Artiklid
5. märtsil tähistatakse Eestis võrdse palga päeva. Selleks päevaks on Eesti naised keskmiselt teeninud välja sama palga, mida mehed nägid oma pangaarvel eelmise aasta lõpus. Sooline palgalõhe on Eestis 17,7 protsenti. Seega pidid naised tänavu meestega võrdse palga teenimiseks 45 tööpäeva rohkem tööd tegema, kirjutab Lee Maripuu.
OECD 2022. aasta raporti põhjal võib öelda, et Eesti palgalõhesse kuulub kolm peamist koostisosa: umbes veerand sellest tuleb naiste töötamisest madalamalt makstud, samas ühiskonnale hädavajalikes valdkondades nagu tervishoid ja haridus. Teine neljandik tuleneb naiste töötamisest madalamatel ametikohtadel organisatsioonide sees.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609271268/lee-maripuu-naiste-45-paeva-pikem-tooaasta
Riik pole sel aastal üle kandnud Ida-Virumaa eesti keeles õpetavatele õpetajatele ette nähtud palgalisa, mistõttu pole ka enamik pedagooge saanud seda ei jaanuari ega veebruari eest.
"Meil on palgapäev 6. märtsil, aga ma ei saa seda lisatasu välja maksta, sest ministeerium pole toetusraha üle kandnud," kinnitas Kohtla-Järve slaavi gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova ajalehele Põhjarannik.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609272081/ida-viru-opetajad-pole-kaks-kuud-lubatud-lisatasu-saanud
Põlevkivijaamade töövalmiduses hoidmisega voolab ettevõttest raha välja. Selle tagasi teenimiseks võimalust ei ole, selleks on elektri hind liiga madal.
Enefit Power on raskes seisus, otsitakse kokkuhoiuvõimalusi ja koondatakse töötajaid.
Eesti keskmine brutokuupalk oli neljandas kvartalis 1904 eurot, mis on 9,7 protsenti kõrgem kui aasta varem samal ajal. Terve 2023. aasta lõikes oli brutokuupalk keskmiselt 1832 eurot, mis on 11,3 protsenti kõrgem võrreldes 2022. aastaga.
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid, oli neljandas kvartalis 1578 eurot ja 2023. aasta lõikes tervikuna 1501 eurot, teatas statistikaamet.
Edasi loe:https://www.err.ee/1609273134/keskmine-palk-oli-mullu-viimases-kvartalis-1904-eurot
„Kätega töö tegijaid on aina keerulisem leida,“ nendib kutsekooli esindaja, kiites samal ajal tendentsi, et ka naised leiavad üha enam tee autode remontimise juurde.
Kolm aastat tagasi Tallinna tööstushariduskeskuses sõiduautotehniku õpingud lõpetanud ja seejärel praktikat alustanud 23-aastane Ingmar Lett on autode vastu huvi tundnud juba väikesest peale. „Kuna minu isa tegeles autodega kogu minu lapsepõlve, olin sellesse tahes-tahtmata kaasatud, jälgisin seda kõrvalt ja hakkasin ka ise sellest huvituma. Olen tema õpetusi ja tarkusi meelde jätnud ning tundus nii loogiline kui ka huvitav minna sõiduautotehniku õppekavale õppima,“ ütles Lett.
Lehekülg 27 / 1600
