Artiklid
Need eestlased, kes on liitunud teise sambaga, saavad seitsmeks kuuks 2-protsendise palgalisa, mis muidu läheks pensionisambasse.
Selle aasta 1. juulist, mil valitsus lõpetab maksete kogumise teise sambasse, lisandub muidu tuleviku tarbeks kõrvalepandav 2 protsenti otse palgale.
Neil, kes edaspidi vabatahtlikult makseid jätkata tahavad, jätkub seda lõbu aga siiski vaid aasta lõpuni.
Rahandusministeeriumi kindlustuspoliitika osakonna juhataja Siiri Tõniste põhjendas seitsme kuu pikkust palgalisa sellega, et avalduste süsteemi maksete jätkamiseks ei jõuta puht-tehniliselt üles ehitada. «Tehniline köögipool on päris muljetavaldav,» nentis ta aripaev.ee-le.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
Vabade töökäte arvu kasv võimaldab tööandjatel töötajaid varasemast hoolikamalt valida nind seetõttu on aastatagusega võrreldes oluliselt tõusnud katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu töösuhte lõpetamiste osakaal.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis lõpetati suurim osa (1916) töösuhetest töötajate algatusel, millele järgnesid koondamised (1418), poolte kokkuleppel (864) ja tähtajalise lepingu tähtaja kättejõudmise tõttu lõpetamised (813), siis sellel aastal on olukord teistsugune.
Kõige enam on töösuhte lõpetamise põhjuseks olnud koondamised (6928), millele järgnesid tähtajalised lepingud (4155), töötaja algatusel (3902) ja poolte kokkuleppel (2527) töösuhte lõpetamine.
Olulise erinevusena tõi sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste tänasel pressikonverentsil välja töölt vabastamise katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu: kui aasta tagasi oli selliseid juhtumeid töötuks jäänute seas esimeses kvartalis vaid 28, siis tänavu samal ajal juba 1290.
Jõgiste sõnul näitab see, et tööandjad saavad praegu varasemaga võrreldes palju rohkem töötajaid valida.
Marina Lohk
Selle aasta esimeses kvartalis leidis suurem osa tööle saanud töötutest rakendust õigusabi, raamatupidamise, auditeerimise, maksu- või ärinõustamise ja uuringute alal.
Kui kokku leidis esimeses kvartalis töö 4095 registreeritud töötut, siis loetletud valdkonnas sai töökohad 814 inimest.
Hulgi- ja jaekaubanduses sai tööd 650 inimest. Sellele järgnes ehitus, kus sai tööd 479 inimest - üldehituses on praegu tööd vähem kui varem, peamiselt on saanud tööd maalrid ja ehituse abitöölised, sest siseviimistlust ja remonditöid on palju.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Helmi Tampere rääkis tänasel pressikonverentsil, et Saaremaal, Pärnus ja Tallinnas on väga suur osa töötutest läinud tööle hotellidesse.
Ida-Virumaal on aga 73 protsenti töötutest läinud liht- või oskustööliseks. Tallinnas ja Harjumaal on vastav number 60 ning Tartus 47 protsenti.
Jõgeval ja Tartumaal on Tampere sõnul teiste maakondadega võrreldes suurem juhtide ja tippspetsialistide osakaal tööd leidnud töötute seas.
Tallinnas ja Harjumaal on 47 protsenti töötutest läinud sellisele töökohale, mis on seotud oskuse ja käsitööga, Pärnumaal on palju inimesi läinud tööle kalatööstusesse.
Marina Lohk
Agnes Ojala
Valitsus kiitis eile heaks seaduseelnõu, millega peatatakse kohustusliku kogumispensioni maksed selle aasta juunist 2010. aasta lõpuni täies mahus ning 2011. aastal pooles mahus.
2012. aastal jätkub kogumine praegusel kujul. Erand on kehtestatud liitunutele, kes on sündinud aastatel 19421951.
Kõigil pensionikogujail ja uutel liitujatel on õigus 1. oktoobrist 30. novembrini 2009 pangale või otse Eesti väärtpaberite keskregistrile esitada avaldus oma sissemaksete jätkamiseks. Sellisel juhul maksab tööandja töötaja palgast pensionifondi igal kuul 2 protsenti taas 2010. aasta jaanuarist.
Kui majanduskasv taastub, lubab riik eelnõu kohaselt aastatel 20142017 seisaku hüvitada, makstes vahepealsel ajal tavapäraseid sissemakseid jätkanute pensionikontodele 4 protsendi asemel 6 protsenti. Hüvitist võivad saada ka need, kes ise makseid ei jätkanud, kuid soovivad 2014. aastast neid teha skeemi 3+6 alusel.
Lootusrikas 2014. aasta
Riik peab andma inimestele kindlustunde, millal ja millistel tingimustel tänane süsteem jätkub. Vaikimisi jätkub tänane 2+4- süsteem alates 2012. aastast ning heade majandustingimuste puhul suurendab riik määra inimeste sooviavalduse korral alates 2014. aastast, sõnas rahandusminister Ivari Padar.
Tema sõnul saab riik kõrgema maksemäära ka edasi lükata, kui 2013. ja 2014. aastate keskmine majanduse nominaalkasv jääb alla 5 protsendi. Vajaduse korral saab riik seda võimalust kasutada mitmel järjestikusel aastal.
Eelnõu järgi hakkab hüvitissüsteem 2014. aastal kehtima automaatselt. Kui 2013. aasta rahandusministeeriumi kevadprognoosi järgi on näha, et 2013. ja 2014. aasta majanduskasv nõutud piiri ei ületa, on valitsusel võimalik hüvitamine edasi lükata. Majanduskasvu tingimuse lisamine on vaid märgilise tähendusega poliitiline kompromiss, millel ei ole reaalse majandusega midagi pistmist. Sellega kindlustasid teatud poliitilised jõud lihtsalt oma seljatagust, ütles Tartu ülikooli makroökonoomika professor Raul Eamets.
Tema hinnangul jõuab majanduskasv viie protsendini tagasi: Ei ole väga utoopiline, et 2014. aastal selline majanduskasv tuleb.
Selle aasta esimese kvartali jooksul võeti arvele 33 339 uut töötut, samal ajal leidis tööturuameti andmetel töö vaid 4095 inimest. Töö leidnuid võib siiski olla ka nende seas, kes on statistika järgi tööotsingud katkestanud (3573 inimest).
24 080 inimest olid enne töötuna arvele võtmist tööga hõivatud ja 28 protsenti ei olnud vahetult enne arvele võtmist töötanud ehk siis otsustasid end töötuks registreerida, kui olid juba mõnda aega töötud olnud.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna peaspetsialist Õie Jõgiste rääkis tänasel pressikonverentsil, et kui varasematel aastatel oli nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist on töötanud, umbes 60 protsendi ringis, siis praegu on see umbes 72 protsenti.
Ülejäänud inimesed on olnud kodus, õppinud, kasvatanud last, viibinud vanglas.
«Kuna töötuna arvele võtmine annab ka eelduse selleks, et inimene saaks toimetulekutoetuse, siis nii nagu praegu tööturuameti piirkondlikud osakonnad ütlevad, et tulevad töötuna arvele ka need inimesed, kellel üks pereliige on enne teeninud hästi suurt palka ja täna ei saa enam,» rääkis Jõgiste.
Lisaks tulevad tema sõnul arvele ka need inimesed, kes on mustalt töötanud ja keda seetõttu ei saa arvestada nende hulka, kes on enne arvelevõtmist töötanud.
Kui veel aasta tagasi oli töötute seas rohkem naisi kui mehi, siis selle aasta esimeses kvartalis moodustasid mehed 56,4 protsenti töötutest. 57 protsenti töötutest oli vanuses 25 kuni 49, mis on aastatagusega sama näitaja.
82 protsenti töötutest moodustasid madala kvalifikatsiooniga inimesed, mis tähendab ministeeriumi tööturuosakonna teise peaspetsialisti Helmi Tampere sõnul seda, et neil on kas põhi-, üldkesk- või kutsekeskharidus põhikooli baasil.
Kui eelmise aasta esimeses kvartalis leidis registreeritud töötutest töö 4121 inimesest, siis selle aasta esimeses kvartalis oli vastav number 4095. Osa töötutest on katkestanud tööotsingud (3673) - nende seas võib Õie Jõgiste sõnul paraku olla ka neid, kes on töö leidnud, kuid pole tööturuametit sellest lihtsalt teavitanud. 20 inimest on läinud õppima, 188 pensionile ning 15 Eestist lahkunud.
Marina Lohk
Lehekülg 1361 / 1596
