Articles
Helve Toomla
jurist
Olin ettevõttes algul neli kuud tööl töövõtulepinguga, siis tähtajalise lepinguga. Tähtajalise lepingu kehtimise ajal lasi tööandja mu haiguse ajal lahti ilma ette teatamiseta. Teades, et oli rikkunud tööseadust, pikendas tööandja uuesti lepingut 30. septembrini. 30. septembril vallandas ta mu uuesti, kuigi olin siis ja olen siiani haiguslehel. Kas tööandja käitus õigesti?
Tähtajalise töölepingu suhtes ei kehti tähtaja saabumisel haiguse ajal lepingu lõpetamise keeld, sest tegemist ei ole tööandja algatusel lepingu lõpetamise alusega. Juba lepingu sõlmimisel saab töötaja teada, et leping võib määratud ajal lõppeda, ja selleks peab ta valmis olema, see ei tule talle ootamatult. Iseasi, kas tähtajalise lepingu sõlmimiseks oli seaduslik alus. Määratud ajaks võib töölepingut sõlmida kolmel juhul:
kui juba lepingu sõlmimisel on selge, et töö on ajutise iseloomuga (teatud kindla töö lõpetamine, ajutiselt ära oleva töötaja asendamine, tööde mahu ajutine suurenemine, hooajatöö);
kui töölepingus nähakse töötajale ette erisoodustused, s.t mingid eelised võrreldes teiste töötajatega;
seaduse või valitsuse määrusega ettenähtud juhtudel.
Töölepingus peab olema näidatud, mis alusel töölepingu tähtaeg on määratud.
Kui tähtajalise töölepingu sõlmimiseks alust ei olnud, võib küsija vaidlustada oma töölepingu tähtaja, sellest tulenevalt ka lepingu lõpetamise tähtaja saabumise tõttu ning nõuda kas tööle ennistamist koos keskmise palgaga töölt puudutud aja eest või hüvitust kuni kuue kuu keskmise palga ulatuses. Samas tuleb silmas pidada, et töölepingu lõpetamine tuleb töövaidluskomisjonis või kohtus vaidlustada ühe kuu jooksul. Pärast seda võib tööandja nõuda aegumise kohaldamist, s.t nõue kaotab kehtivuse.
Siseministeeriumis on valminud välismaalaste seaduse muutmise ettepanekud, mille jõustumisel tuleb Eestis pikka aega töötavatele välismaalastele maksta keskmisest kõrgemat palka.
Nimelt kohustatakse seadusemuudatusega tasuma tööandjat välismaalasele palka, mille suurus on vähemalt võrdne Eesti keskmise palga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega.
Ettevõtja valmisolek maksta välismaalasele Eesti keskmisest palgast kõrgemat palka tõestab, et vastava kvalifikatsiooniga töötajat ei ole võimalik leida kohalikult tööturult. Seda põhjusel, et Eesti keskmisest kõrgemat palka saab ligikaudu 1/3 töötajaid ning kohalike töötajate asendamist madalapalgaliste välismaalastega ei toimu, seisab eelnõu seletuskirjas.
Seadust muudetakse ka veel selles suhtes, et aega, kui tööturuamet uurib, kas vajalik tööjõud on Eestis juba olemas, lühendatakse kahelt kuult kolmele nädalale. Tööturuameti hinnangul on võimalik teha otsus sobiva töötaja leidmise kohta Eestis või Euroopa Liidu tööjõuturul kolme nädala jooksul, leiavad eelnõu autorid.
Lisaks suurendatakse eelnõuga sisserände piirarvu 0,05%-lt 0,1%-ni Eesti alalisest elanikkonnast. 2007. aastal oli sisserände piirarvuks 686 ja 2006. aastal 675, mis täitus 87% ulatuses.
Maksu- ja Tolliamet paneb sel aastal rõhku ümbrikupalga vastasele võitlusele, amet peab väga vajalikuks pöörata tähelepanu ümbrikupalga saamisest tulenevatele riskidele.
"Ümbrikupalgaga nõustumine on sotsiaalne risk, mida Eesti töötajad endale sageli piisavalt ei teadvusta, vaid lepivad sellega kergelt oma reaalseid tulusid varjates," rõhutas Maksu- ja Tolliameti peadirektor Enriko Aav.
Aava sõnul saab täna Eestis ligi 11% inimestest palka, millelt tööandja on jätnud kas osaliselt või täielikult ettenähtud maksud maksmata, ning see on number, mida maksuhaldur vähendada sooviks.
Jaanuarikuu viimastel nädalatel toimub MTA ümbrikupalga vastane meediakampaania, mis tänavu keskendub just sotsiaalsetele riskidele. "Loodame, et inimesed hakkavad järjest rohkem tähelepanu pöörama sellele, et aus palk annab meile kindlustunde suhetes tööandja ja pankadega ning sotsiaalse garantii haigestumisel, peret luues ja vanaduspõlves," selgitas Aav. "Igaühe võimuses on otsustada legaalse palga kasuks, see vähendab oluliselt riske," toonitas Aav.
Ümbrikupalgast sõltub vanemahüvitise suurus, samuti kindlustab aus tulu kõrgema pensioni ja puhkusetasud. Tervisekahjustuse, töövõimetuse või töötuks jäämise korral annab aus palk juurde majanduslikku kindlust. Samamoodi sõltuvad ametlikust palgast isikute krediidivõimalused pankades.
Alates eilsest võib linnatänavatel ning MTA teenindusbüroodes näha ümbrikupalga probleemidele osutavaid plakateid, mis loodetavasti aitavad märgata ausa palga eeliseid. Maksu- ja Tolliamet kutsub avalikkust üles diskuteerima "musta" tuluga seotud ohtude teemal ning laiemalt arutlema selle üle, mida ebaaus maksukäitumine ühiskonnale tähendab.
MTA paneb igale töötajale südamele üle kontrollida, kas tema maksud on korrektselt makstud. Seda saab teha Internetis e-maksuameti/e-tolli teeninduskeskkonnas. Klientidel on võimalus tuludeklaratsioonidesse parandused sisse viia.
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
Minu töö käib peamiselt arvutiga. Vahetasin mullu augustis töökohta. Novembris tundsin, et nägemine pole nagu vanasti. Silmaarsti juures selgus, et eelmise aasta veebruariga võrreldes (eelmine kontroll) on nägemine kehvemaks muutunud ning vajan uusi prille. Milliselt tööandjalt küsida prillikompensatsiooni, pole ju üheselt määratud, kus mu nägemine põntsu sai?
Annika Küüdorf, Töökeskkonna Halduse OÜ ja Karelli arstikeskuse töötervishoiuarst:
Tööandja on kohustatud töötaja, kes vähemalt poole oma tööajast töötab kuvariga, suunama esimese kuu jooksul silmaarstile ja töötervishoiuarstile. Loen kirjast, et töötaja pöördus novembris ise silmaarstile, kuna nägemine on halvenenud.
Loomulikult on praegu raske määratleda, kas nägemine läks halvaks juba eelmise tööandja juures või uue juures. Eelmiselt tööandjalt pole enam võimalik kompensatsiooni saada, kuna tööleping on lõpetatud.
Niisuguses olukorras on vaja praegust tööandjat nägemise halvenemisest informeerida, ja kuna tööandja pole ühe kuu jooksul ära kontrollinud töötaja silmanägemise seisu ega suunanud teda ka töötervishoiuarstile, siis praegu on kohustus tööandjal kokkuleppelise summa osas hüvitada prillid või nägemist korrigeerivad vahendid (läätsed).
Hüvitamise aluseks on töötervishoiuarsti otsus, kus on kirjas, kas töötaja vajab tööks prille või mitte. Võib olla ka silmaarstilt saadud dokument, et töötaja vajab tööks prille või läätsesid ja et tema nägemine on halvenenud.
Tööandjal on kohustus teatud intervalliga kontrollida töötaja silmanägemist, ja kui vahepeal on silmanägemine halvenenud, peab ta nägemise korrigeerimisvahendi kokkuleppelise summa ulatuses töötajale hüvitama.
Katrin Sarap
Labour Consulting OÜ jurist
Eelmise kuu komandeeringurahad on saamata. Kui palju peaks asutus maksma päevaraha Riias viibimise eest ja millal peaks seda tegema?
Seadus ei sätesta päevarahade maksmise korda ja tähtaega. Üldjuhul hüvitatakse lähetuskulud ja makstakse päevarahad lähetusest naasmise päevale järgneval palgapäeval või tööandja poolt kehtestatud muul ajal pärast lähetuse kuludokumentide esitamist. Päevaraha alampiir välislähetuses (väljaspool Eestit) viibimise eest on 350-500 Eesti krooni päevas. Juhul kui Riias viibimise ajal pidi töötaja ka ööbima, siis majutuskulu alampiir lähetusel välisriiki on 1200-2000 Eesti krooni ööpäevas. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt avanssi lähetuskulude katteks lähetuskulude ligikaudses suuruses. Kui tööandja ei ole mingil põhjusel hüvitanud töötajale tema lähetusega seotud kulusid mõistliku aja jooksul, tasuks sellest talle kirjalikult teada anda. Kui tööandja põhjendamatult keeldub maksmisest, võib töötaja nelja kuu jooksul pöörduda nõudega töövaidlusorgani poole.
Page 1428 of 1596
