Artiklid
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab alaealisi ja seda, kas nad võivad töötada öösiti alkoholiga kauplevas toidukohas.
Küsimus
Kas 17-aastane alaealine võib töötada kiirsöögikohas kus müüakse muu hulgas lahjat ja kanget alkoholi? Öisel ajal müüakse alkoholi lahtiselt.
Vastab tööinspektor-jurist Sirje Aava
Vastavalt alkoholiseadusele ei tohi alaealist rakendada töödel, mis on seotud alkoholi käitlemisega, välja arvatud ladustamisel või edasitoimetamisel kaubanduslikul eesmärgil, kui on tagatud, et alaealine puutub selle käigus kokku üksnes avamata pakendis alkoholiga.
Edasitoimetamine kaubanduslikul eesmärgil tähendab seda, et alaealine võiks näiteks kellelegi toimetada paki, milles sisaldub avamata alkoholipudel.
Seega, alla 18-aastane isik ei tohi teha tööd, mis on seotud alkoholi käitlemisega, sh jaemüügiga või klientide teenindamisega, kui muuhulgas võib esineda alkohoolsete jookide serveerimine.
Kuna küsija on maininud ka öist aega, siis täpsustan, et töölepingu seaduse § 49 lõike 1 kohaselt ei tohi alaealine üldreeglina teha tööd ajavahemikus 20.00 kuni 6.00. Ka juba 17-aastaseks saanud noor ei tohi töötada nimetatud ajal.
Toimetas: Tarbija24
Mis aja jooksul ja kuidas saab töövõimetuspensionär tagant järele kasutada pikendatud puhkust, selgitas Äripäeva käsiraamatute foorumis advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Küsimus: Kaks meie töötajat teatasid 2011. aasta maikuus, et neil on juba mõne aasta eest tuvastatud töövõimetus ning määratud töövõimetuspension.
Esimene juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension 2008. aasta mais. Töötaja tööleping lõppes 2009. aasta märtsis ja uus tööleping temaga sõlmiti 2010. aasta jaanuaris.
Kas töötajal on õigus küsida hüvitist ka 2008-2009 aasta eest tagantjärgi?
Teine juhus.
Töötajale määrati töövõimetuspension septembris 2007.
Vastavalt TLS põhipuhkuse regulatsioonile kehtivad sellest ajast kasutamata jäänud puhkused 4 aastat.
Samas aasta 2009. aasta teise poole puhkus on juba kehtetu. Kas tööandja peab töötajale lisapuhkuse 27 päeva võimaldama?
Kui tööandja on kohustatud seda tegema tagantjärele, siis kas tööandjal on õigus selle konkreetse puhkuse väljavõtmise aja kohta teha piiranguid? Näiteks teeb tööandja ettepaneku, et need puhkuse päevad võetakse välja talvisel hooajal. Eriti arvestades, et puhkusegraafikud olid koostatud enne selle informatsiooni ilmsiks tulekut.
Vastus: Kuna töövõimetuspensioni saava isiku pikendatud puhkus on seaduse mõttes tavaline põhipuhkus, on seda võimalik kasutada ka tagantjärgele, samuti saab tööandja taotleda riigilt puhkusetasu hüvitamist kuni puhkuse aegumiseni.
Juhtumil, kui töötaja tööleping on vahepeal lõpetatud ning aasta hiljem on töötaja uuesti tööle võetud, ei ole tegemist sama töösuhte jätkumisega. Seega ei saa töötaja nõuda 2008-2009 puhkust. Hüvitisenõuded nende aastate kasutamata puhkuse eest on aegunud, kuna töölepingu lõppemisel makstava kasutamata puhkuse hüvitise nõue aegub üldise 4kuulise tähtaja jooksul.
Töötajal, kelle töösuhe on kogu vahepealse aja väldanud, on puhkuseõigus vastavalt sellele, milline puhkus on aegumata. 2009. aasta teise poole puhkus on tõepoolest praeguseks aegunud, samas enne seda tekkinud puhkuseõigus on realiseeritav kuni 2013. aasta juuni lõpuni. Riigilt saab puhkusetasu hüvitamist nõuda samuti aegumata pikendatud põhipuhkuse eest.
Arvestades kasutamata puhkuse mahtu, on mõistlik sõlmida kokkulepe puhkuse kasutamise aja osas ning asjakohane on tööandja ettepanek puhkuse väljavõtmise aja ja korra kohta. Kuigi reeglina on töötajal õigus nõuda puhkuste ajakavas kajastamata puhkust talle sobival ajal, kehtib meie hinnangul antud juhul hea usu põhimõte - hea usuga vastuolus oleks see, kui töötaja nõuaks ühepoolselt puhkuse võimaldamist talle sobival ajal, samas kui ta ise ei ole võimaldanud tööandjal arvestada pikendatud puhkusega ajakavas (ei ole andnud vastavat infot mitme aasta jooksul).
Lemmi Kann
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Millal aegub põhipuhkuse nõue töötajal, kes oli 01.03.2011 kuni 31.10.2011 (8 kuud) ajateenistuses?
Lisatud 20.06.2011
Toodud näite puhul oli töötajal 2011.a. võimalus puhkust kasutada ajavahemikus 01.01-28.02.2011 ja 01.11-31.12.2011, kokku 4 kuu jooksul. 2012.a. on töötajal võimalus puhkust kasutada 12 kuu jooksul. Seega on töötajal 2011.a. ja 2012 a. võimalus põhipuhkust kasutada 16 kuu, mitte 24 kuu jooksul. 24 kuust puudujääv võimalus kasutada puhkust 8 kuu vältel lükkub edasi 2013.a. kuni 1.septembrini, pärast mida on 2011.a. põhipuhkuse nõue aegunud.
Kui töötaja põhipuhkuse aegumine peatus lühiajaliste osadena, näiteks kaks kuud lapsehoolduspuhkust kalendriaasta erinevatel aegadel, siis tuleks aegumise ajavahemikud kalendriaastas liita ning nihutada puhkuse aegumine edasi peatumise aja võrra.
TLS § 68 lõike 6 alusel peatub põhipuhkuse nõue aegumine ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust ning kui ta on ajateenistuses või asendusteenistuses. TLS § 68 lõike 6 alusel on töötajal võimalus puhkust kasutada jooksva kalendriaasta 12 kuu ja selle järgneva kalendriaasta 12 kuu, kokku 24 kuu jooksul.
Helve Toomla, jurist
•• Töötan andmesisestajana, katseajaks sõlmisin tööandjaga teenuse osutamise lepingu. Õpin ülikooli päevases õppes ja ees on kooli lõpetamine, vajan kolm-neli nädalat õppepuhkust, et lõputöö valmis kirjutada. Olete selgitanud, et töö kõrvalt õppija peaks saama õppepuhkust. Kuid ülemus ütles, et see õigus on ainult töölepinguga töötaval õppuril.
Kahjuks on see tõsi. Täiskasvanute koolituse seadus annab õiguse õppepuhkust nõuda ainult neile, kes on töölepinguga töötajad. Kõnealuses vastuses olen kirjutanud ka, et õppepuhkust antakse töötajale ja avalikule teenistujale. Teenuse osutaja ei ole kumbki, tema on võlaõigusseaduse järgi kas käsundisaaja, töövõtja, maakler, agent vms vastavalt sellele, millise teenusega on tegemist. Võlaõigusseadusest tulenevate teenuse osutamise lepingute suhtes ei kehti töölepinguseadus ega muud õigusaktid, millega reguleeritakse töötajate õigusi ja kohustusi.
Kogu artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe paberlehest või digitaalsest ajalehest vastavalt ostetud lugemisõigusele.
Riigikogu kiitis täna häältega 54 poolt 39 vastu tulumaksu 20. protsendile langetamise eelnõu.
Eelnõuga langetatakse tulumaksu määra seniselt 21 protsendilt 20 protsendini aastal 2015.
Teiseks piiratakse eelnõuga füüsilise isiku tulust lubatud mahaarvamiste kogusummat 3196 eurolt 1920 eurole.
Lehekülg 1208 / 1594
