Artiklid
Sotsiaalmaksuga maksustatavate väljamaksete tegemisel isikutele, kes on esitanud pankadele avalduse II samba maksete jätkamisest 2010. aasta 1. jaanuarist, peab väljamakse tegija (edaspidi tööandja) kinni pidama kogumispensioni makse 2%-lises määras. Kui töötaja ei ole kogumispensioni maksete jätkamise avaldust esitanud, siis tööandja ei pea kogumispensioni makset kinni ka 2010. aasta jooksul.
Informatsioon töötaja avalduse esitamise või mitteesitamise kohta on kättesaadav internetis Pensionikeskuse koduleheküljel, www.pensionikeskus.ee. Pensionikeskuses liitumise kontrollimisel peab teadma kontrollitava isikukoodi (täiendav info liitumispäringust siit).
Tasub tähele panna, et kui kontrollitakse neid inimesi, kes peavad kogumispensioniga kohustuslikus korras liituma (sündinud 1983. aastal ja hiljem), annab päring igal juhul vastuse, et isik on kogumispensioniga liitunud ja makse kinnipidamise alguseks võib olla ka 1. jaanuar 2010. Sellisel juhul on samuti oluline maksete jätkamise avalduse olemasolu, st et tähelepanu tuleb pöörata päringu vastuses olevale infole, kas isik on esitanud maksete jätkamise avalduse või mitte. Kui eelmisel aastal 18-aastaseks saanud isik ei ole avaldust esitanud, siis ka tema puhul on kogumispensioni maksete maksmine (st ka kinnipidamine) 2010. aastal peatunud.
Infot kohustusliku kogumispensioni makse ajutise peatamise kohta saab
http://www.emta.ee/index.php?id=25831 .
Maksu- ja Tolliamet (MTA) juhib tähelepanu, et tuludeklaratsiooni täites tuleb igal juhul deklareerida ka välismaalt saadud tulud, isegi kui neilt Eestis tulumaksu tasuma ei pea. Välisriikide maksuhalduritelt saadud andmete põhjal võtab MTA lähiajal kontakti 521 isikuga, kes said 2008. aastal tulu välismaalt, kuid ei ole seda Eestis deklareerinud. Amet jätkab välistulude deklareerimise kontrolli, vastavalt sellele, kuidas laekuvad andmed teiste riikide maksuhalduritelt.
Eesti elanikud (residendid) peavad tuludeklaratsioonis näitama ka välisriigis saadud tulu, näiteks palga-, rendi- või üüritulu, litsentsitasu ja tulu vara võõrandamisest.
Välismaal teenitud tulu tuleb märkida deklaratsiooni tabelis 8.1.
Välisriigis juba tasutud tulumaks võetakse Eestis tulumaksu tasumisel arvesse osas, mille tasumine oli kohustuslik. Kui välisriigis tasutud tulumaks on väiksem Eesti tulumaksust, tuleb juurde maksta vahe, mille võrra välisriigi tulumaks on siin arvutatust väiksem. Välisriigis tasutud tulumaksu saab arvesse võtta vaid tasumist tõendava dokumendi alusel.
Kui isik viibis töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ja tema tulu oli välisriigis maksustatud (ka siis, kui maksu lõppsummaks jäi null krooni) ning selline maksustamine on dokumentaalselt tõestatud, ei maksustata välisriigi tulu Eestis tulumaksuga. Saadud tulu deklareeritakse informatiivsena tabelis 8.8. Maksuvaba on siiski vaid töötamise eest saadud tulu, mitte kõik tululiigid.
Eestis tulumaksuga maksustatavast tulust on õigus maha arvata välisriigis tasutud sotsiaalkindlustuse maksud ja maksed, mille tasumine oli kohustuslik tulenevalt välisriigi õigusaktist või välislepingust. Maksu või makset võib tulust maha arvata, kui selle tasumise eesmärk oli pensioni-, ravi-, emadus-, töötus-, tööõnnetus- või kutsehaiguskindlustuse tagamine.
Tulust ei arvata maha maksu ega makset, mis on tasutud Eestis tulumaksuga mittemaksustatava tulu arvel.
Eelmise aasta tuludeklaratsioone on paberkandjal võimalik juba esitada, elektrooniline deklareerimine algab 15. veebruaril.
Tulude deklareerimist puudutavat teavet ja abi saab tööpäevadel kl 08.30–16.30 telefonilt 880 0811 või e-kirja teel aadressilt fyysisik emta.ee. Lisainfot saab ka Maksu- ja Tolliameti koduleheküljelt www.emta.ee ning teeninduskohtadest.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 11. jaanuaril on tähtaeg esitada 2009. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD).
TSD õigeaegne esitamine on väga oluline, kuna andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Kui deklaratsioonid on esitamata, on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ning sellisel juhul ei ole MTA klientidel võimalik enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi saada.
Kohustus TSD vorm esitada on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslastena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitada alates 15. veebruarist. Samast kuupäevast väljastavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 4. jaanuarist, samas ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, mis on mugavaim ja lihtsaim viis deklaratsiooni esitamiseks.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Tulumaksuseaduse kohaselt on riikliku pensioni maksuvaba tulu 36 000 krooni aastas ehk 3 000 krooni kuus. Järelikult see osa pensionist, mis ületab 3 000 krooni kuus, kuulub tulumaksustamisele.
Samal ajal on nii töötaval kui ka mittetöötaval pensionäril õigus lisaks ka üldisele maksuvabale tulule, mis on 27 000 krooni aastas ehk 2250 krooni kuus.
Seega pensionär võib saada maksuvabalt kokku kuni 5250 krooni kuus.
Üldise maksuvaba tulu (2250 kr) arvesse võtmiseks peab mittetöötav pensionär esitama avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Avalduses (blankett on saadaval ka www.ensib.ee) peab kindlasti olema märgitud avaldaja nimi, isikukood, elukoht ja kuu ning aasta, millest alates soovitakse maksuvaba tulu arvestamist. Allkirjastatud avalduse võib saata posti teel või ise pensioniametisse kohale viia.
NB! Kui mittetöötav pensionär on avalduse pensioniametile juba korra esitanud, siis iga pensionitõusu järel või uue aasta saabudes uut avaldust esitada ei ole vaja.
Töötav pensionär peab valima, kas ta soovib lubatud tulumaksuvaba osa arvestamist töötasult või pensionist ja esitama avalduse vastavalt tööandjale või pensioniametile. Mõlemas kohas seda teha ei saa.
Näiteks:
a) kui töötav pensionär on esitanud avalduse tulumaksu vabastamise kohta tööandjale, siis üldist tulumaksuvaba tulu (2250 kr) arvestabki palga maksmisel tööandja. Kui samal ajal tema pensioni suurus on näiteks 4500 krooni, siis 3000 krooni sellest on maksuvaba ja 1500 kroonilt peetakse kinni tulumaksu 21%;
b) kui töötav pensionär esitab kõnealuse avalduse pensioniametile, siis on tulumaksuvaba kuni 5250-kroonine pension ning tulumaks peetakse kinni tööandja juures kogu töötasult.
12.01.2010, Sotsiaalkindlustusamet
2010. aastal saab töötuskindlustushüvitist maksimaalselt 13 856 krooni ja 55 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga langes hüvitise maksimumäär 1868 krooni.
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 297 krooni ja 99 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele.
Toimetas: Gert D. Hankewitz
Lehekülg 1300 / 1594
