesti Päevaleht
• KOGUMISPENSIONIDE SEADUS

Ag­nes Oja­la

Riik lu­bab soo­vi­ja­tel tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­de mak­seid jät­ka­ta al­les järg­mi­sel aas­tal.

Kui se­ni on rii­giee­lar­ve kär­be­test rää­ki­des öel­dud, et ko­hus­tus­li­ku pen­sio­ni­fon­di­ga lii­tu­jad võivad ise va­li­da, kas nad lä­he­vad rii­gi­ga pen­sio­ni­mak­se­te pea­ta­mi­sel kaa­sa või mit­te, siis su­vest aas­ta lõpu­ni sel­list võima­lust ei tu­le.
„Mak­se­te jät­ka­mi­seks tu­leb te­ha aval­dus, au­to­maat­selt keh­tib 0+0-režiim,” sõnas ra­han­dus­mi­nis­tee­riu­mi pres­sie­sin­da­ja Kat­rin Rei­mann.
Te­ma sõnul sel­gu­vad oma soo­vist tea­ta­mi­se üksi­kas­jad eelnõu val­mi­mi­se käi­gus. Sel­ge aga on, et eelnõu ko­ha­selt sis­se­mak­sed pea­ta­tak­se.

No­vemb­ri­ni saab mõel­da

Prae­gu­se plaa­ni jär­gi peak­sid mak­sed pea­tu­ma sel­le aas­ta juu­nist ku­ni 2010. aas­ta­ni.
2011. aas­tast mak­sak­sid lii­tu­nud ühe ja riik kaks prot­sen­ti, 2012. aas­tast aga taas­tuks se­ni keh­ti­nud 2+4-süsteem.
Ju­hul kui pen­sio­ni­ko­gu­ja ot­sus­tab mak­seid jät­ka­ta, lae­kub te­malt sam­bas­se jaa­nua­rist 2010 taas kaks prot­sen­ti bru­to­pal­gast, nii et 2011. aas­tal tee­vad pen­sio­ni­fon­di sis­se­mak­seid riik ja lii­tu­ja võrd­selt.
Uue süstee­mi pea­mi­se eest­ve­da­ja, sot­siaal­de­mok­raa­di Ei­ki Nes­to­ri sõnul saab igaüks jät­ka­mi­se või mit­tejät­ka­mi­se va­hel va­li­da 1. no­vemb­ri­ni.
„Kui ko­gu­ja ot­sus­tab 2009. aas­ta 1. no­vemb­riks mak­set jät­ka­ta, siis riik kan­nab te­ma kon­to­le 2014.–2017. aas­ta­ni kuus prot­sen­ti,” sel­gi­tas Nes­tor hüvi­ta­missüstee­mi.

Sot­siaal­de­mok­raa­di and­meil on va­lit­sus­lii­du part­ne­rid tei­nud et­te­pa­ne­ku si­du­da suu­re­mad mak­sed 2012. aas­ta ma­jan­dus­kas­vu­ga.
Mi­nis­tee­rium aga se­da skee­mi veel ei kin­ni­ta.
Kat­rin Rei­man­ni sõnul ei ole ot­sust veel teh­tud, küll aga pee­tak­se mõist­li­kuks pak­ku­da hüvi­tisvõima­lust ka nei­le, kes sar­na­selt rii­gi­ga oma kon­to­le sis­se­mak­seid ei tee, kuid ta­ha­vad se­da hil­jem suu­re­mas ula­tu­ses te­ha.
„Lii­tu­nu­te­le an­tak­se võima­lus siis maks­ta 2+4 ase­mel 3+6-skee­mi alu­sel,” täp­sus­tas Nes­tor ja li­sas, et kui ini­me­ne ot­sus­tab maks­mist ko­he jät­ka­ta, mak­sab riik 2014.–2017. aas­ta­ni hüvi­tist siis saa­da­va tu­lu alu­sel.

Lii­ga op­ti­mist­lik prae­gu kok­ku­le­pi­ta­va püsi­mi­se suh­tes Nes­tor siis­ki ei ole: „O­le­ne­ma­ta ma­jan­dus­su­ru­ti­sest võib võimu­le tul­la Sam­ba­pu­rus­ta­ja­te Par­tei ja kõik ära lõpe­ta­da.”

Nor­dea Pen­sions Es­to­nia ju­ha­ta­ja An­ge­li­ka Ta­gel kõiki­de pen­sio­ni­ko­gu­ja­te sis­se­mak­se­te au­to­maat­set pea­ta­mist ei pool­da.
„Meie ee­lis­ta­me kind­las­ti va­rian­ti, et va­li­ku kor­ral peak­sid tea­ta­ma ai­nult need ini­me­sed, kes ta­ha­vad mak­seid lõpe­ta­da, et mit­te koor­ma­ta kõiki ini­me­si.”
Vii­ma­sed de­tai­lid ja kor­ral­dus­li­kud küsi­mu­sed sel­gu­vad lõpli­kult siis, kui riik on esi­ta­nud täp­se­ma nä­ge­mu­se ko­gu prot­ses­sist. See peaks val­mi­ma nel­jap­äe­val.

Va­lit­se­mis­ta­su võetak­se eda­si

•• Kui­gi tei­se sam­ba pen­sio­ni­fon­di­des­se juu­nist enam sis­se­mak­seid ei teh­ta, jät­ka­vad pan­gad va­ra­de hal­da­mist, küsi­des sel­le eest ka va­lit­se­mis­ta­su­sid ja fon­di va­he­ta­mi­sel väl­ju­mis­ta­su.
•• „Pen­sio­ni­va­ra­de in­ves­tee­ri­mi­ne jät­kub ka ajal, kui sis­se­mak­sed on pea­ta­tud, ning tee­nus­ta­su­de osa ka­jas­tub fon­di väär­tu­ses ka edas­pi­di. Ai­nus muu­tus on see­ga sel­les, et kui uu­si osa­kuid juur­de ei tu­le, siis ei ole ka mär­ki­mis­ta­su,” sel­gi­tas SEB Elu- ja Pen­sio­ni­kind­lus­tu­se juht Ind­rek Holst.
•• 13 000-kroo­nist kuu­pal­ka tee­niv ini­me­ne, kes on tei­se sam­ba mak­seid tei­nud al­les sel­lest aas­tast, on prae­gu­seks oma kon­to­le ko­gu­nud 3160,30 kroo­ni, mis fon­dio­sa­ku­te väär­tu­se säi­li­des ja mai sis­se­mak­se li­san­du­des teeb mak­se­te pea­ta­mi­se het­keks 3932,50 kroo­ni.
•• Kui ko­gu­tud sum­ma ei peaks poo­le­tei­se aas­ta jook­sul, tä­na­vu juu­nist 2010. aas­ta lõpu­ni, kas­va­ma ega ka­ha­ne­ma, kao­tab pen­sio­ni­ko­gu­ja sel­le­gi­poo­lest 135,6 kroo­ni, maks­tes iga kuu fon­di väär­tu­sest 0,125 prot­sen­ti pan­ga­le va­lit­se­mis­ta­suks.