Praeguse kriisi ajal räägitakse palju koolitusest ja ümberõppest. Mis ametitest ja oskutest on teie firmas puudus?

Enn Saar
AS-i MicroLink Eesti juhatuse esimees

•• Infotehnoloogiasektori vaatenurgast on praegu kõige teravam puudus rahvusvahelise kogemusega müügispetsialistidest ja turundusspetsialistidest ning projektijuhtidest. Infotehnoloogia on globaalne ärivaldkond, kus ekspordi suurendamiseks tuleb müügi- ja turundustegevustele süsteemselt läheneda. Teisalt näeme me mitmetes majandusvaldkondades infotehnoloogia kasutamise võimalusi, mis aitaksid kaasa ettevõtete efektiivsuse kasvule. IT-lahenduste kasutuselevõttu takistab aga omakorda asjolu, et inimestel puudub kogemus ja oskus infotehnoloogia kasutamiseks ettevõtte igapäevatöö lihtsustamisel.

Lembit Lump
AS-i Kodumaja juhatuse esimees

•• Kui te oleksite esitanud mulle selle küsimuse kaks aastat tagasi, oleks vastuse andmine olnud lihtne. Seda, mis oli defitsiitne kaks aastat tagasi, on praegu suures ülekülluses. Samal ajal ei saa öelda, et personali puhul ei oleks millestki puudus. On, kuid seda ei ole lühikoolituste ja ümberõppega võimalik lahendada. Ma pean silmas suhtumist töösse, tööandjasse, klientidesse; kohusetunnet ja distsipliini; arusaamist, et kulutada saab raha, mis on tööga välja teenitud; ambitsiooni olla oma ala parim; koostöövalmidust. Kui koolitusprogrammid suudaksid mõjutada inimestes neid omadusi, siis kõik muud ametioskused jäävad inimestele iseenesestki külge.

Andrus Hiiepuu
Elisa juhatuse liige

•• Häid spetsialiste ei ole kunagi liiga palju. Seda nii Elisa vaatenurgast kui ka tööturu üldisest seisukohast. Siiski, oleme läbi aegade puudust tundunud headest infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni valdkonna spetsialistidest ning kahjuks peab tõdema, et ka praegune olukord tööturul ja kasvav töötus ei ole seda probleemi lahendanud. Kuna oskused ja teadmised, mille järele konkreetselt Elisa puudust tunneb, on omandatavad pikaajaliste õpingute ja töökogemusega, siis lühiajaline ümberõpe, täiendusõpe ega koolitus ei anna kahjuks piisavalt head tulemust.

Liina Oks
Sampo Panga personalidirektor

•• Sampo Pangas ei ole hetkel täitmata ametikohti, katame oma vajadused sisemiselt oma kompetentsete töötajatega. Põhjalikult ja veidi teise nurga alt tegeleme praegu kliendisuhete vajadusest tulenevalt suhtlus- ja teeninduskoolituste pakkumisega. Eri olukordade läbiarutamine on põhiteema, sest kliendi nõustamine on praegu olulisemgi kui headel aegadel.

Ümberõppe vajadus on tulenenud ka eelmise aasta lõpus vastu võetud seadusemuudatustest (saneerimisseadus ja töölepinguseadus). Koolituste planeerimisel peame silmas ka juhte, nemad on võti töötajate arengu ja ümberõppega seotud tegevuste koordineerimisel.

Andres Reimer

Tänavuse aasta lõpuks saadetakse tänavale iga kuues tööeas eestlane, kuid valitsuse ja teadlaste hinnangul pole äkilist kriisikava vaja.

„Eesti ettevõtted teevad üldiselt õigeid asju, kuid neid ei osteta,” väidab peaministri majandusnõunik Aare Järvan. Nõnda võib öelda, et Eesti tööinimene on väga tubli, aga tema teeneid lihtsalt ei vajata.

Rahandusministeeriumi eelmisel nädalal avaldatud majandusprognoos maalib tulevikust sünge pildi. Kui praegu vireleb Eestis tööta ligi poolsada tuhat inimest, siis järgnevaks kaheks aastaks kujuneb nende hulk eri hinnangute järgi mitu korda suuremaks. Alles 2012.–2013. aastaks oodatakse paranemise märke.

„Sellises olukorras on oluline töötajate ümberõpe ja ettevõtete suunamuutus,” räägib Järvan. „Kuid rahmeldama ei tohi hakata, sest nõudlus on langenud igal pool ja järsk muutus ei pruugi olla õige.”

Linn haaras härjal sarvist

Nojah, kui 600 000 inimese jaoks on endiselt töö olemas, siis 100 000 töötut pole mingi katastroof.

Üksnes Edgar Savisaare juhitav Tallinn reageeris rahandusministeeriumi ennustusele hoovõtuta. Eelmise nädala lõpuks avaldati Tallinna elanikele ja ettevõtjatele mõeldud abipakett, mis näeb kahe aasta jooksul ette 311 miljoni kroonist süsti. Savisaar lubab pealinnas luua 5500 uut töökohta, millest üle poole on sotsiaalsed töökohad. Näiteks palgatakse miinimumpalga eest trollidesse ja trammidesse piletimüüjad.

Võiks oodata, et ka riik viib töötud labidate ja kirkadega Tallinna–Tartu maanteed ehitama. Tavapärases ettekujutuses tähendab suure hulga töötute hõivamiseks kasutatav hädaabitöö vähe mehhaniseeritud ja odavat tööd.

„Riik ei tohiks laialdase abitööde pakkumisega võtta suurt hulka töötuid oma palgale, sest kui ettevõtjatel õnnestub midagi tegema hakata, siis on nendel raskem töökäsi leida,” ütleb Järvan.

Tallinna kriisikava hõlmab mitmeid juba riigi poolt tagatavaid meetmeid ja sellise kava koostamine on jõukohane igale omavalitsusele, tõdeb sotsiaalministeeriumi asekantsler Egle Käärats. „Pealinna suhtekorraldusmeeskond tegi oma töö ära kõigist paremini,” tunnistab Käärats.

Riigil on tänu Euroopa Liidu kaasrahastamisele piisavalt vahendeid, et tööta jäävaid inimesi kriisist üle aidata. Muretsemiseks pole põhjust. Meetmete pakett jaguneb mitme ministeeriumi vahel, mistõttu seda ei suudeta lihtsalt nii kiiresti ja efektselt lauale lüüa. Majandusministeerium koondab investeeringute ja ekspordi toetamise kavad. Haridusministeerium eraldab suuri summasid elukestva õppe ja täienduskoolituse tagamiseks. Sotsiaalministeeriumi eesmärk on tööta jäänud inimesed võimalikult kiiresti hõivesse tagasi tuua. Selleks pikendatakse tööturukoolituse kestust seniselt ühelt aastal kaheni. Samuti kaasatakse kutsekoolid töötute õpetamisse.

„100 000 töötut on käkitegu,” väidab Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Kaarel Kilvits. „Kümme aastat tagasi juba nägime seda.”

Kui sajandivahetuse tüüpiline töötu oli 45–50-aastane tehnilise kõrgharidusega vene naine, siis nüüd noor hariduseta eesti maapoiss, kes on töötanud viimased neli-viis aastat ehitusel. Ta on terve ja tugev, kuid tal on naine, väike laps, laenuga ostetud korter ja tõenäoliselt ka mürakas džiip – raha aga pole. „Selline ehituspoiss on muidugi palju plahvatusohtlikum kui viiekümnendates vene proua,” tõdeb Kilvits. „Kui tema sai varem ehitusel 30 000 krooni kuus, siis nüüd võtaksin mina ta 8000 krooniga kuus oma suvilat kõpitsema.”

„Vaatamata väga kiiresti kasvavale tööpuudusele valitseb ühiskonnas praegu suhteline rahu,” tõdeb Tartu ülikooli sotsiaalpoliitika dotsent Jüri Kõre. „Eelmise suure tööpuuduse ajal oli pinge praegusega võrreldes palju suurem.”

Tallinna kriisikava saab Kõrelt kiitva hinnangu. Kuigi paljut sellest pole võimalik ellu viia, on praegused võimalused koondatud ühele paberile, mis annab arusaadava pildi linna võimalustest.

Peaga töötamist tuleb õppida

Eestil on Kõre selgituse järgi varuks küllalt palju vahendeid, et kaitsta ennast maailmamajanduse tormihoogude eest ja pehmendada vohava tööpuuduse tagajärgi. Näiteks riigile kuuluv Eesti Energia ja kohalikele omavalitsustele kuuluvad katlamajad saavad loobuda kavandatud hinnatõstmisest.

„Majanduse ümberkorraldamine ongi võimalik üksnes tänu pankrottidele ja töötusele,” lausub Mainori kõrgkooli ettevõtluse instituudi direktor Andres Arrak. „Majandus tuleb seniselt odavalt allhankelt ümber korraldada, kuid selleks et inimesed hakkaksid kätega töötamise asemel peaga töötama, tuleb neid õpetada.”

Lääne ülikoolide campus’ed kihavad tänu ümber- ja täiendusõppe programmidele suvi läbi, kuid Eesti ülikoolilinnakutes valitseb tühjus, sest paindumatu riigihankesüsteem ei võimalda koolidelt kursusi tellida.

Töötuks jäänu olukorra muudab teravaks, et erinevalt Ameerikast ei vabane raskustes laenumaksja Eestis oma kohustustest, kui loovutab oma kodu pangale, vaid peab turuhinna langusest tingitud hinnavahe ise kinni maksma.

Eestlased pole Arraku sõnul loomu poolest tänaval demonstreerijad. Kui aga riigikogu valimised satuvad töötuse tippnäitajatega samale ajale, siis kriisi lainel võivad populistid ja meeleavalduste õhutajad mõjule pääseda.

Kommentaar

Harri Taliga
ametiühingute keskliidu esimees

Kuna hõivatute arv sõltub eelkõige sellest, kui paljudele inimestele pakuvad tööandjad tööd, siis aitab tööpuudusega võidelda ettevõtjate kindlus tuleviku suhtes. Võimatu on pakkuda kiireid lahendusi andvaid imeretsepte või patentravimeid.

Riik saab teha kahte asja. Esiteks viia ellu programme, mis elavdaksid majandust, ning teiseks korraldada tööturukoolitust, mis aitaks vähendada tööturul ilmnevat lõhet tööjõu oskuste ja ettevõtete poolt soovitud oskuste vahel.

Paraku pole Eesti esimeses osas kuigi palju ära teinud: siseturu nõudlust toetavaid meetmeid, näiteks tarbimismaksude langetamist, praktiliselt ei rakendata ning riigieelarvet koostades suurendati teatud teenuste-kaupade käibemaksu. Ekspordi toetuseks mõeldud sammud ei saa kiiret tulemust anda.

Tööturukoolitusele pöörati viimasel kümnendil, kui majandus kasvas keskmiselt ligi 9% aastas, ebapiisavat tähelepanu ja selles valdkonnas ilmnevate kitsaskohtade lahendamine nõuab omajagu aega.

Kindlasti saaksid ettevõtted aidata tööpuudust leevendada, kui tööd korraldades loobutaks ületundidest ja palgataks lisainimesi või rakendataks ühe töökoha jagamist mitme inimese vahel.

Kõigi tunnuste kohaselt on praegu tegemist tsüklilise majanduskriisiga, mis määrab ka tööpuuduse põhiolemuse. Ühtlasi võib selles olulisel kohal olla ka struktuurne aspekt: kui teatud tegevusalad ei ole enam konkurentsivõimelised, siis paratamatult väheneb või lausa kaob nõudlus nendega seotud ametite järel.

Kommentaar

Aili Sakkeus
Tallinna täiskasvanute gümnaasium

Meie juurde tulevad 9. ja 12. klassi lõpetajad, kellel me aitame sobivamas haridustees selgusele jõuda. Kui varem sooviti leida eriala, mis sobiks harjumuste või hobidega, siis nüüd küsitakse, kas õpitava ametiga ka kümne aasta pärast tööd saab. Praegu saame kasutada prognoosi, mis on tehtud aastani 2018, kuid on nüüd lühikese ajaga vananenud.

Noortel on tekkinud üks uus probleem – hirm elus toimetuleku pärast. Tõenäoliselt sunnivad naabrite, tuttavate ja sugulaste ebaõnnestumised noori ka iseendas kahtlema. Meie püüame siis panna suuremat rõhku just iseenda tugevate ja nõrkade külgede äratundmisele. Üha olulisemaks muutuvad mitte niivõrd konkreetsed ametioskused, kuivõrd käitumine, oskus ennast müüa.

Agne Narusk

Era­sek­to­rist ot­si­vad ra­ha eest abi töö­ta­jad, kes ai­ma­vad oma koon­da­mist et­te.

Töö­tu­rua­me­ti karjää­rinõus­ta­ja ju­tu­le pää­se­mi­seks peab sa­ge­li oo­ta­ma jär­je­kor­ras mi­tu nä­da­lat, sel­lest on saa­nud ümber- ja täien­dusõppe jä­rel kõige nõutum tee­nus. Kui Har­ju­maal tu­leb abi­va­ja­jal nõus­ta­mist oo­da­ta ühe kuu ja­gu või roh­kem­gi, siis näi­teks Hiiu­maal võib karjää­ris­pet­sia­lis­ti kon­sul­tat­sioo­ni­le pää­se­da veel sa­mal päe­val. Lin­na­le­gend rää­gib, et jär­je­kor­da­de põhju­seks on as­jao­lu, et koo­li­tust po­le töö­tu­rua­me­tist mui­du võima­lik saa­da­gi, kui po­le en­ne karjää­rinõus­ta­ja ju­tul käi­nud.

Töö­tu­rua­me­ti (TTA) pea­di­rek­to­ri Tii­na Or­mis­so­ni sõnul saa­de­tak­se koo­li­tus­soo­vi­ga töö­tu või tö­öot­si­ja karjää­rinõus­ta­ja juur­de siis, kui kon­sul­tant näeb, et il­ma ei saa.

Koondamishirmus kliendid

„Su­gu­gi kõik ei va­ja karjää­rinõu. Vä­ga pal­jud tea­vad täp­selt, mi­da nad eda­si te­ha ta­ha­vad,” ütles Or­mis­son. „Kui aga ini­me­sel pole ab­so­luut­selt aimu, mil­li­ses suu­nas te­gut­se­da, siis soo­vi­tab kon­sul­tant karjää­rinõus­ta­ja juur­de aja kin­ni pan­na.” Ning vas­tu­pi­di: Or­mis­so­ni sõnul po­le su­gu­gi har­vad need ju­hud, kui ini­me­ne hin­dab end sel­gelt üle. Ka siis an­tak­se kaa­sa soo­vi­tus külas­ta­da karjää­rinõus­ta­jat. Igal ini­me­sel, kes ise karjää­rinõus­ta­ja tee­nust küsib, on õigus se­da ka saa­da.

Karjää­rinõus­ta­ja Tii­na Saar pa­kub nõus­ta­mist ta­su­li­se tee­nu­se­na. „Tu­le­vad need, kes tun­ne­vad, et töö­ko­ha kao­tus on sil­ma­pii­ril,” ütles Saar. „Need, kes ju­ba on koon­da­tud, ei ta­ha üld­ju­hul ra­ha ta­su­li­se tee­nu­se pea­le enam ku­lu­ta­da.” Ini­me­si hu­vi­ta­vad võima­lu­sed ja soo­vi­tu­sed, ku­hu reaal­selt pöör­du­da, kust­kau­du eda­si lii­ku­da, loet­les Saar. „Mi­nu va­nim klient on ol­nud 60-aas­ta­ne, ka­he kõrg­ha­ri­du­se­ga, kes ka tu­li koon­da­mis­hir­mus.”

Saa­re hin­nan­gul puu­dub ena­mi­kul täis­kas­va­nu­tel iga­su­gu­ne aru­saam, mis see karjää­rinõus­ta­mi­ne üld­se on. Se­ga­sel ajal on ala­ti ka li­banõus­ta­jaid, kes kes­ken­du­vad pi­gem CV sisule.

Nõustamine

Karjäärinõustamist pakuvad erinevad sektorid:

•• noortele vanuses 7–26 elu-aastat osutavad teenust maakondlikud noorte teavitamis- ja nõustamiskeskused.

•• Kõrgkoolide karjääriteenistuste sihtrühm on ülikooli sisse-astujad, tudengid ja vilistlased.

•• Tööturuamet aitab tööturuteenuste ja -toetuste seaduse järgi karjäärinõustamisega töötuid, tööotsijaid ja töö- või teenistussuhte lõpetamise kohta teate saanud tööotsijaid.

•• ESF-i toel saab TTA karjäärinõustamisteenust osutada ka töölkäijatele ja õpilastele.

Helve Toomla
jurist

•• Tööandja esitas allkirjastamiseks uue töölepingu, milles on senisega võrreldes palju muudatusi, sh väiksem palk. Väidetakse, et uue lepingu sõlmimist nõuab uus töölepinguseadus.

Pä­ris kind­las­ti ei nõua uus töö­le­pin­gu­sea­dus, mis prae­gu­se sei­su­ga peaks jõus­tu­ma 1. juu­lil, se­ni­se töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te muut­mist, veel vä­hem siis uue le­pin­gu vor­mis­ta­mist. Si­su­li­selt on te­ge­mist se­ni­se le­pin­gu tin­gi­mus­te muut­mi­se­ga, mi­da nii nüüd kui ka pä­rast uue sea­du­se jõus­tu­mist saab te­ha üks­nes pool­te kok­ku­lep­pel. Ini­me­ne, kel­le­le uus töö­le­ping või sel­le muu­da­tus esi­ta­tak­se, peaks vä­ga hoo­li­kalt kaa­lu­ma, kas ol­la uu­te tin­gi­mus­te­ga nõus või mit­te. All­ki­ri tä­hen­dab nõuso­le­kut.

•• Käin kord kuus Tallinnas koosolekul. Alustan Viljandist sõitu hommikul kell 7 ja jõuan õhtul koju kell 20.30. Tööpäev on kella 8–17. Kas mul on õigus nõuda ületundide eest maksmist?

Täp­set vas­tust ei saa an­da, sest po­le tea­da, kas väl­jasõitu en­ne et­tenäh­tud tö­öa­ja al­gust nõuab tööand­ja ja kas hi­li­sem saa­bu­mi­ne on tin­gi­tud tööüle­san­ne­te täit­mi­sest. Kui küsi­ja on ise oma tööa­ja ja liik­le­misvõima­lus­te üle nii ot­sus­ta­nud, siis ei ole te­ge­mist üle­tun­nitöö­ga, sest viimane eel­dab pool­te kok­ku­le­pet.

Mirko Ojakivi

Peale finantsinspektsiooni võtab teravalt sõna ka Eesti fondihaldurite liit.

Pankade seljatagust kaitsma hakanud järelevalveorgan finantsinspektsioon tegi kogumispensioni teise samba maksete ajutist peatamist puudutava analüüsi, mille tulemustest selgus, et inimestel on õigustatud ootus saada hoolimata majandusolukorrast oma pensionisambasse ka riigilt raha.

„Pensionifondidesse sissemaksete tegemise peatamine võib endas sisaldada märkimisväärseid õigusriske, mis võivad realiseeruda nõuete esitamises riigi või ka pensionifondi valitsejate vastu,” märgib finantsinspektsiooni juht Raul Malmstein. „Finantsinspektsioon rõhutab, et isikul ei ole seaduse kohaselt võimalik enam lepingust väljuda. Sellega võidakse antud juhul olulisel määral rikkuda vabatahtlike liitujate õigusi, sest isikut kohustatakse lepingut jätkama oluliselt teistes tingimustes.”

Kümnest õiguslikust argumendist koosnevast finantsinspektsiooni seisukohast jääb kõlama pankadele sobiv arvamus, et teise samba sissemaksete ajutise peatamisega muudetakse olulisel määral kohustusliku pensionifondi toimimise põhialuseid ja riigile võib sellega kaasneda ulatuslikke kahjunõudeid.

„Tõime oma seisukohas välja võimalikud õiguslikud tagajärjed, mis otsusega kaasneksid,” kommenteeris finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.

Finantsinspektsiooni juht Malmstein selgitas rahandusministrile, et kuna enamik pensionifonde on end müües reklaaminud lubadusega, et riik lisab kliendi igakuistele maksetele omalt poolt neli protsenti, siis võivad riigi maksete lakkamisel tekkida võlaõiguslikud tagajärjed.

„Finantsinspektsiooni hinnangul võib võimalike nõuete esitamine tugevasti kõigutada kohustusliku kogumispensioni süsteemi stabiilsust ja usaldusväärsust, mis võib mõjutada finantssektori usaldusväärsust laiemalt, kuna süsteemis tegutsevad lepingu osapoolena eraõiguslikud finantsteenuse osutajad, kes on teenuse müümisel heauskselt lähtunud riigi poolt seni esitatud teabest,” selgitas Malmstein rahandusminister Ivari Padarile.

Lisaks ei pea Malmstein praeguses majandusolukorras mõistlikuks kogumispensionisüsteemi ajutiselt muuta, sest see on tugevas vastuolus pikaajaliste investeeringute valitsemise põhimõtetega.

„Osakute keskmine soetushind kujuneb turu eri faasides, mistõttu on regulaarse osaku omandamise lõpetamine turu põhjafaasis, kus fondi alusvaraks olevad väärtpaberihinnad on madalad, majanduslikus mõttes äärmiselt kaheldava iseloomuga, ning võib hiljem süsteemi tootluse osas tuua raskeid tagajärgi,” lisas Malmstein.

Peale finantsinspektsiooni on valitsuse kavandatava kogumispensioni maksete külmutamise vastu jõuliselt asunud Eesti fondihaldurite liit.

Riigikogule, valitsusele ja Eesti Pangale saadetud kirjas selgitavad kõiki suuremaid kogumispensioni fonde haldavad inimesed, et sissemaksete 2011. aastani peatamine õõnestaks penisonisüsteemi usaldusväärsust ja vähendaks tulevikus pensionide suurust.

Lisaks ennustab fondihaldurite liit, et kui riik peaks otsustama, et ei tee ajutiselt kohustusliku kogumispensioni fondidesse täiendavat nelja protsendi suurust makset, võivad alata kohtuprotsessid, kus omal soovil süsteemiga liitunud nõuavad kogumispensionisüsteemist väljaastumise võimalust.

Kogumispensionisüsteemiga on liitunud üle 581 000 inimese, neist vabatahtlikult ligi 414 000. Fondihaldurid kardavad, et kui liitunutele antakse võimalus süsteemist väljuda, siis võib lahkujaid olla isegi 70 protsenti.

Fondihaldurite liidu juhatuse liikme Ege Metsandi sõnul piisaks vaid ühest kohtulahendist, kui enamik vabatahtlikke liitujaid hakkaks nõudma süsteemist lahkumist.

„Need oleksid kõik valdavalt emotsionaalsed otsused ja sellest piisaks, et kogu süsteem kokku kukutada. Teist korda vabatahtlikkuse alusel sellist süsteemi üles ehitada ei õnnestu, sest poleks liitujaid,” selgitas Metsandi.

Ajutine külmutamine vähendaks tulevikus pensione

Eesti fondihaldurite liidu arvutuste kohaselt tähendaks Eesti keskmist palka teenivale teise sambaga liitunule 18-kuuline sissemaksete peatamine tulevikus viis protsenti väiksemat pensioni.

Arvutuste aluseks on võetud nii sissemaksete suurus kui ka nendelt oodatava tulususe kaotus. Riigipoolsete maksete peatumisel kaotaks praegu keskmist palka teeniv kogumispensionisüsteemiga liitunu 30 aasta pärast oma pensionifondi väärtusest 40 000 krooni ehk umbes kolm protsenti tulevasest pensionist. Kui inimene loobuks ka enda sissemaksest, siis oleks kaotus tulevikus viieprotsendine.

Tegelikkuses võib aga tulevane penisonikaotus suuremaks osutuda, sest praegu on eri aktsiate ja fondide osakute väärtused majanduslanguse tõttu madalseisus ning jättes selle olukorra kasutamata, jäävad teise sambaga liitunud tulevasest tõusust ilma ehk tõusupotentsiaal jääb kasutamata.

Valitsuskoalitsioonis on arutlusel euroga liitumise kriteeriumide täitmiseks kuni 2011. aasta alguseni kogumispenisoni süsteemi külmutamine. Eile teatasid sotsiaaldemokraadid, et nad ei toeta teise samba sissemaksete ajutist peatamist ilma hiljem seda liitunule hüvitamata.

„Teise sambaga liitujatel on õigustatud ootus, et riik täidab oma kohustused,” ütles riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni esimees Eiki Nestor.

Praegu maksab kogumispensionisüsteemiga liitunu oma palgast kaks protsenti ja riik neli protsenti liitunu valitud kogumispensioni fondi.