Artiklid

Avaldatud: 06 Veebruar 2009

• Delfi
• SOTSIAALMAKSUSEADUS

Erik Müürsepp, arileht.ee

Jaanuarist hüppas palga alammäär 2700 kroonilt 4350 kroonile ja koos sellega kerkis järsult ka sotsiaalmaksu arvestamise miinimumkohustus. Et sotsiaalmaksu tuleb täie rauaga tasuda ka inimeste eest, kes töötavad vaid mõne tunni päevas, tähendab miinimumpalga tõus paljudele ettevõtetele ränka lisakoormust. Eeskätt just teenindus-ettevõtted seisavad raske valiku ees: kas töötaja koondada või jätta sotsiaalse kaitseta.

„Summa on meie jaoks päris suur,” nentis kinnisvara korrashoidmise teenust pakkuva ISS-i gruppi kuuluva ISS Halduse juhatuse liige Madis Kase. „Praeguste arvutuste kohaselt on kuus vahe 100 000 krooni. Ettevõtte omanik nendest lisakuludest kindlasti huvitatud ei ole.”

Kase sõnul on ISS-i kontsernil kogu Eestis praegu 1160 osaajatöötajat. Kulude kärpimiseks on ettevõte proovinud suurendada ühele töötajale langevat koormust ja vähendada seeläbi osalise tööajaga kohti.

Madis Kase tunnistas, et seaduses on miinimumtasu nõue ammu sees olnud, ent tänavusel aastal on see alampalga hüppe tõttu ettevõtete jaoks väga ebamugavalt teostunud. „Ilmselt ei ole see olnud seadusandja taotlus,” arvas ta.

Turu-uuringute AS-i tegevjuht Tõnis Stamberg rääkis, et jaanuarist tekkinud probleemile juhtis tähelepanu ettevõttele raamatupidamisteenust osutav firma. „Tundub ebaõiglane, kui inimene käib tööl, aga ravikindlustust selle eest ei saa,” viitas Stamberg ettevõtja ees seisvale valikule: kas koondamine või töökoht ilma sotsiaalkindlustuseta.

Küsitlusfirma spetsiifika tõttu on ettevõttel osalise tööajaga töötajaid paratamatult väga palju. „Mõned käivad ainult kord kuus, kuid püsivaid on saja ringis.” Kõigile ettevõte sotsiaalkindlustust tema sõnul kindlasti lubada ei saa. „Uus seadus seab piiri ja enamiku puhul ei tule sellega välja,” sõnas Stamberg.

Stambergi sõnul on küsitlused sageli väikesemahulised tööd, aga nõuavad korraga paljude inimeste rakendamist. „Nüüd on aga raske motiveerida inimest ka hästi tehtud töö eest.”

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis ütles, et seadusesse tuleks kiiresti teha erandid. „See on kiireloomuline küsimus, kui seame eesmärgiks tööhõive hoidmise,” lausus Kriis. Muudatusettepanekud on tema sõnul koostamisel ja ametkondlikul tasemel ka teada. „Meie hinnangul võiks miinimumtaset neile ettevõtetele näiteks poole võrra vähendada. Sest pikemas perspektiivis tekib küsimus: miks peaks ettevõtjat karistama?”

Reval Hotels Eesti personalijuhi Külliki Koppeli sõnul töötab ettevõttes osalise ajaga 20–30 inimest. Koondamise vajadust Koppel veel hinnata ei osanud, küll aga tekitab tema hinnangul küsimusi, kuidas käituda summeeritud tööajanormi puhul.

•• Puhastusfirma SOL Eesti OÜ töödejuhataja Juta Banhardi hinnangul tuleks sotsiaalmaksu tasumist arvestada proportsionaalsemalt tööl oldud ajaga. Näiteks on lisatööst huvitatud noored emad. „Nüüd pean tegema valiku – kahest töötajast jääb alles üks, sest ettevõttel ei ole otstarbekas „raha peale maksta”.”

Rahandusministeeriumi esindaja Annika Vilu sõnul peab hüvede saamiseks olema tehtud panus ehk makstud sotsiaalmaks iga töövõimelise isiku eest. Alates jaanuarist kehtib miinimumkohustus (mis on palga alammäär ehk 4350 krooni) olenemata töötaja tööajast, millelt maksu tasumine annab õiguse saada ravikindlustust.

„Miinimumkohustus on kehtestatud, et vältida süsteemi kuritarvitamist,” teatas Vilu. Kindlustussüsteem on loodud solidaarsuspõhimõttel ehk mitterahaliste hüvede saamine ei sõltu kindlustatava poolt või eest makstud maksu summast.

Avaldatud: 05 Veebruar 2009

• Maksu- ja Tolliamet
• TULUMAKSUSEADUS

Seoses sellega, et rahandusministri poolt kinnitati TSD deklaratsioonivormide muudatused alles 8. jaanuaril 2009 ning need avaldati Riigi Teatajas 16. jaanuaril 2009, ei jõua maksuhaldur seekord kahjuks kõiki vastuvõetud muudatusi veebruariks deklaratsioonide elektroonilise esitamise süsteemi rakendada.

Seetõttu tehakse täiendused e-maksuametis/e-tollis kahes osas.

1. Alates 6. veebruarist 2009 on võimalik e-maksuametis/e-tollis esitada TSD koos lisadega 1 - 5.

Lisadele 6, 7 ning INF1 ja 11 on küll võimalik summasid sisestada, kuid koos nende vormidega ei ole võimalik TSD deklaratsiooni kinnitada (sest muudatusi ei ole veel jõutud rakendada). Failist laadidest jääb samuti koos lisade 6, 7, INF 1 või INF 11-ga esitatud TSD vigase ja kinnitamata deklaratsiooni staatusesse. Seetõttu tuleb TSD deklaratsiooni kinnitamiseks täidetud lisad 6, 7, INF 1 või 11 ära kustutada.

Vaatamata sellele, et elektrooniliselt ei ole võimalik lisasid 6 ja 7 esitada, tuleb maksukohustuslasel maksud arvutada ja tasuda vastavalt seadusele. Seega, kui jaanuarikuus tehti maksustatavaid väljamakseid, mida kajastatakse lisadel 6 ja 7, tuleb tulumaks maksuhaldurile üle kanda. Selleks, et vältida nimetatud summalt intressi kogunemist, peaks maksukohustuslane tagama, et jaanuarikuu eest lisade 6 ja 7 esitamiseni, on nende lisade järgi tasutud maksusumma kogu aeg maksuhalduri juures ettemaksukontol (tähelepanelik tuleks olla peale KMD või muude deklaratsioonide esitamist, mille järgi tekib maksukohustus ja peale maksuotsusest või ajatamisgraafikust tuleneva tähtpäeva saabumist vmt).

2. TSD lisasid 6 ja 7 ning INF 1 ja 11 deklaratsioone on võimalik e-maksuametis/e-tollis esitada alates märtsikuust. Jaanuarikuu lisade 6, 7, INF 1 või 11 esitamiseks tuleb esitada jaanuarikuu TSD parandusdeklaratsioon.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.

Avaldatud: 06 Veebruar 2009

• Eesti Päevaleht
• RAVIKINDLUSTUSE SEADUS

Kärt Anvelt

Kolm päe­va on hai­ge omao­sa­lus ning järg­mi­sed viis päe­va hüvi­tab tö­öand­ja.

Koa­lit­sioo­nie­ra­kon­da­de ju­hid jõud­sid nel­jap­äe­va öö­sel ne­ga­tiiv­se li­saee­lar­ve lä­birää­ki­mis­tel kok­ku­lep­pe­le.

Üks põhimõtte­li­se­maid muu­da­tu­si puu­du­tab hai­gushüvi­tis­te maks­mist. Kui se­ni kom­pen­see­ris hai­ge­kas­sa hai­gusp­äe­va­de eest maks­ta­va ra­ha ala­tes tei­sest hai­gusp­äe­vast, siis 1. ap­ril­list ha­ka­tak­se se­da hüvi­ta­ma ala­tes ühek­san­dast hai­gusp­äe­vast.

Muu­da­tus puu­du­tab­ki seetõttu eelkõige nii töövõtjat kui ka tö­öand­jat: ra­vi­kind­lus­ta­tu omao­sa­lus suu­re­neb se­ni­selt ühelt päe­valt kol­me­ni, järg­mi­sed viis päe­va kom­pen­see­rib aga tö­öand­ja.

Aas­tas vä­hen­da­tak­se sel­le meet­me­ga ku­lu­tu­si, mi­da hai­ge­kas­sa teeb hai­gus­leh­te­de väl­ja­maks­mi­seks, ku­ni 800 mil­jo­nit kroo­ni. Sel­lel aas­tal hoiab riik kok­ku li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, ku­na uus mee­de hak­kab keh­ti­ma 1. ap­ril­lil.

Kär­be­te te­ge­mi­se koo­so­le­ku­tel osa­le­nud sot­si­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sõnul jääb tö­öand­ja kom­pen­see­ri­tav prot­sent sa­maks prae­gu hai­ge­kas­sa poolt kom­pen­see­ri­ta­va­ga ehk 80 prot­sen­di­ga. „Kõik teh­tud kär­ped lä­bi­vad ko­gu ühis­kon­da, väl­ja on jäe­tud vaid lap­sed ja puue­te­ga ini­me­sed,” rõhu­tas Nes­tor.

Lapse puhul vana kord

Tei­sisõnu tä­hen­dab see, et li­saks las­te­toe­tus­te­le, ema­pal­ga­le ja puue­te­ga ini­mes­te toe­tus­te­le ei muu­tu mi­da­gi ka hai­geks jää­nud lap­se va­ne­ma se­ni­se toe­tussüstee­mi­ga. Lap­se hai­ges­tu­mi­se kor­ral ko­ju jää­nud ema saab ra­ha ik­ka ala­tes lap­se esi­me­sest hai­gusp­äe­vast. Tei­sisõnu – hool­dus- ja sünni­tushüvi­ti­si ei puu­du­ta­ta.

Nes­tor tõdes, et uuel hai­gusp­äe­va­de ta­sus­ta­mi­se süstee­mil on nii plus­se kui ka mii­nu­seid ja neist tu­leb au­salt rää­ki­da. „Ku­na kol­me esi­mest päe­va ini­me­se­le enam kin­ni ei maks­ta, on oht, et ta lä­heb hai­ge­na töö­le. Aga se­da ei soo­vi­ta ma te­ha.”

Ka hai­ge­kas­sa ju­ha­tu­se esi­me­he Han­nes Da­ni­lo­vi sõnul võib tek­ki­da oht, et ini­me­sed lä­he­vad hai­ge­na töö­le, le­vi­ta­vad hai­gu­si teis­te­le ja saa­vad ka ise tüsis­tu­si. Te­ma sõnul on­gi prae­gu kõige roh­kem nel­ja- ja viiep­äe­va­seid hai­gus­leh­ti. Po­si­tiiv­seks ni­me­tas Da­ni­lov ra­ha kok­ku­hoi­du.

Ees­ti pe­rears­ti­de selt­si ju­ha­tu­se liikme Ma­dis Tii­gi ar­va­tes ei pruu­gi uus süsteem ini­mes­te jaoks suurt muu­tust tä­hen­da­da. „Kui on sel­li­sed ot­su­sed, siis on. Ma ei usu, et ini­me­sed kar­daks edas­pi­di roh­kem hai­geks jää­da,” ar­vas Tiik. „Ka prae­gu on ol­nud ju nii, et ini­me­ne hai­ge ol­les te­ge­li­kult siis­ki sis­se­tu­le­ku­tes vei­di kao­tab,” mär­kis Tiik.

Nes­tor näeb ter­vis­hoiu si­su­li­se poo­le pealt plus­si sel­les, et uus süsteem peaks tö­öand­jas te­ki­ta­ma hu­vi kõikvõima­lik­ke üld­hai­ges­tu­mi­si ära hoi­da. Ta tõi näi­teks liht­sad hai­gu­sed – no­hu või gri­pi –, mil­le pu­hul män­gi­vad suurt rol­li töö­tin­gi­mu­sed. „Sel­le­ga on igal pool saa­vu­ta­tud efekt ja hai­geks ole­ku päe­vad on vä­he­ne­nud. Ra­vi­kind­lus­tus­ra­ha jääb muu­deks tee­nus­teks, mi­da ka ju hä­das­ti va­ja­me,” kin­ni­tas Nes­tor.

Kol­mep­äe­va­ne omao­sa­lus on Eu­roo­pas kõige le­vi­num. Nes­to­ri sõnul on ka rii­ke, kus tö­öand­ja ko­hus­tus on ise­gi pi­kem kui Ees­tis väl­ja käi­dud viis päe­va.

Ees­ti ame­tiühin­gu­te kesk­lii­du esi­mees Har­ri Ta­li­ga kuu­lis uuest plaa­nist al­les nel­jap­äe­val en­ne va­lit­su­se aru­te­lu al­gust ja pa­lus ko­he kõigilt liik­mes­lii­tu­delt ja ju­ha­tu­selt ar­va­must. „Val­dav ena­mus ei toe­ta hai­gusp­äe­va­de hüvi­ta­mi­se kär­pi­mist töö­ta­ja ar­velt,” tõdes Ta­li­ga. Ta nen­tis, et prae­gust ra­vi­kind­lus­tus­sea­dust te­hes rää­gi­ti es­malt lä­bi kol­me­pool­selt. „Tä­na vi­sa­ti aga ot­sus plarts­ti laua­le,” nen­tis ame­tiühin­gu­te juht. Seetõttu ütles Ta­li­ga ka sot­siaal­mi­nist­ri­le, et va­lit­su­se poolt väl­jak­äi­du on esialg­ne la­hen­dus ja ko­gu pa­ket­ti tu­leb al­les aru­ta­ma ha­ka­ta.

Koormus kasvab

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du esi­me­he Tar­mo Krii­si sõnul suu­ren­dab uus ka­va sel­gelt et­tevõtja­te koor­must. „A­su­me kind­las­ti va­lit­su­se­ga lä­birää­ki­mis­tes­se, et see tööand­ja­te­le suu­ri ku­lu­sid kaa­sa ei tooks. Aga me mõis­ta­me, et rii­gi kok­ku­hoid on va­ja­lik,” li­sas Kriis.

Krii­si sõnul on po­si­tiiv­ne ehk see, et ker­gek­äe­list hai­gus­leh­te­de võtmist jääb nii töövõtja­te­le kui ka tö­öand­ja­te­le vä­he­maks. Ta vii­tas, et pa­ra­ku lei­dub neid, kes hai­gus­leh­te­delt oma ku­lu­sid op­ti­mee­ri­vad.

Järg­mi­seks peaks Krii­si sõnul sel­gu­ma, kui­das et­tevõtjad saa­vad end laus­hai­ges­tu­mi­se vas­tu kind­lus­ta­da, sest see võib tä­hen­da­da mil­jo­ni­li­si väl­ja­mi­ne­kuid. „Se­da hak­ka­me aru­ta­ma era­kind­lus­tus­selt­si­de­ga,” ütles Kriis.

Ka Har­ri Ta­li­ga sõnul oleks ideaa­lis vä­ga ilus, kui tö­öand­ja kind­lus­taks se­ni­se­le esi­me­se­le li­san­du­nud seit­se päe­va era­kind­lus­tus­selt­sis. „Sa­mal ajal on siis­ki sel­ge, et ka see on tö­öand­ja­le ku­lu. Kee­gi po­le põhja­lik­ke analüüse ja aru­te­lu­sid sel­les osas tei­nud.”

Nes­tor mär­kis, et li­sa­kind­lus­tust sea­dus prae­gu ko­hus­tus­li­kuks ei sea, aga see peaks ole­ma võima­lik. „Täh­tis on, et riik mak­su­de­ga ei ka­ris­taks,” rõhu­tas ta.

Maksuvaba vaktsineerimine

•• Eiki Nestor tõdes, et praegu ei muudeta sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa suurust, kuid seda on mõistlik arutada siis, kui valmib praegu tegemisel olev uus tööõnnetus- ja kutsehaiguste kindlustuse seadus.

•• Küll on Nestori sõnul aga seoses uue haigushüvitise maksmise süsteemiga räägitud partneritega muudatustest tulumaksusüsteemis. Näiteks tekib töö-andjatel uue süsteemi korral loomulik huvi töötajaid gripi vastu vaktsineerida ja see peaks olema erisoodustusmaksuvaba. Sama kehtiks ka siis, kui tööandja soovib haiguspäevade osas teha lisakindlustust.

•• „Kui tööandjad ja ametiühingud selle teema üles võtavad, siis sotsid kindlasti toetavad seda. Töötajate tervise huvides tehtavad kulutused ei peaks olema erisoodustus,” kinnitas Nestor.

Kommentaare

Valdek Mikkal,
pensionäride ühenduste liidu esimees

Nii suurt lööki ei oodanud, oli ju võimalus II samba sisuliselt kasutult seisva raha ajutiseks kaasatõmbamiseks pensionitõusuks. Pärast tänast (eilset – toim) suur-uudist pole mu telefon hetkekski helisemast lakanud. Helistanud on näiteks pensionärid, kes saavad 5000 krooni ja on nõus näiteks tuhat krooni sellest riigi heaks loovutama. Pensionitõus vaid viie protsendi ulatuses paneb lausa väljapääsmatusse olukorda ligi 50 000 pensionäri, kelle pension on alla 4000 krooni kuus. Neist ligi 4000 pensionäril isegi alla 3000 krooni kuus.

Sven Rondik,
haridustöötajate liidu juhatuse esimees

Valitsusepoolne õpetajate palga-tõusu määruse tühistamine on sigadus, sest räägitakse hariduse prioriteetsusest, aga kui nooremõpetaja saab vähem palka kui koristaja, siis mis prioriteetidest siin juttu on.

Meie ei lepi sellega, ei saagi leppida. Küsimus pole rahas, vaid põhimõttes.

Ma ei tea, kas ja kui palju inimesi töölt lahkuda võib, sest palju siis mujalgi tööd leida on. Noored õpetajad ei tule kooli tööle ja praegu on kurioosne olukord, et isegi 200 000-kroonine stardiraha ei meelita.

Jüri Võigemast
Eesti linnade liidu tegevdirektor

Seoses 2009. aasta riigieelarve kavandamisega vähendati kohalikele omavalitsustele riigieelarvest tulevaid toetusi 700 miljonit krooni.

29. jaanuaril toimunud kabinetiistungil avaldati uued majandusprognoosid, mis näitavad, et võrreldes aastavahetuse prognoosidega vähenes kohalike omavalitsuste maksutulu 730 miljonit krooni. Kui liidame sellele üksikisiku tulumaksu protsendi – veel 700 miljonit krooni –, siis näeme, et kärbe ja tulude vähenemine on kokku üle kahe miljardi krooni.

Leo Kunnas
reservkolonelleitnant

Kaitsekulutuste kärpimine 650 miljoni krooni ulatuses tähendab, et jõudmine kaitsekulutustega üldse kunagi kahe protsendini SKT-st muutub pea võimatuks.

Nüüd oleks õige aeg lõpetada kulutused ebaefektiivsetele lollustele, mis kaitsevõimet ei suurenda – näiteks miinisadama laiendamine ja transpordilennuki ostmine.

Nüüd kiireneb armee allakäik veelgi, sest moderniseerimine peatub ja kui paar kärbet veel tehakse, jõuame kaitseväega 1990-ndate algusesse tagasi.

Kalev Timberg
päästeameti peadirektor

Kümneprotsendine palga- ja tegevuskulude kärbe on väga raske, kuna vöö on juba niigi pingule tõmmatud. Meil õhku sees ei ole. Meie sissetulek on võrreldes eelmise aasta mahavõtmisega ja selle aasta kolme protsendi kül-mutamisega juba miinus 7–8%.

Loodetavasti on asutusesisesed muutused päästeameti juhi otsustada. See on karm, sest ega valikuid ei ole.

Ei taha spekuleerida, kas tuletõrjujaid jääb vähemaks, ja raske on ette kujutada, et autosid peaks jääma vähemaks.

Marek Strandberg, Eestimaa
Roheliste Erakonna eestkõneleja

Kärpekava on üldiselt hea, kui välja arvata asjaolu, et pole mõeldud majanduse toetamisele. Praegune kärpekava on püksirihma pingutamisel täiesti möödapääsmatu samm, aga küsimus on selles, et sammust piisab ainult järgmise majandusprognoosini, mis võib tulla veel halvem.

Tegemata on majandust toetavad ja sinna optimismi süstivad kavad, mis peaksid praegu juba laual olema. Minu arvates tuleb kõige kriitilisem hetk suvel, kui esitatakse kõigi ettevõtete majandusaasta aruanded.

Avaldatud: 05 Veebruar 2009

• Delfi
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Tiia E. Tammeleht, EAKL-i õigussekretär

Kui ettevõttes väheneb töömaht, võib tööandjal tekkida vajadus töötajad koondada. Töötajail, kes on tööandja juures töötanud kuni viis aastat, on õigus koondamisest eelnevalt teada saada vähemalt kaks kuud, samuti on neil õigus koondamishüvitisele kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Viie kuni kümne-aastase staažiga töötajaile tuleb koondamisest ette teatada vähemalt kolm kuud ning maksta hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses. Töötajad, kes on tööandja juures töötanud üle kümne aasta, peavad koondamisteate saama vähemalt neli kuud ette ning neile tuleb koondamishüvitist maksta nelja kuu keskmise palga ulatuses.

Koondamisteade tuleb töötajale esitada kirjalikus vormis. Tööandja peab töötajale põhjendama, miks ta töötaja koondab. Samuti on töötajal õigus teada, kas tööandjal on talle pakkuda teist tööd ning millised on vabad töökohad.

Kui tööandja soovib töötaja koondada enne etteteatamistähtaja möödumist, peab ta lisaks koondamishüvitisele maksma töötajale hüvitist etteteatamistähtaja kohustuse rikkumise tõttu sarnaselt koondamishüvitisele. Näiteks: kui töötaja on tööandja juures töötanud kuus aastat ning tööandja koondab ta ilma ette teatamata, peab ta töötajale hüvitist kokku maksma kuue kuu keskmise palga ulatuses (kolm kuud koondamishüvitist + kolm kuud n-ö etteteatamishüvitist).

Koondamisteate kättesaamist tuleb tööandja nõudmisel allkirjaga kinnitada (allkiri koondamisteatel ei tähenda töötaja nõustumist koondamisega). Lisaks allkirjale võib töötaja ära märkida, et soovib vabade töökohtade tekkimisel kuue kuu jooksul pärast töölepingu lõppemist uuesti tööd. Sellisel juhul on tööandjal kohustus töötaja tööle tagasi võtta.

Koondamishirmus haiguslehte võtta ei ole mõistlik, sest koondamisteate võib töötajale kätte anda (või saata) ka ajal, mil töötaja viibib haiguslehel. Niipea kui töötaja haiguslehelt naaseb, võib sõltuvalt etteteatamise tähtajast temaga töölepingu lõpetada.

Kui töötaja on kolmeks kuuks tööle rakendatud osalise tööajaga või saadetud sundpuhkusele, siis saab talle koondamisteate anda hetkest, mil tal on õigus asuda tööle täistööajaga. Kui tööandja siiski koondab töötaja kohe pärast kolmekuulist osalist tööaega või sundpuhkust, peab ta töötajale hüvitama etteteatamistähtaja rikkumise.

Kui koondatavaid on rohkem kui üks, on esmajärjekorras eelisõigus tööle jääda töötajate esindajal, seejärel kutsehaigust põdeval või töövigastuse saanud töötajal. Edasi tuleb valiku tegemisel lähtuda töötajate staažist (eelisõigus on pikima staažiga töötajal), samuti ülalpeetavate olemasolust.

Töölejäämise eelisõigus on ka neil, kes on parasjagu oma tööalaseid oskusi ja teadmisi täiendamas. Kui nimetatud eelistused on tehtud, peab tööandja järgima võrdse kohtlemise põhimõtet. See tähendab, et ülejäänud eelistusi tohib teha ainult tööalaste näitajate ja tööks vajalike isikuomaduste põhjal.

Koondamine on ebaseaduslik:

• kui seda tehakse töötaja haigestumise ajal (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
• kui seda tehakse osalisele tööajale rakendatud või osaliselt tasustatud puhkusele saadetud töötajaga (v.a pankrot ja tegevuse lõppemine);
• kui seda tehakse ilma tööinspektori nõusolekuta alaealisega, rasedaga või alla kolmeaastast last kasvatava töötajaga, samuti töötajate esindajaga;
• kui valiku tegemisel diskrimineeritakse;
• kui rikutakse kollektiivse koondamise protseduurireegleid;
• kui tööandja ei võimalda töötajal valida vabade töökohtade seast sobivat ning pakub tööd, mida töötaja vastu võtta ei saa (kvalifikatsiooni sobimatus, kaugus elukohast jms);
• kui tööandja pakub töötajale teist tööd töölepingu tingimuste muutmise korras (enne koondamisteate esitamist) ja töötaja oleks pakkumise vastu võtnud, kui oleks teadnud, et teda muidu koondatakse.

Koondamise vaidlustamiseks on töötajal aega 30 päeva alates töölepingu lõpetamise päevast.

Kui tööandja keeldub nii tööd andmast, palka maksmast kui ka koondamast, on töötajal õigus lõpetada tööleping töölepingu seaduse §82 alusel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Avaldus tuleb tööandjale esitada vähemalt viis päeva ette ning selles tuleb näidata, milles rikkumine seisnes. Näiteks: tööandja ei ole kindlustanud tööga alates 6. novembrist 2008.

Kui avaldust ei edastata tööandjale e-kirjaga, tuleks see esitada paberil kahes eksemplaris, millest üks koos tööandja allkirjaga jätta endale. Kui tööandja avaldust vastu ei võta või keeldub allkirjast, tuleks see saata tähitud kirjana ja hoida postikviitung koos oma avalduse eksemplariga alles (e-kirjaga saadetud avaldus koos saatmise andmetega tuleks enda jaoks välja printida).

Kõik need on tõenditeks juhul, kui tööandja töötaja avalduse alusel töölepingut ei lõpeta ja vaidlus lahendatakse töövaidluskomisjonis või kohtus. Töölepingu lõpetamisel §82 alusel on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitist tema kahe kuu keskmise palga ulatuses.

Töötukassa maksab töötuskindlustushüvitist nii koondamise puhul kui ka töölepingu lõpetamisel tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. Töötuskindlustushüvitist ei maksta, kui töötaja lahkub töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või kui ta distsiplinaarkaristuse korras töölt vallandatakse.