Artiklid
Raul Veede
Täna teatas töötukassa, et palgatoetust on tänavu jagatud 3014 töökoha loomiseks ning nüüdsest saab seda taotleda ka internetis. Kellele ja millistel tingimustel seda aga üldse makstakse?
Palgatoetus on tööandjale töötu töölerakendamiseks makstav toetus, üks sotsiaalministeeriumi töötuse leevendamise kava tegevustest. Ehkki palgatoetust maksti varemgi, jäi selle mõju nõrgaks. Sellest aastast tingimusi lihtsustati ning nüüd saab tööle rakendada töötu, kes on olnud 9 kuud töötu ning sellest vähemalt 3 kuud järjest töötuna arvel olnud ega ole tööd leidnud.
Kes võib taotleda?
Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Palgatoetust ei saa taotleda valitsusasutused ja nende hallatavad riigiasutused ning muud riigiasutused, välja arvatud riigi tulundusasutused. Nende hulka kuulub näiteks Riigimetsa Majandamise Keskus, kes koostöös sotsiaalministeeriumi ja töötukassaga kavandab tänavu 1500 töötaja palkamist looduskaitsealade korrastamiseks.
Keda võib toetusega palgata?
2010. aastal makstakse seda tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud töötukassas arvel olnud töötu. 16-24aastaste noorte puhul piisab juba kolmekuisest töötustaažist. Töötu, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul vabanenud vanglast, saab palgatoetusega tööle võtta sõltumata tema töötuna arveloleku ajast.
Palgatoetust ei saa, kui töötu võetakse tööle samale ametikohale, kus ta enne töötuna arvelevõtmist töötas. Erandina võib inimese palgata samale ametikohale, kui ta on pärast sel töökohal töötamist töötuna arvel olnud vähemalt 12 kuud.
Kui suur on toetus?
Palgatoetust saab nii tähtajatu kui tähtajalise töölepingu sõlmimisel, kuid tähtajaline tööleping peab olema sõlmitud vähemalt kuueks kuuks. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja brutotöötasust (sh tulemustasu), kuid mitte rohkem kui miinimumpalk ehk 4350 krooni kuus.
Kuidas toetust taotleda?
Palgatoetuse andmiseks sõlmib töötukassa tööandjaga palgatoetuse halduslepingu. Alles seejärel tohib vormistada töölepingu töötu töölevõtmiseks. Varem sõlmitud lepingu korral palgatoetust ei anta.
Kui kandidaat on juba olemas, saab vajaliku andmed edastada töötukassa kodulehel.
Kuidas leida sobiv töötu?
Kui tööandjal sobivat kandidaati varuks pole, võib paluda abi töötukassa konsultandilt. Selleks tuleb esitada vaba töökoha teatis töötukassa kodulehel. Mõistlik on märkida "muu info" all, et otsitakse kandidaate, kes vastavad palgatoetuse saamise tingimustele.
Milline on aruandlus?
Palgatoetust makstakse riigi (ehk maksumaksja) rahast, nii et loomulikult tuleb selle kulutamisest ka aru anda. Lepingu sõlmimisel saab tööandja töötukassast palgatõendi vormi, millel ta peab iga kuu 10. kuupäevaks esitama andmed töötajale eelmise kuu eest arvestatud brutotöötasu kohta.
Brutotöötasu hulka kuuluvad kõik töötamise eest makstud tasud, sealhulgas majandustulemustelt makstav tasu ja tulemustasu. Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, haigushüvitis, lähetuse päevarahad ning tööandja makstavad toetused - nendelt summadelt palgatoetust ei maksta.
Kui esimene töötasu on välja makstud, tuleb täidetud palgatõend saata kas digitaalselt allkirjastatuna e-postiga või paberil allkirjastatuna tavapostiga töötukassa kontaktisikule. Palgatõendit võib allkirjastada halduslepingus toodud tööandja esindaja, juhatuse liige või asutuse juht. Töötukassa kontrollib palgatõendi andmeid, arvutab toetuse summa ja maksab selle välja. Vajaduse korral küsitakse täpsustavaid küsimusi.
Kui kaua palgatoetust makstakse?
Toetust saab tähtajatu töösuhte korral kuus kuud. Tähtajalise töölepinguga töötaja puhul makstakse palgatoetust poole aja vältel töösuhte kestusest, kuid mitte rohkem kui kuue kuu eest.
Kui töötaja palgatoetuse ajal puhkust saab, haigestub või keeldub tööst töölepinguseaduse § 19 alusel, tuleb see märkida palgatõendile tööst keeldumise ajana. Sellisel juhul pikeneb töötukassaga sõlmitud palgatoetuse leping puhkuse- või haiguspäevade võrra, aga mitte rohkem kui üks aasta lepingu sõlmimisest arvates.
Millistel juhtudel tuleb palgatoetus tagasi maksta?
Tööandja peab palgatoetuse täies ulatuses tagastama, kui tema algatusel lõpetatakse tähtajatu või üle ühe aasta pikkune tähtajaline töösuhe enne aasta möödumist või kui tööandja algatusel lõpetatakse alla aasta pikkune tööleping enne tähtaja saabumist.
Erandiks on ainult need juhtumid, kus tööandja algatusel töölepingu lõpetamise aluseks on töölepinguseaduse § 88 lõike 1 punktides 1-8 nimetatud põhjus: töökohustustega toimetulematus tööoskuste puudumise, kohanematuse või tervise tõttu, töötajapoolne korralduste või töökohustuste rikkumine, joobeseisundis tööl viibimine, usalduse kaotus või usaldamatuse tekitamine tööandja vastu, varalise kahju tekitamine või selle riski tekitamine, saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustuse rikkumine.
Millistel juhtudel ei tule palgatoetust tagasi maksta?
Teenistuja puhul ei pea tööandja palgatoetust tagastama, kui teenistussuhte lõpetamise põhjus on teenistuja poolne teenistuskohustuste rikkumine, usalduse kaotus, vääritu tegu või kui teenistuja ei vasta ametikohale oma tööoskuste või tervise poolest.
Samuti ei pea palgatoetust tagasi maksma, kui töö- või teenistussuhe lõpeb töötaja algatusel.
Allikas: töötukassa
Loe ka: Palgatoetuse taotlemine muutus lihtsamaks
Raul Veede
Eesti e-tiiger loivas jälle sammukese edasi: töötukassa rõõmustas Eestimaa rahvast teatega, et nüüdsest saab tööandja palgatoetuse taotlemiseks vajalikud andmed edastada töötukassa kodulehe kaudu.
2010. aastal makstakse palgatoetust tööandjale, kes võtab tööle vähemalt kuus kuud (16-24-aastaste puhul kolm kuud) töötukassas arvel olnud töötu. Toetuse suurus on pool töötaja palgast, aga mitte rohkem kui alampalk. Tänavu on palgatoetuse lepinguid sõlmitud juba 3014 inimese töölerakendamiseks.
Ühe suurema algatusena plaanitakse rakendada ellu RMK pakkumine luua looduskaitsealade puhastamiseks ja võsaraideks puisniitudel palgatoetuse abiga kuni 1500 uut töökohta.
Palgatoetust võib taotleda eraõiguslik juriidilisest isikust ettevõtja, füüsiline isik või kohaliku omavalitsuse üksuse asutus. Täpsemad reeglid on üleval töötukassa kodulehel (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13720).
Palgatoetuse taotlusi saab täita siin (http://www.tootukassa.ee/index.php?id=13718).
Loe ka: Mis on palgatoetus ja kes seda saab?
Keeruline olukord tööturul ja inimeste lootus leida välismaal teenistust loob soodsa pinnase petturite tegevusele. Puutume sageli kokku tööotsijatega, kes on potentsiaalsetelt tööandjatelt või vahendusfirmadelt petta saanud, kirjutab töötukassa Tartumaa osakonna EURESe nõustaja Jane Männiste.
Viimasel ajal on hakanud laekuma mitmeid kaebusi ka eestlaste hulgas populaarse töökohariigi Suurbritannia kohta. Pettuste ohvriks võib langeda nii lihttööline kui tippjuht.
Kuna tüssatud tööotsijate arvust sõltub petturite sissetulek, on petuskeemid tihti täiuslikkuseni lihvitud ning ametlikku tööpakkumist on mitteametlikust väga raske eristada.
Siinkohal mängib olulist rolli tööotsija keeleoskus ja pealehakkamine - vähese keeleoskusega tööotsijad on petturitele suurepäraseks saagiks, kuna nad jäävad ise info otsimisega tihti hätta. Samas petetakse ka väga hea keeleoskusega kandidaate, lootes nende teadmatusele.
Üheks tüüpiliseks petuskeemiks on see, et petturid võtavad tööotsinguportaalist leitud tööotsijaga ise ühendust ning pakuvad talle töökohta. Tööpakkumine tehakse tööotsija jaoks võimalikult atraktiivseks. Tihti pakutakse boonustena majutust, toitlustust, lennupileteid, küsides samas raha vajalike dokumentide vormistamise eest.
Seetõttu tasub enne lepingu allkirjastamist ning raha ülekandmist kindlasti konsulteerida töötukassa EURESe nõustajatega, kes on eksperdid tööjõu mobiilsuse küsimustes.
Tihti on tööpakkumise usutavamaks muutmise eesmärgil loodud spetsiaalne ettevõtte kodulehekülg internetis või varastatakse mõne juba olemasoleva tööandja identiteet ja andmed. Tuleb ette, et ametlik tööandja ei olegi teadlik, et tema ettevõtte andmeid kasutatakse sellistes petuskeemides.
Seega, olles tutvunud ettevõtte koduleheküljega ning suhelnud vaid isikutega, kellega olete kirjavahetuses olnud, võite leida end olukorrast, kus olete võõras riigis, seisate tööandja ukse taga, kuid tööle ei oota teid keegi või halvemal juhul pole tööandjat olemaski.
Petturi eesmärgiks on raha teenida, raha kätte saada ning seejärel ta reeglina kaob. Raha võidakse küsida kõikvõimaliku asjaajamise eest - selleks võivad olla dokumentide vormistamise tasud, juristi ning teiste õigusala spetsialistide teenustasud, ettevõtte andmebaasi kasutamise teenustasud, tööloa väljastamise tasu või näiteks viisatasud.
Võib esineda olukordi, kus ka teie dokumentide vormistamisega tegelevad ametiasutused on välja mõeldud. Meie poole pöördunud isikute andmetel kõiguvad dokumentide vormistamise tasud Suurbritannia puhul vahemikus 300-500 naela. Heausksed tööotsijad on kindlad, et tegemist on ametlikult tööle asumiseks vajalike dokumentidega ning teevad nõutud rahaülekande.
Tegelikult ei ole Eesti kodanikust tööotsija kohustatud maksma kroonigi ühelegi asutusele enne, kui ta on Suurbritannias kohal ning tööle asunud. Eesti kodanikud ei vaja töötamiseks viisat ega tööluba, tööle asumisel tuleb vaid kindlasti end 30 päeva jooksul registreerida Home Office`is ning tasuda ametlik registreerimise riigilõiv, mis on 90 naela.
Seega peaks raha küsimine enne tööle asumist muretsema panema iga enda tulevikust ja heast käekäigust hooliva tööotsija. Tasub teada, et töövahendusfirmade teenuseid kasutades tasub kulutused töövahendajale tulevane tööandja ja mitte tööotsija.
Vahendusfirmadega koostööd tehes on vajalik vahenduslepingu olemasolu. Alati, kui teete rahaülekande või tasute mõne teenuse eest, küsige endale maksmist tõendav kviitung või arve, millele on selgelt märgitud teenus, mille eest olete maksnud. Politseil on teid raske aidata, kui sellised tõendid puuduvad.
Töölepingu sõlmimisel on tööotsijal alati õigus saada endale üks lepingu eksemplar ning vajadusel lepingu tingimusi muuta. Muretsema peaks panema ka selline olukord, kui töövahendusportaal või -firma nõuavad teilt teenustasu andmebaasi kasutamise eest, näiteks teie CV andmebaasi lisamise eest.
Sellisel juhul tasuks põhjalikult välja selgitada, mis on see teenus ja teenuse lisaväärtus, mille eest te maksate, kuna tihti on võimalik samad tööpakkumised kätte saada ka tasuta portaalidest.
Petturid kasutavad tööotsijatelt raha väljapetmiseks sageli rahvusvahelise kiirrahakaardi Western Unioni teenuseid. Siin peaks tööotsijale olema hoiatuseks juba see, et raha saab saata ainult eraisikutele, mitte näiteks ettevõtte kontole.
Eesti Post hoiatab, et tegemist on teenusega, mis mõeldud raha edastamiseks sõpradele ja sugulastele, inimestele, keda tunnete ja usaldate. Teenus ei ole mõeldud tehinguteks, kus on oht, et ebaaus partner teid petta võib.
Lootus heauskselt makstud raha tagasi saada on väike, seega on mõistlik enne välisriiki tööle asumist endale riigis töötamise tingimused põhjalikult selgeks teha ja enne summade ülekandmist spetsialistidega konsulteerida.
Soovitame alles hoida kogu kirjavahetus tööandjaga ning pettuse selgumisel teavitada sellest ka politsei majanduskuritegude talitust, sest petturiteks võivad osutuda ka kaasmaalased.
Töövahendus- ning renditööjõufirmade litsentsi on võimalik kontrollida majandustegevuse registrist, sest teenuse osutamiseks on vajalik kehtiv registreering.
Abi saamiseks võite alati pöörduda EURESe nõustajate poole.
EURESe võrgustikul on partnerid kõikides Euroopa Majanduspiirkonna ja Šveitsi tööturuasutustes ning nemad aitavad teil kontrollida, kas tegemist on usaldusväärse tööandja ja -pakkumisega, samuti tutvustavad teile ametlikult riigis viibimise tingimusi ja nõudeid. Kõik EURESe võrgustiku teenused on tasuta.
www.tootukassa.ee
www.eures.ee
http://eures.europa.eu
Töötukassa infotelefon 15501 E-R
Toimetas: Marina Lohk
Kontrollide läbiviimise käigus nõuavad tööinspektorid tööandjatelt ohutusjuhendeid tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite kohta. Tihtipeale on vajadus ohutusjuhendite järele tööandjatele üllatuseks. Milleks neid tarvis, kui on olemas masinate ja seadmete kasutusjuhendid?
Üldjuhul ollakse teadlikud, et tööandja peab tagama töötaja turvalisuse, ning ka nõustutakse selle kohustusega. Töökoht ja kasutatavad seadmed peavad vastama nõuetele, töötaja peab olema saanud vastava väljaõppe. Samas on üsna levinud olukord, kus uue töötaja töölevõtmisel võetakse temalt allkiri hulgale paberitele, mis kinnitavad tema juhendamist ja tutvumist erinevate juhenditega. Tegelikku juhendamist ja väljaõpet ei toimu ning asjad loksuvad paika alles töö käigus.
Eeltoodule hakatakse mõtlema alles siis, kui on juhtunud õnnetus. Inimesed on saanud viga, tööandja saanud kahju töövahendi rikutusest ning tööseisakust. Kui puuduvad selged juhised tööks, siis asuvad töötajad otsima töövõtteid, mis teinekord ei ole kõige ohutumad.
Vastaval töötervishoiu- ja tööohutuse seadusele (§ 13 lg 1 p 14) on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendid tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid koostab ja kinnitab tööandja kirjalikult, arvestades valmistaja antud kasutusjuhendit.
Juhendamist ja väljaõpet tuleb korrata, kui töövahendeid vahetatakse või uuendatakse. Andmed töötaja juhendamise ja väljaõppe kohta registreeritakse sellekohases päevikus või andmebaasis.
Teiseks suuremaks probleemiks ettevõtetes on, et töövahendite ohutusjuhendid on küll olemas, kuid need ei ole koostatud vastava töövahendi kasutusjuhendit arvestades. Ohutusjuhendid sisaldavad erinevate õigusaktidega sätestatud nõudeid, kuid puuduvad konkreetsed juhised töövahendi ohutuks käitlemiseks, hoolduseks, korrektse töötamise kontrolliks, remondiks. Sageli pole määratletud ka erinevate isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkus. Sellise juhendi kasutegur on minimaalne.
Sama kehtib ka tehtavaid töid puudutavate ohutusjuhendite kohta, mis on üldsõnalised ega sisalda juhiseid ohutute töövõtete kohta, teavet ohtude ja ohuolukordade kohta, juhiseid õnnetusohu ning terviseriski vältimiseks, juhiseid millal ja millist isikukaitsevahendit kasutada.
Ohutusjuhendeid tuleb töötajatele tutvustada ja vajadusel teostada väljaõpe. Ei piisa, kui inimesele antakse kätte kaust ohutusjuhenditega – loe ja kirjuta alla, et oled tutvunud. Töötajate juhendamisel peab juhendaja veenduma, et nendest on aru saadud.
Põhjalike (sisuliste, nõuetekohaste) ohutusjuhendite olemasolu ja töötajate juhendamine aitab ära hoida tööõnnetusi ning vältida kutse- ja tööst põhjustatud haigestumisi.
Ohutusalase töö korraldamiseks saab palju informatsiooni Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Hoidkem oma töötajaid!
Uve Elissaar
Tööinspektor
Lääne inspektsioon
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.ti.ee
Kui töötaja töötab graafikujärgselt öisel või pühade ajal , tuleb talle maksta töötasu kõrgema tariifiga, kui tavalisel tööpäeval ja tööajal töötatud aja eest.
Ületundide eest ei maksta normeeritud tööajaga töötajatele , s.t. kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud töö kohustused, mida töötaja peab täitma tavalise tööaja jooksul.
Kollektiivlepingus või ka töölepingus võib olla määratud ka teistsugused lisaprotsendid, kuid mitte mingil juhul ei tohi nad olla väiksemad, kui seaduses on ette nähtud.
Alates 01.09.2009.a. ei maksta lisatasu õhtusel ajal töötamise eest.
Alates 1.juulist 2009.a. kehtima hakanud Töölepingu seaduse järgi:
Öised tunnid kestavad 22.00 – 06.00 , sel ajal tuleb maksta 1.25 kordset töötasu, kui pole kokku lepitud, et töötasu sisaldab ka tasu ööajal töötamise eest. Töötasu alammäära järgi ei tohi sisaldada tasu ööajal töötamise eest.
Pühade ajal töötamise eest tuleb maksta 2-kordset töötasu.
Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ööajal või riigipühal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega.
Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses, kui pole kokku lepitud ületunnitöö hüvitamist rahas. Sel juhul makstakse 1.5 kordset töötasu.
Näide.
Töötaja saab tasu 2.- eurot tunnis ning ta töötas ühes kuus 120 tundi tavalisel tööajal ning 40 tundi öisel ajal. Sel juhul peab seaduse järgi töötaja saama tasu:
120 * 2.- = 240 eurot
40 * 2.- * 1.25 = 100 eurot
Kokku: 340 eurot
Kui näites toodud töötaja tegi sellel kuul ka 7 ületundi, mille eest on kokku lepitud tasu maksmine, siis tuleb talle veel juurde maksta 7 * 2.- * 1.50 =21 eurot.
Kuni 30.juunini 2009.a. kehtinud Palgaseaduse järgi:
Õhtused tunnid kestavad 18.00 – 22.00, sel ajal töötamise eest tuleb maksta juurde 10% tunnipalga määrast.
Öised tunnid kestavad 22.00 – 06.00, sel ajal töötamise eest tuleb maksta juurde 20% tunnipalga määrast.
Pühade ajal töötamise eest tuleb maksta 100% juurde, ehk topelt töötasu.
Puhkepäevadel töötamise eest tuleb makstajuurde 50% palga määrast. Seda ka siis , kui graafikujärgselt on ettenähtud puhkepäev , kuid erandkorras kutsutakse tööle.
Ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga ületunnitöö ajaga võrdses ulatuses või hüvitatakse rahas. Lisatasu ei tohi olla väiksem kui 50% tunnipalga määrast.
Näide.
Töötaja saab tasu 35.- tunnis ning ta töötas ühes kuus 100 tundi tavalisel tööajal , 20 tundi õhtusel ajal ning 40 tundi öisel ajal. Sel juhul peab seaduse järgi töötaja saama tasu:
100 * 35.- = 3 500.-
20 * 35.- * 1.10 = 770.-
40 * 35.- * 1.20 = 1 680.-
Kokku: 5 950.-
Kui näites toodud töötaja tegi sellel kuul ka 7 ületundi, tuleb talle veel juurde maksta 7 * 35.- * 1.50 =367.50 krooni.
Lehekülg 1283 / 1593
