Artiklid
Rahandusminister Mart Võrklaev esitas valitsusele õpetajate palgatõusu eelarvemuudatuse, mille kohaselt suunatakse kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfondi 9 273 000 eurot õpetajate palkade tõstmiseks.
Alates 1. jaanuarist 2024 on õpetaja brutopalga alammäär võrreldes eelmise aastaga 54 euro võrra kõrgem ehk 1803 eurot. Lisaks sellele näeb täiendav eelarvemuudatus ette brutopalga alammäära tõusu 1. jaanuarist tagasiulatuvalt 1820 euroni. Sel aastal kasvas ka diferentseerimiskomponent, mis moodustab nüüd 17,1 protsendi asemel 20 protsenti alammäära maksmiseks eraldatud rahast ehk 364 eurot. Kokku kasvab arvestuslik keskmine palk 6,6% ehk 2184 euroni.
Edasi loe: https://www.fin.ee/uudised/opetajate-arvestuslik-keskmine-palk-touseb-2184-euroni
Seadusandja on kehtestanud töö eest makstava tasu ainsaks mõisteks töötasu. Töölepingu seadus võimaldab aga tööandjal maksta töötajale nõutavast tulemuslikuma töö eest ka täiendavat tasu ehk tulemustasu või preemiat.
Õppimiskohustuse pikenemine on hea, aga see nõuab lisatööd ja -raha!
Õppimiskohustusliku ea tõstmine nii, et see hõlmab ka 17-aastasi, annab tõesti võimaluse hoida kõiki noori kauem haridussüsteemis ja kontrollida nende arenguteed ka pärast põhikooli lõpetamist. Kui enne piisas põhikooli lõpetamisest, siis nüüd tuleb ikkagi kusagil õppimist jätkata vähemalt 18-aastaseks saamiseni. Vajadus selleks on olemas, sest lisaks põhihariduseta noorte varasele koolist eemale jäämisele, keda nüüd jõuaks ehk enne 18. sünnipäeva kuidagi ikkagi põhikoolitunnistuseni vedada, on probleem ka selles, et põhikooli küll lõpetanud, kuid siis õppimisest kõrvale jäänud noored ei ole veel küpsed tööturul osalemiseks. Kui eakaaslastest maha jäädakse, ei ole neid enam kerge ka hiljem koolirajale tagasi tuua.
Gümnaasiumivõrgu korrastamine teenigu noorte õigust saada kvaliteetset kooliharidust ka tulevikus
Emotsionaalseid arvamusi on tekitanud haridus- ja teadusministeeriumi soov alustada läbirääkimisi kohalikele omavalitsustele kuuluvate gümnaasiumite tulevikuperspektiivi teemal. On arvamusi, et ministeerium tõttab maagümnaasiume sulgema ja kohalikku elu välja suretama. On ka neid, kes mõistavad, et tulevikuks tasub valmistuda juba täna ning kui 10. klassi kedagi peagi astumas ei ole, ei ole mõtet ka gümnaasiumi pidada.
Möödunud aastal vähenes Eesti mittefinantsettevõtete müügitulu ligi 5%. Samas oli selle languse taga 2021. ja 2022. aastate väga tugev kasv, mis tõstis võrdlusbaasi erakordselt kõrgele. Nii jäi ettevõtete müügitulu pikaajalise trendi suhtes möödunud aastal isegi kõrgemale.
Edasi loe: https://arileht.delfi.ee/artikkel/120273620/tonu-mertsina-ettevotetel-on-raske-senist-toojoukulu-hoida
Lehekülg 23 / 1593
