Articles
Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul tasub kaaluda töötuskindlustusmakse langetamist 2012. aastast, ametiühingud tahaksid aga makset vähendada juba järgmisel aastal, kirjutab Postimees.
Praegu läheb töötukassale iga inimese palgast 2,8 protsenti. Tööandja lisab omalt poolt 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmaksed on nii suured, et isegi hoolimata Eestit painavast tööpuudusest on töötukassa eelarve ülejäägiga ehk reservid kasvavad iga aastaga. Samas saab neid reserve kasutada vaid töötutele hüvitise maksmiseks, ei millekski muuks.
Töötukassa nõukogu esimehe, sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul võib seetõttu juba aastat 2012 silmas pidades arutada võimalust vähendada töötuskindlustusmakseid. «Tööjõumaksude vähendamine aitab töökohti luua, esimesel võimalusel tuleb sellele mõelda,» lausus Pevkur.
Järgmisel aastal võiksid maksemäärad jääda tema arvates samaks, sest kriis pole veel läbi ja keegi ei tea, mis töötuse tasemega juhtuda võib.
Töötukassa nõukogus ametiühinguid esindav Harri Taliga aga arvas, et töötuskindlustusmakseid võiks vähendada juba järgmisel aastal.
Töötukassa nõukogus tööandjaid esindav Tarmo Kriis oli töötuskindlustusmakse vähendamise asjus kõige ettevaatlikum, sest tulevik on tema sõnul praegu veel ebakindel. «Laseme olukorral rahuneda, ärme esialgu puutu maksumäärasid,» leidis Kriis.
Toimetas Postimees.ee
Katri Lindau, reporter
Töötukassa pakub töötutele aktiivseid tööturumeetmeid, mis aitavad neil end vastavalt tööturu nõuetele täiendada ning omandada seeläbi taas töötaja staatus.
Töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja Ene Kesleri sõnul on populaarseim meede palgatoetus.
“Palgatoetus on väga reaalne toetus – inimene tõepoolest saab tööle,” ütles Ene Kesler ning lisas, et palgatoetuse kasutamine on tõusuteel ja see huvitab nii suuri kui väikseid ettevõtteid.
Pool palgast töötukassast
Palgatoetuse puhul sõlmib ettevõte või kohalik omavalitsus tööandjana halduslepingu töötukassaga kuni pooleks aastaks, mille jooksul töötukassa maksab tööle võetud endisele töötule poole brutotöötasust kuni miinimumpalga ulatuses.
“Kui tööandja tunneb, et töötaja on tema jaoks väärtuslikum, siis loomulikult võib talle rohkem maksta kui kaks miinimumpalka,” on Kesleri sõnul võimalik sel kombel loodud töökohal enamgi teenida.
Väga oluline on tegevuste õige järjekord. “Tööandja annab meile teada, et tal on vaba töökoht, meie sõlmime tööandjaga halduslepingu ja alles siis tohib tööandja sõlmida töötajaga töölepingu,” selgitas Kesler ning täpsustas, et tulevane töötaja peab kindlasti olema töötu ehk töötukassas arvel seni, kuni tööandja on töötukassaga dokumendid korda saanud.
“Palgatoetus on ühtlasi väga hea indikaator – näitab, millised valdkonnad hakkavad kriisist välja tulema,” märkis Kesler.
Seda toetust on kasutanud näiteks metallkonstruktsioonide ja armatuurterasest toodete valmistamisega tegelev ettevõte Jukmet ning Pajusti ehitusfirma Roovet Ehitus.
Töötukassa pakutavat palgatoetust peavad mõlema firma esindajad vajalikuks.
“Praegu on iga sent arvel, seega on palgatoetus väga kasulik nii ettevõtjale kui loomulikult töötule,” sõnas Jukmeti juhatuse liige Jüri Liivak ning teatas, et töötukassa abiga leitud töötajaga ollakse väga rahul.
Samas ei ole sobiva inimese leidmine praegusel ajalgi sugugi lihtne. “Vaatasime läbi 40 töölesoovija elulookirjelduse ja üsna keeruline oli nende hulgast kolme sobivat leida,” meenutas Roovet Ehituse juhatuse liige Ragnar Liivaste.
“Küll ei ole vajalikku töökogemust ... ja ega inimeste palgasoov ei vasta ka reaalsusele,” nentis ta.
Kuid nii Jüri Liivak kui Ragnar Liivaste kinnitasid, et kui vajavad uusi töötajaid, kasutavad võimaluse korral kindlasti edaspidigi töötukassa abi.
Uusi töökohti on loodud ka ettevõtluse alustamise toetuse toel. “Möödunud aastal taotleti Lääne-Virumaal 57 korral ettevõtluse alustamise toetust, positiivne otsus langetati 52 äriplaani puhul,” sõnas Ene Kesler.
Sel aastal on konkursisõela aga toetuse suure populaarsuse ja raha vähenemise tõttu oluliselt tihendatud - 44 esitatud taotluse hulgast on positiivne rahastamisotsus langetatud 25 äriplaani puhul.
Riskialtid läänevirulased
“Nende seas on olnud palju isikuteenindust, mahepõllumajandust, mesindust, väikepuidutöötlemist, sealhulgas restaureerimist, toitlustust, raamatupidamist, autohooldust ja remonti, igasugust ehitust ning nii edasi,” loetles töötukassa osakonna juhataja.
“Ettevõtluse alustamise toetuse arvulised näitajad on Lääne-Virumaal Eesti keskmisest kõrgemad, küllap on inimesed siin keskmisest ettevõtlikumad ja riskijulgemad,” mainis ta.
Et toetus on siiski väike, vaid 70 000 krooni, seab seegi Kesleri sõnul piirangud. “Suhteliselt paljud äriplaanid on sellised, et inimene, kes on suurest ettevõttest koondatud või mingil muul põhjusel sealt lahkunud, hakkab nüüd tegema sisuliselt sama asja, ainult et ettevõtjana,” selgitas Kesler ning lisas, et osa teeb äriplaani hobi või tegevuse kohta, mida varem on harrastanud.
Nagu toetuste puhul ikka, nii kaasnevad ka töötukassa ettevõtluse alustamise toetusega omad nõuded.
“Ettevõtjal on kohustus aasta aega tegutseda, tal peab olema majandustegevus – ta peab tootma ja müüma, esitama maksu- ja tolliametile aastaaruande ning kaks korda aastas tuleb esitada tegevus- ja finantsaruanne töötukassale,” loetles töötukassa Lääne-Virumaa osakonna juhataja ja lisas, et pahatahtlikku toetuse ärakasutamist tema teada ette tulnud ei ole.
“On olnud üks kord, et taotleja oli sunnitud toetuse tagasi maksma, aga see oli täielik force majeure’i juhtum, kus loodus oli tegevuse vastu,” ei tea Kesler ühtki teist negatiivset kogemust ettevõtluse alustamise toetusega seoses.
Abitust töötust iseendale tööandjaks
Kui Lea Vahtre möödunud aastal Virulasest mudeliarendusosakonnast koondati ning ta end töötukassas arvele võttis, ei osanud naine arvatagi, et varsti saab temast iseendale palgamaksja.
“Töötukassast suunati mind ettevõtluskoolitusele, seal õpetati, kuidas äriplaani kirjutada. Et äriplaan sai kursuse lõpuks valmis, kuid sobivat tööd ikka ei olnud, mõtlesin, et lähen edasi,” meenutas Lea Vahtre, kuidas ta ettevõtluse alustamise toetuse abil õmblusstuudio Siluett asutamiseni jõudis.
“Ja kuna tütar, kes on Tallinna tehnikakõrgkooli disaini erialal lõpetanud, oli samuti töötuna arvel, võtsin temagi enda juurde palgale. Enne taotlesin talle veel palgatoetust,” rääkis Vahtre.
Kui õmblusstuudio aprillis avati, tuli kiirelt koolilõpetajatele kleite õmblema hakata, ning kuuma suve tõttu laekus hulk suvekleitide tellimusi.
Ettevõtjaks hakkamist Lea Vahtre ei kahetse. “Kui jälgida praegusi tööpakkumisi, siis ma poleks vist senimaani endale sobivat tööd leidnud,” arvas ta.
Samuti on oma äri alustamisega rahul Anu Hansaar, kes kevadel avas Kundas komisjonikaupluse, kus müüakse nii kasutatud kui uusi kodu- ja riidekaupu.
“Kui möödunud aasta septembris koondamisteate sain, mõtlesin, et midagi pean ju tegema, ja nii või teisiti oli mul juba komisjonikaupluse mõte pähe tulnud,” meenutas Hansaar.
Pärast töötukassa pakutud vajaliku ettevõtluskoolituse läbimist esitas Hansaar äriplaani. Toetussumma eest soetas ta poepidamiseks vajaliku – letid, arvuti ja väikekaubiku, millega vanematele ning kaugemal elavatele klientidele kaupa koju toimetada.
“Paar esimest kuud olid suhteliselt rasked, nüüd tundub, et rahvas on mind leidnud ja hakkab paremini minema,” rääkis müüjaks-klienditeenindajaks õppinud ning 30aastase müügikogemusega Anu Hansaar.
Küsimus: Oluline on ühes kuus tehtavatelt väljamaksetelt kokku (töötasu,puhkusetasu) arvestada sotsiaalmaksu 33% või vähemalt miinimummääras. Kas juhul, kui töötaja töötab mitme tööandja juures, lasub sotsiaalmaksu arvestamise kohustus sh kuumäära järgimise kohustus ainult ühel tööandjal (st tööandjal, kes igakuiselt tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba tulu rakendab), või tuleb ikkagi mõlemal tööandjal sotsiaalmaksu arvestada järgides sealjuures kuumäära.
Teiseks: Kuidas toimub sotsiaalmaksu kuumäära proportsionaalne arvestamine, kui töötaja on puhkusel või haiguslehel (TLS § 19)?
Vastus: Jah, üldjuhul tuleb teil iga töölepinguga töötava töötaja eest, olenemata tema töötasust ja tööajast, maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1 436 krooni iga kuu eest. Erandid selle kohta on sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 3 ja 4. Vähem kui nimetatud 1 436 krooni võib sotsiaalmaksu maksta näiteks juhul, kui töötajaks on osalise tööajaga töötav alaealine (Töölepingu seaduse § 43 lg 4). Samuti on võimalik ajutiselt sotsiaalmaksu minimaalsest kuumäärast vähem maksta juhul, kui töötaja on 12 kuu jooksul enne tööle asumist olnud töötuna arvel vähemalt kuus kuud. Sel juhul makstakse sotsiaalmaksu vastavalt töötajale tegelikult makstud palgale.
Kui maksuvaba tulu arvestaval tööandjal on tõend samal maksustamisperioodil isikule teise tööandja poolt makstud tasu kohta, võib ta nimetatud isiku eest sotsiaalmaksu maksta kuumäära ja teise tööandja makstud tasu vahelt, kuid vähemalt summalt, mille ta isikule kuu eest on maksnud. See tähendab, et juhul, kui teie töötajal on ka teine töökoht, kuid tulumaksu maksmisel arvestate teie töötaja maksuvaba tuluga (2250 krooni kuus), siis juhul kui teie poolt töötajale makstav tasu on väiksem miinimumpalgast, võite te vastava tõendi olemasolul sotsiaalmaksu maksta töötajale tegelikult makstud tasult, mitte seadusega sätestatud kuumääralt. Näiteks juhul, kui te maksate töötajale 3000 krooni kuus ning teil on olemas tõend selle kohta, et töötaja saab teiselt tööandjalt 2000 krooni kuus, võite te sotsiaalmaksu maksta 990 krooni (3000*0,33=990). Tõendi puudumisel tuleks teil sotsiaalmaksu maksta 1 436 krooni, olenemata sellest, et töötasu on väiksem kui seadusega kehtestatud minimaalne kuumäär.
Samas tuleb tähelepanu pöörata ka töötajaga sõlmitud lepingu vormile. Sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstava tasuga, siis makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus.
Täiendavat informatsiooni teie küsimuse kohta on võimalik saada ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt:
http://www.emta.ee/index.php?id=23078
Mis puudutab küsimuse teist poolt, siis töötatud aja proportsioon arvutatakse sellel kuul töötaja puhkusel või haiguslehel viibimisele eelnenud ja järgnenud kalendripäevade summa jagamisel 30-ga.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele KPMG Baltics AS
Küsimus: Töötaja tegevuse tõttu lõhuti ära kliendi vara, tööandja nõudis töötajalt seletuskirja, kuid töötaja keeldus seda kirjutamast. Kas töötaja võib keelduda seletuskirja kirjutamisest ning mida sellisel puhul tööandja tegema peaks (tööd tegi töötaja üksi)?
Vastus: Seadus ei kohusta töötajat seletuskirja kirjutama, seega pole ette nähtud ka sanktsioone selleks puhuks, kui töötaja seletuskirja vabatahtlikust kirjutamisest keeldub.
Seega peab tööandja leidma muu viisi tuvastamaks, kas töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, kas ta on selles rikkumises süüdi ning kas piisab töötaja hoiatamisest või tuleb tema tööleping üles öelda.
Lisaks tuleb selle üle otsustamisel, kas ja mil määral töötaja rikkumises süüdi on, tuvastada, kas töötaja järgis töölepingu täitmisel tema töökohal nõutavat või sellega kaasnevat hoolsuse määra. Hoolsuse määra kindlaksmääramisel tuleb vaadelda tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, töötaja võimeid ja omadusi, jne.
Töötajalt kahju hüvitamise nõudmiseks tuleb samuti tuvastada, kas rikkumine oli tahtlik või hooletu. Tahtliku rikkumise korral vastutab töötaja täies ulatuses tekitatud kahju eest, hooletuse puhul aga piiratumas ulatuses, mille kindlaksmääramisel tuleb arvestada töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks.
Oluline on seega antud olukorras välja selgitada, kas töötaja oli teadlik, kuidas kliendi varaga ringi tuleb käia (nt kas on olemas töötajale tutvustatud juhis kliendi vara kohta), kas ja millised juhised on töötajale töötegemiseks ja vara käsitsemiseks antud, kas töötaja töötingimused on sellised, et on võimalk vältida kahju tekkimist, kas tööandja on ise teinud kõik selleks, et kahju ei tekiks jne.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Agne Narusk
Kas töötaja leiab valutult endale uue (töö)koha, sõltub suuresti koondaja käitumisest.
Paber pihku, ja oleks hea, kui sa oma asju kokku korjates jääjatele silma alla ei satuks, sest me ei tea, mida sinu olukorras inimesele öelda – nii võib kokku võtta märkimisväärse osa koondatute lugudest.
Eesti Päevalehel õnnestus vestelda ligi 40 töötuga, kes kõik olid viimasest töökohast koondatud. Enamik vestluspartnereid oli liitunud mõne töötute klubiga. Ja ehkki kümne aasta taguse suure koondamislainega võrreldes on Eesti tööandjaskond praegu oluliselt kogenum, kumab koondatute lugudest ikka veel läbi asjaolu, et haiget ei teinud mitte fakt ise, vaid viis, kuidas see teatavaks tehti.
„Koondamisteade tuli meilitsi,” rääkis 48-aastane müügijuhina töötanud mees. „Mis seal ikka, keegi pidi minema. Järgmise kahe kuu jooksul keeras tegevdirektor iga kord kiiruga otsa ringi, kui nägi meid (koondatuid – A. N.) enda poole liikumas. Mida pidime sellest arvama? Kümneaastase korraliku töö eest võinuks ikka head aega öelda. Pidalitõbise tunne oli.”
3. septembri seisuga oli töötukassas arvel 72 315 inimest. Neist 1806 tuli juurde viimase nädalaga, koondamise tõttu oli seitsme päeva jooksul töö kaotanud 294 inimest.
Enesehinnang põrmu
„Tundub nii, et paljud tööandjad ei julge otse öelda, et olete nüüd koondatud. Teevad seda kuidagi ümbernurga, ja see on inimesele hästi solvav,” nentis töötute eneseabirühma juht Anne-Ly Rõuk. Mittetulundsühingu Avitus juures käib rühm Uus Algus koos mitmendat hooaega. „Esimene ja põhiline, millega tegeleme, on töö kaotanud inimeste enesehinnangu taastamine,” ütles Rõuk.
Viimase tööpäeva lood on grupi liikmetel väga erinevad – seinast seina. Pooleks on neid, kel pole midagi oma tööandjale ette heita, ja neid, kes lähevad suure kibeduse ja paljude küsimustega. „Inetuid lugusid on. Kuid tegelikult on ükskõik, kuidas minek toimus, väga vähesed suudavad asja võtta objektiivselt, ikka on esimene emotsioon, et nemad on teinud midagi halvasti,” selgitas Rõuk. „Halvim, mida tööandja saab teha, on pugeda peitu ja hoida koondatud inimesest eemale.”
Ei saa öelda, et koondajad on ükskõiksed,” märkis töötukassa koondamisele reageerimise teenuse juht Tiiu Vilms. „Vaid üksikud suurtest koondajatest ei tunne mingitki huvi, enamik ikka katsub oma töötajatele infot jagada. Ütleks, et rohkem ikka hoolitakse, kui et ei hoolita.”
Teatud koondatute arvu juures kogu töötajaskonna kohta saab koondamisest kollektiivne ülesütlemine, millest tuleb töötukassale teada anda. Kohe pakutakse teatajale kollektiivsele ülesütlemisele reageerimise teenust. See tähendab, et töötukassa töötajad tulevad ja selgitavad inimestele, kuidas ja mida teha töötukassas, milleks on neil õigus, kust saada abi, kust leida tööpakkumisi. Jaanuarist mai-kuuni on töötukassale teada antud 67 suurkoondamisest ja neist vaid seitsmel juhul ei pidanud koondajad nõustamist vajalikuks, näitavad arvud.
„Oleme need, kes võtavad pinged ja hirmu maha. Inimesed rahunevad, selge peaga tajutakse olukorda adekvaatselt ja osatakse edasi minna,” ütles Vilms. „Minu subjektiivne arvamus on, et nõustamist ja tööandjalt tuge saanutel läheb oma koha leidmine pärast koondamist palju libedamalt kui teistel.” Riigil mõistagi on mängus omad huvid: teenuse mõte on koondaja abiga teha kõik võimalik, et inimene töötuse aega üldse ei kogekski. Et ta hakkaks uue töö järele vaatama kohe, kui koondamispaber käes. Milline rahaline kokkuhoid. Rääkimata säästetud inimhingest.
Aprillis suletud Coca-Cola HBC Eesti tehase töötaja Kalev Kivisild on näide inimesest, kes sai pihku koondamisteate, kuid pole kogenud töötust mitte ühtegi päeva – näide n-ö teise seina äärest. Detsembris kutsuti koosolek kokku ja anti teada, et tehas pannakse kinni, meenutas mees. „Kohe tekkis ukse kõrvale stend, kuhu personaliosakond riputas üles tööpakkumisi, mida nad leidsid. Käidi rääkimas, kust ja kuidas tööd otsida,” rääkis ta.
Kivisild sai tööle eestlaste jaoks harjumatul moel – koondaja leidis talle uue töökoha. Juba järgmisel tööpäeval alustas ta teises sarnases ettevõttes.
Tiiu Vilms ei jaga arvamust, et n-ö inimlikud koondajad on Eestis üldjuhul välisettevõtted. „On, aga sellised, kel kohapeal, ka juhtkonnas on eesti töötajad,” nentis teenusejuht. Kuidas käituvad oma koondatutega ettevõtted, kelle vallandatud töötajate arv kollektiivse koondamise lahtrisse ei küüni, teame vaid osapoolte juttudest. Aga isegi masuajal leidub töötute klubides ja eneseabigrupis neid, kes tunnevad pärast koondamisteate saamist suurt kergendust, sest ise poleks iial julgenud nii äkilist sammu astuda.
Koondamise lood
Kaia, 36, koondatud õpetaja:
•• „Tuligi päev, kui ta (direktor -toim.) kutsus mind oma kabinetti ja ütles: „Mul ei olnud raske seda otsust teha. Sina oled ju meil see, kes alatasa viriseb külma koolimaja pärast.” Lisas, et loodetavasti ta mind enam kunagi ei näe. Olin seal töötanud 12 aastat ja ma tean, et olin üks paremaid.”
Rein, 52, koondatud logistik:
•• „Kui mõtlen, kui palju aega ja energiat panustas tööandja, et vingerdada mööda näruse ühe kuu koondamishüvitise maksmisest, siis on mul kahju, et tema heaks oma oskusi raiskasin.”
Mari, 28, endine projektijuht:
•• „Päris kahju oli peadirektorist, ta vaeseke ei teadnud, kuhu pugeda, kui meid liikumas nägi. Koondamisteadet meile ei antud, tuli otsene ülemus, kes näitas näpuga, et sina, sina ja sina – teie olete homsest koondatud ja kaste asjade pakkimiseks saate sekretariaadist, head aega. Isegi mitte kohustuslikku lauset nagu „raskete aegade tõttu oleme sunnitud...” või hoidku jumal „täname teid senise töö eest, kahjuks... ”.
Hannes, 32, viimati osakonnajuhataja:
•• „Ole õnnelik, et hüvitise välja maksan, piisaks sõrmenipsust, et sa siit niisama lendaks – tagantjärele kuulsime, et selle ühe ja sama lausega saadeti teele kõik 18 koondatut. Kusjuures koondamine polnud isiklik, ettevõte oli tõepoolest raskustes. Aga näe, ära pidi selle ütlema.”
Suurettevõte otsis uued töökohad
•• Coca-Cola HBC Eesti teatas tehase sulgemisest läinud aasta detsembris. Töötajatele anti teada, et viimane tööpäev on 30. aprillil. Personalitöötajad said kokku tootmisjuhtidega, et arutada, mida saaks kohe teha. Alustuseks kohtuti 12 eri tootmisettevõtte juhtidega ja pakuti oma oskus-tööjõudu. „Kutsusime nad vaatama, kuidas me tööd teeme. Ja kui nad hakkasid siis meile oma vabu töökohti edastama, panime kõik stendile üles,“ rääkis Coca-Cola Baltikumi personalidirektor Lea Oja. „Kui vaja, saatsime ise sobiva töötaja CV teele.”
•• Personaliosakonna uksed olid lahti, igaüks, kes abi vajas, võis tulla. Psühholoogi telefoninumber oli nähtavas kohas, kui paljud seda võimalust kasutasid, personalidirektor ei tea – see on sügavalt isiklik teema.
•• Nüüdseks käib 40% toonastest koondatutest uuesti tööl.
Page 1267 of 1598
