Artiklid

Avaldatud: 06 Mai 2010

• Taavi Tarkvara
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Töötuskindlustust rahastatakse kindlustatute (töötajate) ja tööandjate töötuskindlustusmaksetest. Töötuskindlustuse seaduses on kinnitatud töötuskindlustusmakse määrad:

1)Töötaja töötuskindlustusmakse määr on 0,5% kuni 2,8% talle makstud palgalt
2)Tööandja töötuskindlustusmakse määr on 0,25% kuni 1,4% palgafondilt.

Igal aastal teeb töötukassa nõukogu töötuskindlustusmakse määra kehtestamise ettepaneku Vabariigi Valitsusele ja see kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega.

Periood					Tööandja	Töötaja	
01.01.2013.a. – 31.12.2014.a.		1,0 %		2,0 %	
01.08.2009.a. – 31.12.2012.a.		1,4 %		2,8 %	
01.06.2009.a. – 31.07.2009.a.		1 %		2 %	
2006.a. – 31.05.2009.a.			0,3 %		0,6 %		
2003.a. – 2005.a.			0,5 %		1 %		
2002.a.					0,5 %		1 %		
	
	

Lähemalt leiab infot töötuskindlustusmakse kohta Töötukassa kodulehelt
http://www.tootukassa.ee/index.php?id=12643

Avaldatud: 05 Mai 2010

• Eesti Töötukassa
• TÖÖTURUTEENUSTE JA -TOETUSTE SEADUS

Ligi pooled neist inimestest, kelle töötuna arvelolek lõpeb, annavad töötukassale teada, et nad on leidnud töö. Üsna suur on ka nende inimeste osakaal (2010. aasta esimesel neljal kuul keskmiselt 37%), kes määratud ajal töötukassasse ei pöördu ja kelle registreeritud töötu staatus seetõttu lõpetatakse. Pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minejatest elab linnas 72% ja maal 28%. Seejuures on 75% neist mehed ja vaid 25% naised. Ka on sel põhjusel arvelt maha läinud inimeste hulgas suurem 20. aastates inimeste osakaal ning nende haridustase on keskmiselt madalam. Seega võib öelda, et suur osa pöördumata jätmise tõttu arvelt maha läinud inimestest on noored linnas elavad mehed, kellel on pigem madalam haridus ja vähem töökogemust kui teistel registreeritud töötusest väljujatel.

Ülejäänud põhjustel (isiku omal soovil, vanaduspensionile liikumine, eelpensionile liikumine, ajateenistus, surm jne) on töötuna arveloleku lõpetamiste hulgas juba tunduvalt väiksem osakaal.

Tööle läinute hulgas, aga ka muudel põhjustel arvelt maha läinute hulgas on mehi ja naisi suhteliselt võrdselt. Linnas elab 64% töö leidnutest, maal (valdades) 36%. Kui pöördumata jätmise pärast arvelt maha läinud inimesed on olnud tööta keskmiselt ligi kaks aastat, siis tööle läinud inimesed on olnud hõiveta ligi ühe aasta. Kolmandik määratud ajal pöördumata jätnutest pole eelnevalt üldse töötanud, tööle asunutest 15% on aga olemas eelnev hõive.

Küsimusi on tekitanud eeskätt see, mis saab inimestest, kes pole töötukassaga ühendust võtnud ja on seetõttu töötukassa silmapiirist väljunud. Võrdlused Maksu- ja Tolliameti andmetega töötasude laekumise kohta on näidanud, et ligikaudu 15% neist on paari järgneva kuu jooksul pärast töötuna arveloleku lõppu hakanud saama töötasu. Seega saab järeldada, et registreeritud töötusest lahkujatest ligi kaks kolmandikku asub ametlikult tööle. Lisaks sellele hakkab osa registreeritud töötusest mahaminejatest tõenäoliselt tööle ka välismaal või varimajanduses, sellist tööturukäitumist pole aga töötukassal kahjuks võimalik jälgida.

Lisaks pöördub määratud ajal pöördumata jätnutest ligi 20% järgneva kolme kuu jooksul uuesti töötukassasse. Poole aasta jooksul pöördub neist uuesti isegi kolmandik. Seejuures jõuab küllaltki suur osa uuesti pöördujatest poole aasta jooksul pöördumata jätmise tõttu arvelt maha minna ja seejärel uuesti arvele tulla ka 2-3 korda.

Avaldatud: 06 Mai 2010

• Postimees
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Kuigi viimastel nädalatel on töötute arv vähenenud ja tõenäoliselt jätkub langus ka edaspidi, pole see töötukassa esindajate hinnangul piisav põhjus, et vähendada mullu 4,2 protsendini tõstetud töötuskindlustusmakset.

Töötukassa selle aasta prognoosi järgi on töötuskindlustuse kulud tänu oodatavale majandusolukorra taastumisele ja töötute arvu stabiliseerumisele vähenemas. See pole töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli ning töötukassa nõukokku kuuluvate tööandjate esindaja Tarmo Kriisi ja ametiühingute juhi Harri Taliga arvates piisav põhjus, et maksemäära alandada.

Praegu on töötuskindlustusmakse määr töötajale 2,8 protsenti ja tööandjale 1,4 protsenti, enne 2009. aasta 1. juunit olid määrad vastavalt 0,6 ja 0,3 protsenti. Paaveli sõnul võiksid väiksemad maksemäärad uuesti kõne alla tulla alles siis, kui töötukassa reservid on samal tasemel, mis enne majanduskriisi.

«Siis saab vaadata reservidele peale ja tuliste, loodetavasti rahulike vaidluste käigus kokku leppida, kui suur peaks olema ikkagi see reserv, mida töötukassa peaks säilitama tulevaste analoogsete juhtumite tarbeks.»

«Me oleme siin ise välja pakkunud, et võib-olla peaks see olema näiteks kolme aasta väljamaksete vajadus,» rääkis Paavel.

Selleks aastaks on töötukassa töötuskindlustushüvitise kuluks ennustanud 1,17 miljardit krooni, seega oleksid kolme aasta kulud üle 3 miljardi krooni. Sellise summa kogumine tähendab aga, et maksemäärade alanemist pole lähiaastatel loota.

«Igal juhul mina seda maksemäärade langetamist täna küll lähemate aastate jooksul ei näe,» lausus Paavel.

Taliga lisas, et eelmisel aastal läks töötukassast välja 775 miljonit rohkem kui sisse tuli. Praeguste maksemäärade püsides õnnestub selle aasta lõpuks sellest miinusest tasa teha ehk kaks kolmandikku. «Reserv on siis ikkagi väiksem kui ta oli 2009. aasta alguses,» märkis ta.

Ka Taliga tõstatas küsimuse, et kui suureks töötukassa reservi maksuraha abiga kasvatama peaks.

«Lihtsalt niisama raha kokku korjata ei ole põhjust. Seda enam, et siis tekivad igasugused head ideed, kuidas seda raha tuuri panna,» ütles Taliga.

Samas ei pooldanud Taliga ka neid avalikkuses üles kerkinud ideid, et reservi poleks praegu üldse vaja koguda ja kogu raha tuleks töötute olukorra parandamiseks praegu välja maksta.

«See on selline kriidiga jää peale kirjutatud lubadus, millesse mina karvavõrdki ei usu. See on mõtteuid, millega pöörataks pea peale kogu Eesti Töötukassa ja Eesti töötuskindlustuse põhimõtted,» oli Taliga kriitiline.

Kriis lisas oma kommentaaris, et tõenäoliselt ei kergene töötajate ja tööandjate maksukoorem enne, kui riigieelarve on jälle ülejäägis.

Siiri Erala

Avaldatud: 04 Mai 2010

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Õpetajad osalevad nädalavahetustel aineolümpiaadidel, riigieksamitel jt. Palka saavad neil puhkudel üksnes välisvaatlejad, õpetajatel lubatakse võtta suvel vaba päev. Kui puhkepäeval tehtud töö eest palka ei maksta ja õpetaja vaba päeva võtta ei soovi, kas siis on õigus vabal päeval mitte töötada?

Puhkepäevadel riigieksamitel ja aineolümpiaadidel käimine toimub tööandja korraldusel, seal töötamise aeg kuulub kindlasti tööaja hulka ja toob tavaliselt kaasa ületunnitöö.

Töölepinguseaduse (TLS) § 44 lg 1 kohaselt eeldab ületunnitöö poolte kokkulepet. Seadus ei nõua, et seda tuleks kirjalikult teha, kuid võimalike vaidluste vältimiseks soovitan selle siiski kirja panna. Leppes peaks näitama sedagi, kuidas ületunnitöö hüvitatakse. Seal ongi n-ö kauplemise koht – töötaja võib ületunnitööst keelduda, kui ta ei saa ületundide eest 1,5-kordset töötasu. Olümpiaadidel ja riigieksamitel töötamine ei ole ka selline juhtum, mille puhul töö-andja võiks ühepoolselt ületunnitööd nõuda – ei ole ju tegemist ettenägematute asjaoludega. Kui sellist konkreetset rahalise hüvitamise kokkulepet ei ole, hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega. Seda võib teha ka suvel. Mul ei ole andmeid selle kohta, kas ja kuidas on mõeldud õpetajate ületunnitöö teistsugusest hüvitamisest, selles küsimuses peaks ühendust võtma oma ametiühingu, haridus- ja teadusministeeriumi ning sotsiaalministeeriumiga.

•• Vallavolikogu kinnitas töötasu 10-protsendilise vähendamise. Teatavasti saab töötasu vähendada vastastikusel kokkuleppel. Kas saan õigesti aru, et ametnik peab nüüd ka kümme protsenti vähem töötama, st mitte enam 40 tundi nädalas. Kuidas seda vormistada? Eriti hooldekodu töötajatel, kelle vahetused on 24-tunnised?

Üldjuhul TLS ametnike suhtes ei kehti, avalikus teenistuses ei ole seetõttu rakendatav TLS § 37, mis võimaldab tööandjal töötasu (ja sellele vastavalt ka tööaega) ühepoolselt ajutiselt vähendada. Ametniku palgamäära vähendamise võimalust ilma ametniku nõusolekuta seadus ette ei näe, välja arvatud distsiplinaarkaristusena üleviimine madalamale palgaastmele. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) alusel kehtestab vallavolikogu muu hulgas ka teenistujate koosseisu ja palgamäärad. Kui aga vallal seniste palkade maksmiseks raha ei ole ja ametnikud väiksema töötasuga ei lepi, tuleb vähendada ametnike arvu ehk osa inimesi koondada.

Hooldekodu hooldustöötaja ei ole ametnik, tema nõusolekul on palga vähendamine võimalik nii, et töölepingus muudetakse töötasu tingimust. Poolte kokkuleppel saab muuta ka tööaega, kuid see võib ka endiseks jääda – tööaja vähenemine ei pruugi n-ö automaatselt töötasu vähenemisega kaasas käia. Igal juhul peab tööandja palga vähendamise vajadust põhjalikult selgitama.