Articles
Eve Kruuse, Postimees
Kindla lahkumisotsuse korral on mõistlik tööandjat varakult informeerida, et ollakse uue töökoha järele ringi vaatamas, arvas Fontese vanemkonsultant Eva Lelumees.
32-aastane Merle Ainsoo teavitas tööandjat oma lahkumissoovist siis, kui uus töökoht juba kindlalt olemas oli. Et rääkida tööandjale oma lahkumissoovist juba enne uue koha olemasolu, peavad tööandjaga olema väga usalduslikud suhted, leiab ta. «Mina ei tahtnud riskida! Mõtlesin, et äkki öeldakse: me ei vajagi sind,» tõdes naine.
Pärast lahkumisavalduse saamist andis tööandja mõista, et on valmis tegema uut pakkumist, aga Ainsoo oli äraminekus kindel, sest oli uute tööülesannete soovist juba varem tööandjale rääkinud aasta oli möödas, aga midagi polnud muutunud.
Talenti peab hoidma
Tavaliselt räägitakse arengu ja karjääri teemad tööandja ja töötaja vahel selgeks arenguvestlusel. Kui töötaja tunneb, et firmas pole arenguvõimalusi või on tal tekkinud motivatsiooniküsimusi, on igati mõistlik oma mõtted ja tunded tööandjale varakult ära rääkida, selgitas Lelumees.
Millal tööandjale oma lahkumissoovist teada anda, sõltub sellestki, kui kindel on soov töökohta vahetada. Kui otsus on kindel, oleks mõistlik varakult tööandjat informeerida, et ollakse uue töökoha järele ringi vaatamas. Kui ringi vaadatakse pigem enda väärtuse hindamiseks, pole mõtet kohe oma juhile seda ütlema minna.
Kui lahkuda kavatsev töötaja on «talent», kes loob organisatsioonile väärtust, on tööandja ülesanne teda hoida ja arendada. Kui see on jäänud tegemata, tuleks läbi mõelda, kuidas saaks seda töötajat siiski firmaga siduda. «Samas ei pruugi iga hinna eest kinnihoidmine alati parimat tulemust anda,» nentis Lelumees.
Usalduse märk
Tallinna Taksopargi juhatuse liige Anne Rebane arvas, et töötaja peaks tööandjat töökoha vahetamise plaanidest kohe informeerima. Ta ei usu, et kui töötajal näiteks kandideerimine ebaõnnestub ja ta plaanib samas firmas edasi töötada, satub ta ebasoosingusse või suhtutaks temasse kui ebalojaalsesse. «Kui töötaja lahkumismõtetest mind varakult teavitab, on tegu usalduse, mitte ebalojaalsusega,» tõdes Rebane.
«Kui lahkumissoovi põhjuseks on rahulolematus praeguse tööga, saab tööandja teha uue pakkumise. N-ö uute väljakutsete otsimise korral saab tööandja aga lisaaega uue töötaja leidmiseks või töö ümberkorraldamiseks,» rääkis Rebane.
Akna- ja uksevalmistaja Plasto personalijuht Ülle Pärs seevastu nõustus, et pärast äraminekusoovist teadasaamist on mõnikord tootmistöötajate otsestelt juhtidelt tunda suhtumist «ta on nagunii äramineja». «Kui on tegemist väärt töölisega, siis loomulikult pakume talle võimalusi teises vallas, aga kui ei ole, laseme minna,» lisas Pärs.
Mööblitootja Standardi personalijuht Kertu-Liisa Terk aga pole täheldanud, et töötajasse hakatakse suhtuma kui äraminejasse. Ning kui töötaja on otsustanud mitte lahkuda, jälgitakse, kas töötaja sai ikka seda, mida ta soovis.
Kuidas käituda
Kui lahkute, andke sellest tööandjale eelnevalt suuliselt ja/või kirjalikult teada, olles väärikas ja diplomaatiline.
Tehke korralikult tööd kuni viimase minutini. Pakkuge end oma järglast välja õpetama, kui aeg seda lubab. Te ei või kunagi teada, millal või kuidas teie rajad uuesti ristuvad.
Lahkuge töölt stiilselt, väärikalt ja efektselt. Ärge põletage kunagi enda taga sildu. Nende sädemed süütavad teie enda selja.
Allikas: www.cvkeskus.ee
Aira Tammemäe, AT Treeningute treener-konsultant
Olukord on delikaatne, sest ühelt poolt näitavad sagedased haiguslehed motivatsiooni või vastutustunde puudumist. Teisalt ei pruugi me teada kogu tõde oma töökaaslase või tema lähedaste tervise kohta.
Soovitan töökaaslasega rääkida. Keskenduma peaksid oma probleemile ja kirjeldama tundeid, mida olukord sinus tekitab. Näiteks: «Kui sa oled haiguslehel, pean mina kella seitsme-kaheksani tööl olema. See on ülekohtune ja seepärast tahan sinuga arutada, milliste ettepanekutega võiksime juhi juurde minna.» Äkki ta ei teagi, mida tema haiguslehel olemine sinu jaoks tähendab.
Räägi juhile oma probleemist, vältides süüdistusi kaastöötaja aadressil. Võiksite töökaaslasega ühiselt mõned lahendused välja pakkuda: osa tööd saab haiguslehel olles kodus ära teha; tööülesandeid saab jagada teiste töötajate vahel; kriisiolukordades tuleb iga kord ülesanded tähtsuse järjekorda seada jne.
Igaks juhuks tasub enne tegutsema asumist luua olukorrast objektiivne pilt. Nimelt on meile omane vahel emotsionaalselt probleeme üle võimendada. Mõtle läbi, kui sageli viimase poole aasta jooksul sinu töökaaslane tegelikult haiguslehel on olnud ning kui palju sa konkreetselt oled pidanud tema ülesannete täitmiseks ületunde tegema. Sellest on abi ka juhile olukorra selgitamisel.
Autor: Agne Narusk
Kuigi selle kalendriaasta puhkusegraafikud tuli kokku panna juba jaanuari lõpuks, lubavad toimetusse tulnud küsimused oletada, et segadus on majas siiani.
Paljud töötajad ei tea, mitu päeva nad puhkavad, kui pikalt nad üldse puhata tohivad, kuidas puhkust välja võtta ning kui palju ja millal selle aja eest makstakse. Jurist Helve Toomla vastab lugejate küsimustele.
Kas komandeeringuraha ning haigushüvitis arvestatakse samuti puhkusetasu hulka?
Ei arvestata.
Töötaja läheb puhkusele ja talle arvutatakse puhkuseraha kuue kuu teenistuse põhjal, nagu seadus käsib. Siis aga saab ta preemiat, mis hõlmab ka puhkuseraha aluseks olnud perioodi töötulemusi. Kas puhkuseraha peab hiljem ümber arvestama ja töötajale juurde maksma?
Puhkusetasu arvutamise kord ümberarvestamist ette ei näe. Kuid selle võib kehtestada tööandja ise ja selles võidakse kokku leppida töö- või kollektiivlepingus töötajale soodsama võimalusena. Puhkusetasu arvutamisel võetakse lisatasu ja preemia arvesse ajavahemiku eest, mil see teeniti, mitte väljamaksmise aja järgi.
Minu palka tõsteti kaks kuud enne puhkusele jäämist, kuid puhkusepäeva tasu arvestati vana palga järgi (töötan riigiasutuses). On see õige?
Töötajale, kes ei ole puhkusele eelnenud poole aasta jooksul saanud lisatasu ega preemiat ning kellele ei ole palka arvestatud ka tükitöö alusel, makstakse puhkusetasuks sama palka, mida ta saaks töölkäimise korral. Sel juhul ei arvutata keskmist päevatasu üldse, ei kuue ega kahe kuu palga järgi, vaid palk makstakse ette.
Kui küsija sai kuue kuu jooksul kogu aeg ainult põhipalka ilma ühegi preemia või lisatasuta esimesed neli kuud väiksemat, viimased kaks kuud suuremat , siis tulnuks talle puhkuse ajaks säilitada ehk maksta viimast ehk siis suuremat põhipalka. Sel juhul soovitan saamata jäänud puhkusetasu maksmise avaldusega pöörduda kõigepealt oma asutuse juhi poole.
Kui küsija töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ametnikuna, siis tuleb kaebus esitada halduskohtule ühe kuu jooksul, kui aga töölepingu alusel, siis nõue töövaidluskomisjoni või kohtusse nelja kuu jooksul päevast, mil talle puhkusetasu vähem maksti.
(Vt ka: Puhkusetasu suurus oleneb kuue kuu tuludest, 25.03 EPL-i töörubriik, ja Puhkusetasu arvutamise kord, määrus nr 278, 23. 08.2001)
Kas töövõimetuspensioni saavale töötajale võib teisel tööaastal anda põhipuhkust vastavalt puhkuste ajakavale täies ulatuses ehk 35 kalendripäeva? Kuidas aga käituda siis, kui töövõimetuspension määrati aprillis ja puhkusegraafiku järgi läheb ta puhkusele augustis?
Töövõimetuspensionäril on õigus saada pikendatud põhipuhkust kõigi kuude eest, mil talle töövõimetuspensioni maksti. Kui seda maksti kogu teise tööaasta vältel, siis peab ta saama ka 35 kalendripäeva puhkust täies ulatuses. Kui aga töövõimetuse protsenti vähendatakse nii, et pensioni enam keset tööaastat ei maksta või ka vastupidi pension määratakse tööaasta kestel, siis tuleb selle tööaasta puhkusepäevi arvutada sõltuvalt sellest, mitu kuud ollakse töövõimetuspensionär.
(Vt ka: puhkuseseaduse § 9 lg 2 ja Puhkusetasu ja hüvitise suurus ning maksmise kord riigieelarve vahenditest, määrus nr 287, 28.08.2001)
Firma üldine poliitika on, et müügiosakond saab puhkust juulis ja augustis. Mina aga soovin puhata hoopis novembris. Kas mul on õigus nõuda puhkust mulle sobival ajal?
Soovitud ajal peab puhkust andma: naisele vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemale (nii emale kui ka isale), kes kasvatab kuni seitsmeaastast last; vanemale, kes kasvatab seitsme- kuni kümneaastast last lapse koolivaheajal; alaealisele; tööga seotud tervisekahjustuse tõttu töövõime osaliselt kaotanud töötajale.
Teiste töötajate puhkuse aja määrab tööandja töökorraldust ning võimalusel töötajate soove arvestades. Kui küsija ei kuulu ühtegi loetletud rühma, pole
tal õigust nõuda puhkust talle sobival ajal. Küll aga võib ta proovida tööandjaga kokkuleppele jõuda. (Vt ka: puhkuseseaduse § 16)
Tähtis teada
Puhkus
28 kalendripäeva
Iga-aastane põhipuhkus on 28 kalendripäeva pikk, v.a ametnike, õpetajate jt erandrühma kuuluvate töötajate puhkus.
Et puhkust saada, peab olema töötatud vähemalt pool aastat. Siis saab puhata kaks nädalat.
Üks osa
14 kalendripäeva
Üks puhkuseosa peab olema vähemalt 14 kalendripäeva pikk. Teise osa võib välja võtta kas või ühe päeva kaupa, kui sellega on nõus nii töötaja kui ka tööandja.
Mis on lapsevanema lisapuhkusepäevad ja kuidas neid kasutada, vaata 12. veebruari EPL-i tööküljelt.
Abiks on ka kehtiv puhkuseseadus ja töölepinguseadus.
Merike Lees
Haigekassas saab suvaline inimene registreerida suvalise inimese suvalise firma töötajana ravikindlustatud isikuks.
Kuna haigekassa on maksnud sellisel moel libakindlustatutele haigushüvitisi, testisime, kas ja kuidas see võimalik on. Selgus, et ravikindlustatuks saamine on tõepoolest imelihtne: prindi veebist blankett, täida see ja mine haigekassasse registreerima. Klienditeenindaja ei kontrolli registreerija isikut ega tema volitusi teha firma nimel selliseid toiminguid. Kas töötaja eest ka sotsiaalmaksu maksma hakatakse, ei oma ravikindlustuse seisukohalt tähtsust.
Pettur kasutas võimalust
"Seda kasutas ära OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul, kes registreeris tööandja nimel haigekassas ravikindlustatuks oma raseda sõbranna Nadeda tiperi, ilma et tööandja sellest midagi teadnud oleks," rääkis ettevõtte juhatuse liige Ruslan Mokritski.
tiper tööd ei teinud, töölepingut temaga ei olnud ning sotsiaalmaksu riigile tema eest ka ei makstud, ometi maksis haigekassa talle välja mitu haiguslehte ja oli valmis väljastama ka sünnituspuhkuse lehte. Tööandja Foxmark Ehitus avastas fiktiivse töötaja juhuslikult, kui leidis tema isikukaardi arhiivist ja pettuse peatas.
"Sibul esitas haigekassale kaks tiperi hoolduslehte, mille alusel maksis haigekassa välja 1778 krooni," ütles haigekassa avalike suhete juht Maria Belovas. Pettusest teada saanud, nõudis haigekassa tiperilt raha tagasi.
Valentina Sibul distantseeris end oma allkirjaga kinnitatud ja haigekassale esitatud dokumentidest, veeretades vastutuse tööandjale. tiperi-nimelist sõbrannat tal ka ei ole ja koristajat, keda ta haigekassas arvele võttis, ei mäleta.
Eitab kõike
"Minul ei olnud sellist kompetentsi, kuidas ma sain seda teha? Mina olin sekretär, mul on sekretäri tööleping," väitis Sibul ja teatas, et ei saa rohkem rääkida ning lõpetas kõne.
Kui tiper raha tagasi ei maksa, peab haigekassa summad kinni tema järgmistest töövõimetushüvitisest või pöördub kohtusse.
Haigekassa kriminaalasja algatamist ei taotle, küll aga tegi seda Foxmark Ehitus ja nüüd uurib Sibula tegemisi prokuratuur.
Haiguslehtedega teenib tubli lisa
Fiktiivsete haiguslehtedega on võimalik teenida lisasissetulekut.
OÜ Foxmark Ehituse sekretär-asjaajaja Valentina Sibul esitas haigekassale haiguslehti, võttes samal ajal ka täispalka. "Haiguslehed koos kaaskirjaga saatis ta ise haigekassasse, mitte tööandjale, ning ettevõtte raamatupidaja arvestas talle samal ajal täispalka," rääkis Foxmark Ehituse juhatuse liige Ruslan Mokritski.
Sibul sai nii teha, sest vastutus tööaja arvestuse eest ja suhtlemine raamatupidamisfirmaga oli tema ülesanne. Seega, kui simuleerida arsti juures haigust, võtta haigusleht ja esitada see haigekassale, tuleb haigusraha otse inimese arvele ja lisasissetulek on teenitud.
Haigekassa avalike suhete juhi Maria Belovasi teatel sai Sibul sel moel põhjendamatult hüvitist 11 835 krooni. "Esitada haigusleht ja käia samal ajal tööl on võimalik nendes firmades, kus tööaja arvestus ja raamatupidamine puudub või on täiesti korrast ära," märkis Belovas.
Tasub teada
Vastutus langeb tööandjale
* Kui inimesel on jäänud kindlustuskaitse tegemata või pole selle lõppemisest teavitatud, on kaks võimalust.
* Juhul kui tööandja on jätnud inimesele kindlustuskaitse tekitamata ja tal oleks olnud õigus saada ravikindlustushüvitist, peab tööandja kindlustuskaitset taotlejale hüvitama ravikindlustushüvitiste saamata jäämisest tekkinud kahju.
* Juhul kui tööandja ei ole teatanud isikute kindlustuskaitse lõppemisest ja endine töötaja, juhtorgani liige või tööd teinud/teenust osutanud inimene saab ravikindlustushüvitisi, on haigekassal õigus teha ettekirjutus koos hoiatusega ning nõuda kohustuse rikkujalt sisse ravikindlustushüvitised, mida haigekassa on tasunud isiku või isikute eest, kelle kindlustuskaitse jäi õigeaegselt lõpetamata.
Ettekirjutusi vähe
Haigekassa Harju osakand tegi mullu vaid kolm ettekirjutust töötamise eest töövabastuse ajal:
* 1. 3966 krooni
* 2. 3221 krooni
* 3. 1412 krooni
* Kokku 8599 krooni.
* Haigushüvitisest väljamaksmisest keeldus haigekassa 2007. aastal 22 korral.
Merike Lees
Asendustöötajate põuda puhkuste hooajal aitab leevendada väike rahasüst töötajale, kes ise endale asendaja hangib.
Puhastusteenust pakkuvas ISS Eesti ASis on aasta otsa käinud projekt "Leia endale puhkuse ajaks asendaja". Ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja selle tulemusel on firma saanud 50 asendajat.
"Teenindusjuhid ütlesid, et sellist suve nagu eelmine polnud neil veel olnud - isegi töödejuhatajad said puhata," rääkis ISS Eesti personalijuht Helo Tamme.
Paljud asendajad on olnud töötaja sõbrad või sugulased, kellega koos on jäädud seda kohta jagama.
Töötaja ergutamiseks tagasihoidlik summa
Summad, mida töötajale asendaja leidmisel makstakse, ei ole suured. Asenduse korral on summa 300 krooni, kui töötaja soovitab kedagi alalisele tööle, kes ka pärast katseaega pidama jääb, saab ta preemiaks 500 krooni.
Helo Tamme sõnul sobib selline süsteem hästi lihttöötajate motiveerimiseks.
"Lihttöötaja on praegu siiski veel see inimene, kes jookseb paarisaja krooni pärast ühest firmast teise," kinnitas Tamme. "Nende jaoks on 300 krooni väga oluline."
Soovitajate esmane sõel on tihedam
Puhastusteenindaja palgad on sõltuvalt töötaja koormusest väga erinevad.
"Inimesele, kes käib kaks korda nädalas kaks tundi mõnel objektil koristamas, on see 300 krooni nagu teine palk," selgitas Tamme.
Üheksa aastat ISSis töötanud puhastusteenindaja Natalia Potõkunova on toonud juba mitu asendajat, kellest mõni on ka tööle jäänud.
Asendajaid leiab Natalia sõprade ja tuttavate hulgast - päris võõrast ta tööle soovitada ei julgekski.
Natalia vahendaks tuttavaid tööle ja asendajaks ka siis, kui selle eest raha ei antaks. Väikese boonuse üle on ta aga väga õnnelik ning summa suuruse üle nurisema ei hakka.
Osakoormusega töötajat täiskoorumusele
TNT Eestis on asendajate leidmine samuti peavalu valmistanud. Nemad on pannud põhirõhu juba olemasolevate osakoormusega töötavate õpilaste ja tudengite täiskoormusega rakendamisele kolleegide puhkuste ajal.
Neid on praegu kaheksa. Ajutisi asendajaid väljapoolt TNTd ei saa nad kasutada, kuna nende töö eeldab vähemalt ühekuulis väljaõpet.
Operatsioonide osakonna juhi Taavi Tali sõnul värbasid nad tudengeid hiljutisel töömessil "Võti tulevikku", kust õnnestus leida kaks inimest. Raha nad motivaatorina ei kasuta.
"TNT-l on piisavalt hea maine, et inimesi ligi tõmmata," sõnas Tali.
Tali lisas: "Ega raha pole ka paha mõte ning soovituste alusel värbamine on lollikindlam, sest inimese taust on paremini teada ja esmane sõel tihedam."
Pidevalt kõrgem tunnihind asendusvõimelistele
Osakoormusega inimestele antakse puhkust sarnaselt teistele töötajatele: osa suvel ja osa talvel.
"Planeerimise koha pealt on tegemist suure väljakutsega et kõik töölõigud tehtud saaks," tunnistas Tali.
AS A. Le Coq maksab kõrgemat tunnihinda neile inimestele, kes valdavad tootmisliinidel rohkem kui ühte töökohta ja on võimelised vajadusel kolleege asendama.
"Inimesi on suvel lihtsalt tiba rohkem, kui masina taga kohti," selgitas joogitehase personalijuht Külli Kask.
Suveks planeeritakse täiendavat koosseisu, kergetel töödel saadakse abi ka õpilastest ja töötajate lastest.
Kiire abi töötaja asendamiseks rendifirmast
Kui asendaja alt ära hüppab saab uue töötaja juba järgmiseks päevaks personalirendifirmast.
Puhkusel olevate töötajate asendamiseks kasutatakse üha aktiivsemalt renditöötajaid. Iga aastaga lisandub meie klientide hulka uusi ettevõtteid, kes sellist teenust esimest korda kasutavad, kuid suur hulk on ka vanu kliente, ütles rendifirma Manpower müügijuht Kristjan Vanaselja.
Renditöötaja kasutamine ei tule tööandjale odavam, kui ise palgata, sest tasu töötaja eest on selle ametikoha keskmine brutotasu koos maksudega. Küll on aga renditöötaja leidmine tööandjale lihtsam, rääkis Personalipunkt Extra projektijuht Piret Valgma.
Kõige sagedamini soovitakse Manpowerist rentida asendajateks sekretäre, assistente ja raamatupidajaid. Ehkki suvehooaeg tõotab tulla tihe, ei ole Personalipunktis veel töötajatele broneeringuid tehtud.
Neil on pakkuda kelnereid, ettekandjaid, baaritöötajaid, kokki, sekretäre, raamatupidajaid, müügiesindajaid, ehitajaid, müüjaid, liht- ja abitöölisi, keda annab erinevatele ametikohtadele kohandada.
Ühe päevaga on aga töötajat raske leida isegi rendifirmast, tunnistas Vanaselja. "Loomulikult teeme kõik, et leida vajalik töötaja võimalikult kiiresti, kuid me ei ole siiski kiirabi," märkis ta. Lisaks ametioskustele, on väga oluline, et töötaja kliendi ettevõttesse sobiks.
Page 1425 of 1601
