On aeg vaadata vanemaealisele tööjõule kui majanduskasvu ressursile. Luua töökeskkond, kus vanemaealine tööjõud ei peaks pidevalt kahtlema oma oskustes ja võimetes, kus tema arendamisse panustatakse võrdselt noorematega, kirjutab Iris Pettai.
Rahvastiku vananemine on üks pakilisemaid väljakutseid, millega Eesti silmitsi seisab. Kohandume samm-sammult rahvastiku vananemisega ja oleme harjunud, et kauem käiakse koolis, abiellutakse hiljem ja lapsi saadakse hilisemas eas. Traditsioonilisi tööjõustrateegiaid – õppimine lõpeb 20-ndates, karjääriredel 40-ndates ja töö 60-ndates aastates – ei peeta enam jätkusuutlikuks. Õppimine on muutunud elukestvaks, karjääri tehakse ka vanuses 50+ ja 60+ ning tööelu võib pikalt jätkuda pensionipõlves.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609274394/iris-pettai-ka-vanuseline-klaaslagi-on-olemas
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot, aasta varasemast 9,7 protsenti kõrgem. Analüütikute kinnitusel aga pidurdub palgakasv tänavu järsult.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on oluline, et vanaduspensioniikka jõudnud inimese maksuvaba tulu püsib jätkuvalt kõrgem kui üldine maksuvaba tulu.
Edasi loe: https://sm.ee/uudised/alates-2025-aastast-jaab-pensionide-tulumaksuvaba-piir-pusima-776-eurole-kuus
Kuigi kutsehariduskeskused koolitavad oskustöölisi paljudel erialadel, napib Eesti tööturul endiselt häid töökäsi. Suuresti on neid puudu just tehnilistel erialadel ja tööjõudu tuleb välismaalt sisse osta.
Töötukassa hinnangul on kevadele ja suvele vastu minnes märke sellest, et töötute arv võiks hakata vähenema. Teatud valdkondades vaevab aga Eestit pidev tööjõupuudus.
Edasi loe: https://www.err.ee/1609274964/oskustoolistest-on-jatkuvalt-suur-puudus
PÄEVA FOOKUS | Eesti naine hakkab sageli oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud või olukorras, kus pensioniiga on juba ukse taga.
Eestis on sooline palgalõhe viimastel aastatel pigem süvenenud. Tegu pole vaid ebavõrdsusega hetke sissetulekus. Madalamad palgad tähendavad ka väiksemat pensioni tulevikus ning väiksemaid võimalusi majanduslikuks ja rahaliseks vabaduseks.
Lehekülg 25 / 1600
