Artiklid
Euroopa Liidu nõukogu võttis esmaspäeval vastu platvormitöö direktiivi, mis sätestab selgemaid reegleid platvormitöö tegijate töötajateks liigitamisele ning sellega kaasnevatele sotsiaalsetele garantiidele kvalifitseerumisele, kirjutab Bloomberg. Eesti hääletas platvormitöö direktiivi poolt, Eestit esindas suursaadik Marten Kokk
"Paremad töötingimused neile, kes toovad teile toidu koju! Ministrid kiitsid just heaks kompromissteksti platvormtöö direktiivi kohta," kirjutas EL-i praegune eesistujariik Belgia sotsiaalmeediaplatormil X (varem Twitter).
Edasi loe: https://www.err.ee/1609278576/el-i-noukogu-toetas-platvormitoo-direktiivi
Maaleht tõi välja ehmatavad andmed, et kui Narva linnavolinikud teevinad ühe istungiga kuus 656 eurot, siis enam-vähem samasugust tööd tehakse Kadrinas, Vormsis, Ruhnus ja Rõuges tasuta.
Maalehe küsitlus omavalitsustes tõi lisaks välja, et väikeste volinike töötasudega hakkavad silma veel Põhja-Sakala vald 20, Kose vald 30 eurot, Anija vald 30, Võru linn 30, Loksa linn 35, Muhu vald 40, Hiiumaa vald 45.
Rahandusministeerium tahab seadusemuudatusega riigiametnike palgad alampalgaga siduda, nii et neile ei tohiks miinimumpalgast väiksemat töötasu maksta. Ühtlasi võimaldab eelnõu maksta ametnikele kriisi korral senisest suuremaid preemiaid ning muuta riigiasutuste keskastmejuhtide töölepingud tähtajaliseks.
Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus jõustus 2013. aastal ja see näeb ette, et ametiasutustes on tööl kaht sorti ametnikud: ühed, kes on ametis avaliku teenistuse seaduse alusel, ja teised, kes töötavad töölepinguseaduse alusel.
Ukraina sõjapõgenikud on tööjõu nappust Eestis leevendanud, aga nad on hakanud kodumaale tagasi minema ja see teeb ettevõtjad murelikuks. Majandusminister Tiit Riisalo (Eesti 200) sooviks sisserände kvooti mitmekordistada, siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul ei lähe see läbi. Küll aga võiks Läänemetsa arvates olla mõnes sektoris võõrtööjõu vastu leebem.
Elvas triiksärke tootva Stenströmsi vabrikus töötab 83 inimest. 15 neist on Ukraina sõjapõgenikud. „Veel kaks aastat tagasi oli töötajate leidmine väga keeruline. Kergetööstusettevõte pole küll suure palga jagaja, aga mulle tundus, et eestlane justkui ei otsikski enam tööd. Mõned õmblusettevõtted tõmbasidki oma otsad kokku,“ lausub ettevõtte tootmisjuht Järvi Paalo.
Riigikogus läbis sel nädalal esimese lugemise ravikindlustuse seaduse muudatus, mis annab lapse haigestumisel vanemale võimaluse saada vajadusel kuni 60 päeva pikkust hooldushüvitist.
„Praegu on nii, et lapse haigestumisel on vanemal õigus saada hooldushüvitist üldjuhul kuni 14 kalendripäeva. Erandina saavad pikemat, kuni 60 kalendripäeva pikkust hooldushüvitist vanemad, kelle lapsel on pahaloomuline kasvaja ja lapsel algab ravi haiglas,“ ütles riigikogus sotsiaalkomisjoni esimees Õnne Pillak.
Lehekülg 17 / 1593
