Artiklid

Aasta alguses avanenud võimalus II pensionisambasse kogunevat raha jõudsamalt kasvatada on tekitanud kogujates küsimuse: kumba siis eelistada? Kas tõsta II pensionisamba omaosalust kahelt protsendilt kuuele või eelistada III pensionisambasse kogumist? SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin aitab selgust tuua.

Millist kogumislahendust eelistada, sõltub loomulikult konkreetsest inimesest ja tema eelistustest. Oma tuleviku heaks panustamine on alati hea mõte. Kui on tekkinud kogumisharjumus ning suudetakse seda hoida, ei pruugigi märkimisväärset vahet olla, kas valida II või III pensionisammas.

Ebastabiilne tööturg, üha suurenev töötute hulk ja kõrge Euribor panevad mõtlema ka sellele, kuidas töötuks jäädes kodulaenuga hakkama saada. Mida teha, et töötuks jäädes võlg kasvama ei hakkaks, selgitab Gjensidige kindlustuse Eesti filiaali juht Raido Kirsiste.

Statistikaameti andmetel oli Eestis eelmise aasta detsembris registreeritud 53 311 töötut, sh 1854 inimest rohkem kui kuu aja eest. Nende seas on ka kodulaenu võtnud inimesi, kes suure tõenäosusega kohe uut tööd ei leia ja seisavad silmitsi oluliselt vähenenud sissetuleku ja tasumist vajava laenuga.

Töötaja küsib: Läksin tööle uude kohta, kus tuleb kasutada tugevasti lõhnavat kemikaali. See paneb mul tööpäeva lõpuks pea valutama. Mulle keegi selle kemikaali kohta midagi ei rääkinud ja teised kõik kasutavad seda. Ma ei julge küsida ka, et millega on tegu ja kas ma võiks näiteks maski kanda. Ma ei tea ka, kust ma selle maski saaks.

Vastab Piret Kaljula, Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant:

Tööandja peab õpetama töötajat ohutult tööd tegema. Selleks, et töötaja oleks töökeskkonna riskidest teadlik ning oskaks neid vältida või vähendada, on vaja läbida juhendamine ja väljaõpe.

Edasi loe: https://www.tooelu.ee/et/uudised/1199/mida-peaks-uus-tootaja-teadma-kemikaalide-kasutamisest

Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.

Kuidas kogutakse Eesti elu puudutavaid andmed ja mida nendega tehakse? Kuidas saab rahvaloendusel kõik Eesti inimesed üles lugeda, kui minu ukse taga ei käinud keegi? Kuidas minu elu sellest paremaks muutub, kui SKP-d arvutatakse? Statistikaameti blogisari „Andmekool“ tutvustab ameti tööd ja statistika tegemist lähemalt!

Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/statistikaameti-andmekool-5-kes-tahab-teenida-naiste-palka

Välismaiste töötajate ehk välistööjõuga hirmutamise asemel peaksime rääkima sellest, kuidas nende lihtsam tööle palkamine aitab Eesti ühiskonna jõukust kasvatada, selgitab Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas ajalehes Harju Elu. Sellest sõltub, kas ja kui suurt pensioni saab maksta, millist arstiabi ja haridust saame lubada.

Kahetsusväärsel kombel aetakse Eestis aruteludes segi immigratsioon ja tööränne ning sõjapõgenike aitamine. Kui tööandjad räägivad välistöötajate värbamisest, siis on jutt kontrollitud ja ajutisest töörändest, mitte valimatult siia tulevatele inimestele kodakondsuse jagamisest või siin viibivatel välismaalastel riigikogu valimistel hääletamise lubamist. Kui tööluba või töö saab otsa, siis inimene lahkub.

Edasi loe: https://employers.ee/arto-aas-valistoojoud-ootame-tooturult-imet-aga-seda-ei-tule/

  1. Õpetajate arvestuslik keskmine palk tõuseb 2184 euroni
  2. Lisatasu ja harjumuspärase preemia ärajätmine
  3. Henry Kattago: väikegümnaasiumite korrastamisega on kiire. Juba 4-5 aasta pärast ei pruugi neis jaguda õppijaid ega õpetajaid
  4. Tõnis Lukas: koolikohustuse ea tõstmine on hea - aga seda ei saa rahastada kutsekoolide õppemaksu arvelt
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht