Artiklid
Maksu- ja Tolliamet tuletab meelde, et 12. jaanuaril 2009 on tähtaeg esitada 2008. aasta detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioon (TSD).
TSD õigeaegne esitamine on väga oluline, kuna andmed inimeste töötasude kohta kantakse füüsiliste isikute eeltäidetud tuludeklaratsioonidele. Juhul, kui deklaratsioonid on esitamata, on info eeltäidetud tuludeklaratsioonil vigane ning sellisel juhul ei ole MTA klientidel võimalik enammakstud tulumaksu kiiresti tagasi saada.
Kohustus TSD vorm esitada on kõigil isikutel, kes tegid üksikisikutele maksustatavaid väljamakseid. Samuti nendel, kes küll väljamakseid ei teinud, kuid on registreeritud käibemaksukohustuslastena.
E-maksuametis/e-tollis saab füüsilise isiku tuludeklaratsiooni (FIDEK) esitada alates 16. veebruarist. Samast kuupäevast väljastavad Maksu- ja Tolliameti piirkondlikud teeninduskohad eeltäidetud tuludeklaratsioonide väljatrükke.
Paberkandjal saavad füüsilised isikud tuludeklaratsioone esitada juba 2. jaanuarist, samas ei paku Maksu- ja Tolliamet veel eeltäidetud andmeid.
Soovitame klientidel kasutada elektroonilist tulude deklareerimise võimalust, see on mugavaim ja lihtsaim viis.
Annely Erm
meediasuhete peaspetsialist
Töötuskindlustushüvitist on 2009. aastal võimalik saada maksimaalselt 15 725 krooni ja 05 senti kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2007 krooni ehk 14,6 %.
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 338 krooni ja 17 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 653 268 inimest, mis on 0,6 protsenti vähem kui 2007. aastal.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
667 9706
5662 8277
Sotsiaalmaksu määr jääb endiseks (üldjuhul 33%), kuid tõuseb sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär.
Sotsiaalmaksuseaduse (SMS-i) § 21 1. jaanuaril 2009 jõustunud redaktsiooni kohaselt kehtestatakse sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär eelarveaastaks riigieelarvega. Riigieelarvega kehtestatav kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aasta 1. juulil kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär.
2009. aasta riigieelarve seaduse § 3 lg 12 kohaselt on sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev kuumäär 4350 krooni.
Tööandja on kohustatud maksma 2009. aastal sotsiaalmaksu üldjuhul töötajale makstud tasult, kuid mitte vähem kui 1436 krooni kuus (4350 x 33%).
Füüsilisest isikust ettevõtjal tuleb maksta 2009. aasta kestel kord kvartalis sotsiaalmaksu avansilisi makseid kolmekordselt kuumääralt arvutatud summas ehk 4307 krooni kvartalis (3 x 4350 x 33%). SMS-is sätestatud erandid säilivad ka 2009. aastal.
1. jaanuarist 2009 on tõusnud sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 4350 kroonini, mis on nüüd võrdne kehtiva kuupalga alammääraga.
Vastavalt sotsiaalmaksu seaduse § 2 lõikele 2 peab tööandja igakuiselt maksma sotsiaalmaksu töötajale makstud palgalt, kuid mitte vähem kui 4350 kroonilt, seega on tööandja sotsiaalmaksu minimaalseks kohustuseks 1436 krooni kuus (v.a seaduses sätestatud erandid).
Samas on seadusega sätestatud töötajate kategooriad, kelle puhul ei ole tööandjal sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustust, st kelle eest tasutakse sotsiaalmaksu neile tegelikult makstud palgalt, isegi kui palk on kuumäärast väiksem. Nendeks ongi sellised töötajad (pensionärid, õppurid, väikeste laste emad), kes tihtipeale töötavad osalise tööajaga:
* töötaja või teenistuja, kes saab riiklikku pensioni (kõik pensioni liigiid: vanaduspension, töövõimetuspension, soodustingimustel pension, jne.);
* töötaja või teenistuja, kes kasvatab vanema või eestkostjana alla 3-aastast last või kolme või enamat alla 19-aastast last;
* töötaja või teenistuja, kes on õigusaktide alusel asutatud ja tegutsevas Eesti õppeasutuses või välisriigi samaväärses õppeasutuses põhiharidust omandav õpilane kuni 21 aasta vanuseni, üldkeskharidust omandav õpilane kuni 24 aasta vanuseni, kutseõpet omandav koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isik, põhihariduse või keskhariduse baasil kutseharidust omandav õpilane ning Eesti alalisest elanikust üliõpilane;
* töötaja, kellele on Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 68 alusel kehtestatud osaline tööaeg või kes on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele (TLS § 68 kohaselt töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel on tööandjal oma asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul õigus kokkuleppel töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks) NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;
* töötaja või teenistuja puhul, kellele on töö- ja puhkeajaseaduse (edaspidi TPS) § 5 lõike 1 alusel kehtestatud lühendatud tööaeg sellel kuul (TPS § 5 lg 1 alusel on lühendatud tööaeg 1317-aastasel töötajal; töötajatel, kes töötavad allmaatöödel, tervistkahjustavatel ja eriiseloomuga töödel; koolide ja muude lasteasutuste õpetajatel, kasvatajatel ning teistel õppe- ja kasvatusalal töötavatel isikutel, samuti tervishoiuteenuse osutajaga sõlmitud töölepingu alusel töötavatel psühholoogidel ja logopeedidel. NB! redaktsioon kehtib kuni 1. juulini 2009;
Madalapalgalise osalist tööaega kasutava töötaja eest, kes ei kuulu eelnimetatud isikute hulka, peab tööandja maksma sotsiaalmaksu 1436 krooni kuus, kui osalise tööaja tõttu jääb töötaja palk alla 4350 krooni kuus. Kui selline töötaja töötab osalise tööajaga mitme tööandja juures, maksab sotsiaalmaksu miinimumkohustuse ulatuses tööandja, kes töötaja palgalt tulumaksu kinnipidamisel arvestab maksuvaba tulu.
Juhime tähelepanu, et sotsiaalmaksu kuumääralt tasumise kohustus kehtib tööandjal ainult töölepingulise töötaja puhul. Kui tegemist on töövõtu- , käsundus või muu võlaõigusliku lepingu alusel või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstava tasuga, siis alati makstakse sotsiaalmaksu isikule tegelikult makstud tasult, st väljamakse tegijal ei ole kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt 1436 krooni kuus. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et töövõtulepingu alusel teenust osutaval isikul või juhatuse liikmel ei teki õigust ravikindlustuskaitsele juhul, kui nende tasudelt makstav sotsiaalmaks on sotsiaalmaksu kuumäärast väiksem (RaKS § 5 lg 2 p 4,5).
Alates järgmisest aastast tõuseb töösõitude eest makstava maksuvaba hüvitise piirmäär 2000 kroonilt 4000 kroonini kuus.
Täna valitsuse heakskiidu saanud määrus kehtestab, et arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus tehtud sõitude eest ühe hüvitist saava füüsilise isiku kohta, teatab valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Kui füüsilisele isikule maksab sel alusel hüvitist samas kalendrikuus tehtud sõitude eest mitu tööandjat, võib iga tööandja maksta maksuvabalt hüvitist kuni 4000 krooni.
Muudatuse maksimaalne mõju piirmäära tõstmise korral oleks järgmine, et järgmisel aastal jääks riigieelarvesse laekumata kuni 18,4 miljonit krooni tulumaksu ja kuni 28,9 miljonit krooni sotsiaalmaksu ehk kokku 47,3 miljonit krooni.
Muudatuse tegelik mõju on tõenäoliselt mõnevõrra väiksem, sõltudes sellest, kui palju makstakse maksuvabast hüvitise piirmäärast suuremaid hüvitisi.
Määrus rakendub alates 1. jaanuarist.
Toimetas Hanneli Rudi
Lehekülg 1396 / 1596
