Lugeja küsib: Mul on tähtajaline tööleping, kuid tähtaeg on juba möödas ja töölepingu muudatust tehtud ei ole. Töötan edasi ja nüüd 3 kuud hiljem selgus, et tööandjal mind ikkagi enam vaja pole ning andis allkirjastamiseks töölepingu muudatuse, mis määrab uueks lepingu tähtajaks 30.06.2011.a. Kas tööandjal on õigus sedasi teha?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Liis Kiiver:

Tähtajaline tööleping lõpeb reeglina lepingu tähtaja möödumisel (töölepingu seadus § 80 lõige 1) ning see ei eelda lepingu lõppemisele suunatud tahteavaldust. Seadus ei kohusta pooli töölepingu lõppemisest lepingu tähtaja möödumisel teineteisele ette teatama. Kui töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, loetakse leping tähtajatuks, välja arvatud, kui tööandja avaldas teistsugust tahet viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada või pidi teada saama, et töötaja jätkab töölepingu täitmist.

Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks kui tööandja on teadlik teie edasi töötamisest ning töölepingu muudatusele ei ole kohustust alla kirjutada. Tööandja saab töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Seega kui tööandjal teile tööd enam anda ei ole, on tegemist koondamise situatsiooniga.

Järgmisest aastast saavad tööandjad teha töötajate pensioni III sambasse sissemakseid ilma tulumaksu tasumata.

Seda siiski mitte piiranguteta. Tööandja ja töötaja kokku saavad maksuvabalt III sambasse maksta aastas kuni 6000 eurot või kuni 15 protsenti töötaja aasta brutopalgast.

Praegu käsitleb riik tööandjate makseid töötajate III pensionisambasse erisoodustusena, seetõttu tuleb neilt tasuda tulumaksu.

Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel ütles, et järgmisest aastast jõustuv muudatus, millega sellist makset enam erisoodustusena ei käsitleta, toob kasu nii tööandjatele, töötajatele kui riigile.

Tööandjatele muutub töötajate pensioni III sambasse sissemaksete tegemine soodsamaks. Tõenäoliselt hakkavad tööandjad III sambasse maksete tegemise võimalust rohkem kasutama, et ettevõtte atraktiivsust töötajate jaoks suurendada. Töötajatele tagab see suurema pensioni.

Riik kaotab muudatuse tõttu küll maksutulu, kuid võib vähem muret tunda pensionisüsteemi jätkusuutlikkuse üle, kuna maksed III pensionisambasse tõenäoliselt suurenevad.

Toimetas: Laura Raus

Seadus annab kuni seitsmeaastast last kasvatavale vanemale õiguse kasutada põhipuhkust temale sobival ajal.

Küsimus: kas ma võin võtta suvel pikemat puhkust, kui teistel, sellepärast, et minul on kaks last, nelja- ja kuueaastased. Sellel aastal läheb vanem laps kooli, mistõttu mul vaja seitse nädalat lastega kodus olla. Lasteaia kollektiiv läheb puhkusele 11.07.11. Augustis mul on neli nädalat puhkust, ma ei saa jätta juulis kolmeks nädalaks lapsi koju ilma järelvalveta. Minu tööandja räägib, et nii ametlikku puhkust kui ka palgata puhkust ma võtta ei saa, sest see peab olema tööandjaga kokkuleppel. Kas see vastab tõele? Minul on lisaks augustikuus kasutatavale neljanädalasele puhkusele saada puhkusejäägid 13 päeva, mis olid planeeritud septembriks – oktoobriks. Kas ma võin neid puhkusepäevi võtta juulis?

Vastus: töölepingu seaduse (TLS) § 55 on sätestatud, et eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse pikkust võib poolte kokkuleppel muuta, kuid ainult töötajale soodsamas suunas. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida pikemas põhipuhkuses kui töölepingu seadus ette näeb, kuid lühemas puhkuse kestuses kokku leppida seadus ei võimalda.

TLS § 69 sätestab puhkuste ajakava regulatsiooni. Puhkuste ajakava tuleb koostada iga kalendriaasta kohta ning selle määramisel võtta arvesse töötajate soove, mis on mõistlikult ühildatavad tööandja ettevõtte huvidega. Siiski peab tööandja arvestama puhkuse soove, mis tulevad TLS § 69 lõikes 7 sätestatud isikutelt ja olukordades. Puhkuse ajakava kalendriaasta kohta tuleb TLS § 69 lõike 2 alusel teha töötajale teatavaks aasta esimese kvartali jooksul, seega puhkuste ajakava tuleb teatavaks teha hiljemalt märtsi lõpuks. Puhkuse ajakavasse on tööandjal kohustus kanda põhipuhkus ja kasutamata põhipuhkus ning poolte kokkuleppel muud puhkused, näiteks isapuhkus, lapsepuhkus, õppepuhkus. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ja sinna märgitud puhkusi antakse vastavalt ajakavale. Kui ajakava sisaldab näiteks lapsepuhkust, siis tuleb ka see anda vastavalt ajakavale.

Töötaja kaitse on tagatud sellega, et puhkuste ajakavasse kandmata puhkust võib töötaja nõuda igal ajal vähemalt 14-kalendripäevase etteteatamisega, mis peab olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Töötaja õigus jääda puhkusele 2-nädalase etteteatamisega on põhjuseks, miks tööandjad peaksid koostama puhkuse ajakava ja tegema selle töötajatele teatavaks võimalikult aasta alguses. Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Puhkuste ajakava on pooltele siduv ning ajakavasse pandud puhkusi ei saa ühepoolselt muuta. Puhkuse ajakava saab muuta vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud põhipuhkuste osas, mille muutmine on tingitud tööandja poolt töökorralduse hädavajadusest, mida ei olnud võimalik ette näha, või on töötajal õigus põhipuhkus edasi lükata, katkestada või enneaegselt lõpetada tema isikust tuleneval olulisel põhjusel.

Seega, tulenevalt TLS § 55 on töötajal kes kasvatab kuni seitsmeaastast last (lapsi) õigus saada puhkust 28 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses. Tulenevalt TLS § 69 lõike 7 punktist 3 on kuni seitsmeaastast last kasvataval vanemal õigus kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Kui tööandja ei ole puhkuste ajakava koostamisel arvestanud töötaja õigust kasutada põhipuhkust temale sobival ajal, on töötajal võimalus võtta puhkust temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest vähemalt kaks nädalat ette.

Samuti on töötajal võimalus võtta kasutamata põhipuhkus temale sobival ajal, teavitades tööandjat sellest. Parima praktika korral arvestab tööandja puhkuste ajakava koostamisel kuni seitsmeaastast last kasvatava vanema õigusega kasutada põhipuhkust temale sobival ajal ja lülitab puhkuste ajakavasse puhkused nii, nagu töötajale sobib.

Sirje Aava
Tööinspektsiooni tööinspektor-jurist

Lugeja küsib: Kas tööandja võib praagi korral alandada töötaja töötasu millal soovib või on selleks sätestatud mingi tähtaeg?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Kui töötaja on rikkunud oma töökohustusi ja teinud praaki, on tööandjal võimalik töötaja töötasu erandkorras vähendada. Seda juhul kui on täidetud töölepingu seaduse § 73 lõikes 1 sätestatud eeldused: töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Seega peab tööandja poolt antud juhis olema eelkõige mõistlik, töötajale sisult arusaadav, loodetud tulemuse eesmärki silmas pidav, tulemuse saavutamise tõenäosust arvestav ning töötaja võimeid mitte üle hindav. Juhise andmisel tuleb arvestada tööülesande täitmise sõltuvust teistest töötajatest ja sellel ei tohi olla liialt lühike täitmise periood.

Enne töötasu alandamist tuleb tööandjal esitada töötajale sellekohane kirjalik avaldus. See peab olema sõnastatud piisavalt selgelt ning töötajale arusaadavalt. Avalduses võiks sisalduda näiteks töötasu alandamise põhjus, ulatus, kestus jms. Töötasu alandamine ei eelda töötaja nõustumist, kuid töötajal on võimalik töötasu alandamine töövaidlusorganis vaidlustada.

Tööandja peab kasutama oma õigust alandada töötasu viivitamatult pärast seda, kui ta on mittenõuetekohase töö vastu võtnud. Seetõttu tuleb iga konkreetse juhtumi puhul, tulenevalt töösuhte iseloomust, eraldi hinnata mida see tähendab. Üldjuhul alandatakse töötasu järgmisel palgapäeval. Kui tööandja ei alanda töötaja töötasu viivitamatult pärast seda, kui ta on töötaja mittenõuetekohase töö vastu võtnud, on hilisem töötasu alandamine tühine.

Töölepingu seadus ei sätesta, kui pikaks ajaks ning kui suures ulatuses on tööandjal võimalik töötasu alandada. Igal juhul peab töötasu alandamine olema vastavuses töötaja poolt tekitatud kahju tegeliku suurusega ega tohi seda ületada. Seejuures peab tööandja kindlasti lähtuma hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestama lisaks töötaja sissetuleku suurusele ka muid töötaja isikuga seotud asjaolusid. Töötasu alandamisel tuleb arvestada samuti täitemenetluse seadustiku § 132 sätestatut.

Merike Tamm, reporter

Rahandusministeerium tegeleb aktiivselt riigiteenistujate palgasüsteemi ümberkorraldusega, et ametnike palga oleks võrreldavad nii omavahel kui erasektori töötajatega. See aitaks ka juhtidel paindlikumalt ja targemalt personaliotsuseid teha.

Rahandusministeerium tõi möödunud aasta personaliandmete põhjal välja, et 2010. aastal ametnike arvus ja avaliku sektori palgakulus suuri erinevusi aasta varasemaga võrreldes pole – või kui, siis kokkuhoiu poole. 2009. aastal oli riigiasutustes koosseisulisi töötajaid 35 690 ja mullu 34 581. Palgakulu oli 2009. aastal 428 miljonit eurot ning mullu 407 miljonit eurot. «Sellise suurusjärguga riigiasutused ka aastat planeerisid,» kinnitas rahandusministeeriumi asekantsler Marek Helm, et üllatusi ei olnud.

Kui varem kogus rahandusministeerium igal kevadel andmeid riigiasutuste möödunud aasta palkade kohta ja sai kokkuvõtteks tabelid iga ministeeriumi ja riigiasutuse keskmiste palganumbritega, siis nüüd on sellest lõplikult loobutud. «Esiteks, kuna 2010. aastal enam drastilisi personalimuutusi ei toimunud – ei palga ega koosseisu osas, siis pidasime mõttekaks seda mitte teha. Teiseks jõudsime järeldusele, et selline käsitöö – sest seda tegid personalijuhid käsitsi - sisuliselt meile midagi ei anna,» selgitas Helm.

Nimelt saadakse nii suuruse kui valdkonna poolest väga erinevate asutuste palkade kokkulöömisel suhteliselt abstraktsed numbrid, mis ei ole omavahel võrreldavad. «Millest need palgaerinevused tulenevad, nende numbrite pealt me järeldada ei saa.» Peale selle pole Helmi sõnul ministeeriumide keskmisi palku reaalselt otsustusprotsessis ka kasutatud. «Nii et me saime mingi pildi - tornid seisavad kõrvuti - aga see ei ütle, kuhu ja kui kiiresti me nüüd edasi jooksma peame, sest andmeid on selleks liiga vähe.»

Sellega selgitabki Helm vajadust kogu riigiametnike palgasüsteem põhjalikult korrastada, mida uue avaliku teenistuse seadusega kavandataksegi.

Kui praegu makstakse riigiametites palka positsioonipõhiselt ja ametnikud jagunevad noorem-, vanem- ja kõrgemametnikeks, siis on Helmi sõnul raske võrrelda, kas nad saavad võrreldes tööturuga ka õiglast palka.

Helm analüüsis eelmisel aastal riigiasutuste tugiteenistujate kohta käivat infot. «Sain teada, et keskvalitsuses on haldustöötajaid ligi 1800 ja nad saavad keskmiselt 9300 krooni palka. Aga mis ma selle infoga peale hakkan? Suurt mitte midagi! Ma ei usu, et logistikaga tegelevale või haldusjuhile nii vähe palka makstakse, kindlasti on nende töötajate hulgas ka koristajad, kes selle numbri alla viivad,» põhjendas ta, miks ilma detailse taustinfota selline võrdlus midagi ei anna.

Tema hinnangul tuleks töötajaid nii riigiasutuste sees või omavaheliselt, aga ka laiemalt tööturuga võrdlema ikka ametipõhiselt. Näiteks võiks võrrelda eraldi juristide palgataset ja isegi siin sisulisemalt, kas tegu on õigusloomega või lepinguõigusega tegelevate juristidega. Samuti saaks näiteks avalike suhete spetsialiste eraldi paremini erasektoris olevatega võrrelda.

«Palgasüsteemi korrastamine käib paralleelselt meie tugiteenuste projektidega, mis tähendab, et kogu andmehaldus läheb automaatseks ja nii-öelda reaalajas võrreldavaks, siis saame varsti rääkida mitte sellest, millised palgad olid meil aasta tagasi, vaid võtame andmebaasist kasvõi 1. jaanuaril välja, missugune ametikoht millist palka saab,» näitlikustas Helm. «Sellise info põhjal saame analüüsida, kas konkreetsetel ametikohtadel on palgaga probleeme ja võrrelda, kuidas õigeaegselt reageerida tööjõuturul toimuvatele muutustele.»

Helmi hinnangul annab muudatus abivahendi juhtidele, et nad saaksid külmutatud tegevuskulude raames teha paremaid otsuseid. «Vaatame, mis toimub aasta-kahe pärast, kui palju inimesi on suudetud tööl hoida. Mul on tunne, et selleks ajaks peaksime väga selgelt saama juhtidele anda infot, kus on probleemid. See ei saa olla lahendus, et mitu aastat pole palkadega midagi tehtud ja nüüd tõstame kõigil ühtlaselt palka 3, 5 või 10 protsenti. Avastame, et oih, inimesed on laiali jooksnud, vaja ruttu midagi teha!»

Valitsuse tegevuskavas on uue avaliku teenistuse seaduse esitamine ette nähtud tänavu sügisel, kuid uut palgasüsteemi nii üleöö valmis ei saa. Helm hindas, et ametikohtade liigitamine ning süsteemi juurutamine võtab ehk aega paar aastat.

Erinäolised ametikohad

«Palgasüsteemi korrastamisega oleme tegelenud juba julgelt aasta, püüdes kategooriaid kokku leppida, rääkides asutuste ja personalijuhtidega. See on paradigma muutus, mis üleöö ei toimu,» tõdes Helm. «Juba selle usu tekitamine, et proovime omavahel sildu luua ja infot vahetada - see tahab veenmist.» Seetõttu ongi uue palgasüsteemi juurutamist Helmi hinnangul kõige lihtsam alustada tugivaldkondadest, miks mitte just personalijuhtidest, kes pärast selle süsteemi ka oma asutustes selgeks rääkima ja sisse viima peavad.

«Eesti omapära on, et meil on väike riik ja palju väikseid asutusi, kus inimesed tegelevad väga mitme tööga, nii et peensusteni võrreldavaks me seda taset ei saagi viia. Ma olen ka veendumusel, et peab jääma juhi otsustusvabadust ja keskvalitsusest ei saa täpselt öelda, et mingi ametikoht, näiteks raamatupidaja, saab täpselt nii palju palka riigilt,» lisas Helm.

Teisalt mingi ootus ühtlustamiseks siiski on nii maksumaksjate poolt kui ka raha otstarbeka kulutamise nimel. «Meie, see tähendab rahandusministeerium, peab suutma toota riigiasutustele sellist taustinfot, mida juhtidel on võimalik personaliotsuste tegemisel kasutada,» sõnas Helm. «Praegu on juht palgastatistika mõttes kõnelustes üksi - nii tööletulijate kui töölolijatega.»