Artiklid

Avaldatud: 13 Jaanuar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Mirko Ojakivi,
Kertu Kalmus

Maksuametil on õigus pankrotistunud firmast saamata jäänud makse nõuda töötajatelt.

Selle aasta teisel poolel jõustuva töölepinguseadusega võib tekkida olukord, kus maksuamet võib asuda pankrotistunud ettevõtte töötajalt välja nõudma tööandja poolt maksmata jäänud sotsiaal- ja tulumaksu.

Eesti Päevalehte konsulteerinud juristid väidavad, et kui praegune töölepinguseadus ütleb, et maksude tasumine on tööandja kohustus, siis uue seaduse jõustumisel asi muutub. Kõige täbaramasse olukorda võivad sattuda just pankrotti mineva ettevõtte töötajad.

Kui pankrotistuv äriühing on jätnud töötaja eest maksmata tööjõumaksud, annab uus seadus maksuametile õiguse nõuda maksuvõlg sisse töötajalt. Alles maksude tasumisel tekib töötajal õigus tsiviilkorras pankrotipesast raha kätte saada.

Teoreetiline oht

„Seega saab riik pankrotti minevalt või läinud ettevõttelt oma raha kindlasti ja kulutusi tegemata kätte, lihtinimene vaadaku ise kuidas, hakkama saab,” rääkis üks jurist Eesti Päevalehele.

Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees ja Tartu ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis möönis, et uue töölepinguseaduse paragrahvi 29 lõiget 7 grammatiliselt tõlgendades võib tõesti jõuda sellisele järeldusele. Siiski peab Lehis ohtu, et töö­andja tasumata maksud jäävad töötajate kanda, pigem teoreetiliseks.

„Eesti maksuseadused ei näe ette ühtki juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. Igas maksuseaduses on väga selgelt kirjas, kes on maksu maksja ja kui seadusandja on soovinud panna kedagi vastutama teise isiku maksukohustuste eest, on see seaduses sõnaselgelt sätestatud,” selgitas Lehis.

Küll annab uus töölepinguseadus Lehise hinnangul töötajale garantii, et kui töötaja on pidanud tasuma tööandja eest töö­jõumakse, siis on töötajal õigus kulutused tagasi nõuda. Siiski arvas Lehis, et tõenäoliselt oleks mõistlikum kriitika saatel nii riigikogu heakskiidu saanud kui ka eile presidendi poolt välja kuulutatud uuest töölepinguseadustest sisutühi paragrahv välja võtta.

„Oletan, et see säte on kirjutatud eelnõusse mõne välisriigi seadusest, kus kehtivad maksuõiguses teised reeglid või on tõlkimise käigus välismaa seaduse sättest valesti aru saadud. Igatahes praegu on see säte täiesti sisutu ja mingeid uusi kohustusi või riske töötajale kaasa ei too. Kui, siis ainult arusaamatusi ja segadust,” selgitas Lehis.

Töölepinguseaduse ühe väljatöötaja, justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõ­nul on uue töölepinguseaduse paragrahv 29 lõige 7 eesmärk tagada see, et kui tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ja selle maksab ära töötaja, saab ta nõuda tööandjalt hüvitist.

Maksuamet pole esi­algu võtnud seisukohta, kuidas asuvad nemad uue seaduse jõus­tumisel seadusesätet kohaldama.

Vaher ei välista seaduse remonti

•• Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul kavatseb ta lähiajal tutvuda valitsuse seisukohaga, kas riigikogu peaks parandama uut töölepinguseadust.

•• „Tegemist on kahtlemata väga mahuka seadusega ja selles on mõningaid mitmetitõlgendamise võimalusi. Kui valitsus peab õigusselguse tagamiseks vajalikuks juba vastuvõetud seadust muuta, siis see on võimalik,” lisas Vaher.

•• Vaheri sõnul pole veel rakendamata seaduse muutmises midagi erakordset. „On ka teine võimalus: tõlgenduse ühele või teisele mitmetitõlgendavusele annab kohus,” lisas Vaher.

•• Praegune valitsus valmistas uut töölepinguseadust ette aastaid. Seda menetleti parlamendis samuti ligi pool aastat. Kuigi seadus võeti parlamendis vastu mullu detsembris ja eile kuulutas selle välja ka president, rakendub seadus vastavalt ametiühingute ja ette­võt­jate kokkuleppele alles juulist.

Ilves: seadus sai vigane lohakuse tõttu

•• President Toomas Hendrik Ilves avaldas eile uut töölepinguseadust välja kuulutades lootust, et riigikogu parandab oma tehtud vea.

•• „Vajadus uue töösuhteid reguleeriva seaduse järele on ilmne. Samal ajal on kahetsusväärne, et seaduse rakendussätete pea­tü­kis on mitmeid ebakõlasid,” märkis Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.

•• „Kõige märkimisväärse näitena võib tuua sätte, millega muudetakse „Seaduse süümevande andmise korra kohta” 7. paragrahvi – seega sätet, mille toime on 16 aastat tagasi lõppenud ja mille muutmine aastal 2009 võib põhjustada segadust,” märkis riigipea.

•• „See jätab mulje, et mitme ministeeriumi koostöös valminud seaduseelnõu koostamisel ja selle hilisemal menetlemisel riigikogus ei süvenetud vajalikul määral, mis ei suurenda lugupidamist ja usaldust seaduslooja vastu,” ütles Ilves.

•• Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et enne seaduse jõustumist 1. juulil teeb riigikogu seadusesse asjakohased muudatused ehk teisisõnu – parandab oma „praagi”.

•• Ilves avaldas kahetsust, et peab riigipeana juhtima tähe­le­panu lohakusest tehtud vigadele, ehkki tema ülesanne on otsustada vaid seaduse põhi­seadu­sega kooskõlas olemise üle.

Avaldatud: 13 Jaanuar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Anu Ojasalu, Eesti töötukassa avalike suhete juht

Lugeja kirjutas oma e-kirjas toimetusele: „Mind koondatakse alates 4. veebruarist. Asun kohe uuele töökohale. Kui aga juhtub, et uus tööandja leiab, et ma ei saa oma ülesannetega hakkama, kas siis saan sealt lahkudes ikkagi taotleda töötuskindlustushüvitist (seda, mis alguses taotlemata jäi)? KindlustusstaaÏ on mul piisav."

Kui inimene leiab pärast koondamist töökoha ja ta vabastatakse sealt katseaja ebarahuldavate tulemuste või tööle mittevastavuse tõttu, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist samamoodi, nagu oli see õigus koondamise korral. Ainult et nüüd on viimase töösuhte lõpetamise ja hüvitise taotlemise alus teine. Töötuskindlustus-hüvitist on õigus saada siis, kui töö kaotamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töö- või teenistussuhte lõppemine täht-aja möödumise tõttu, tööandja pankrot, tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine, asutuse likvideerimine, tööle mittevastavus, katseaja ebarahuldavad tulemused ja pikaajaline töö-võimetus.

Avaldatud: 13 Jaanuar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Anu Ojasalu,
Eesti töötukassa avalike suhete juht

Kind­lus­tushüvi­ti­se taot­le­mi­seks tu­leb end töö­tu­na ar­ve­le võtta ja aval­dus esi­ta­da.

Töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist on ini­me­sel õigus saa­da siis, kui ta on töölt va­bas­ta­tud koon­da­mi­se, kat­sea­ja mit­te­ra­hul­da­va­te tu­le­mus­te või täh­ta­ja­li­se le­pin­gu lõppe­mi­se tõttu. Lis­kas nei­le an­na­vad hüvi­ti­se saa­mi­se õigu­se veel mõned töö­suh­te lõpe­ta­mi­se alu­sed (vt www.too­tu­kas­sa.ee). Töö­ta­jad, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, pool­te kok­ku­lep­pel või oma­pool­se­te ek­si­mus­te tõttu, ei saa töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Sa­mu­ti ei ole töö­tus­kind­lus­tus-hüvi­tist võima­lik saa­da ini­mes­tel, kes ei mak­sa töö­tus­kind­lus­tus­mak­set: pen­sionä­ri­del, üliõpi­las­tel, ju­ha­tu­se liik­me­tel jne. Olu­li­ne on see­gi, et täis oleks töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏ, s.t et töö­ta­ja oleks vii­ma­se 36 kuu jook­sul maks­nud vä­he­malt 12 kuud töö­tus­kind­lus­tus­mak­set.

Et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist saa­da, on va­ja pöör­du­da töö­tu­rua­me­ti ko­ha­lik­ku osa­kon­da, võtta end seal töö­tu­na ar­ve­le ja esi­ta­da aval­dus hüvi­ti­se taot­le­mi­seks. Aval­du­se võib töö­tu­ru-a­me­ti osa­kon­da kaa­sa võtmi­seks väl­ja prin­ti­da ka töö­tu­kas­sa ko­du­le­helt. Kind­las­ti on va­ja kaa­sa võtta ka isi­kut tõen­dav do­ku­ment (pass või ID-kaart), töö- või tee­nis­tus­suh­te lõppe­mi­se põhjust ja ae­ga näi­tav do­ku­ment (töö­raa­mat, töö­le­ping vms), tö­öand­ja tõend, kus on kuu­de kau­pa esi­le too­dud vii­ma­sel kol­mel töö­ta­tud kuul maks­tud ta­su ja kin­ni­pee­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­sed.

Rahapäev kuu 10. päeval

Töö­tu­rua­met saa­dab aval­du­se töö­tu­kas­sa­le ja töö­tu­kas­sa teeb ot­su­se, kas teil on õigus hüvi­ti­se­le, 14 päe­va jook­sul ar­va­tes aval­du­se esi­ta­mi­se päe­vast. Ot­su­se saa­te kät­te töö­tu­rua­me­ti piir­kond­li­kust osa­kon­nast.

Töö­tus­kind­lus­tu­se suu­rus on esi­me­sel sa­jal päe­val 50% teie eel­ne­vast ühek­sa kuu pal­gast, mil­le hul­ka ei loe­ta kol­me vii­mast töö­ta­tud kuud. Ala­tes 101. päe­vast on töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se suu­rus 40% teie kesk­mi­sest pal­gast. Hüvi­tist ha­ka­tak­se ar­ves­ta­ma ala­tes ka­hek­san­dast päe­vast pä­rast töö­tu­rua­me­ti­le aval­du­se esi­ta­mist. Iga­kui­ne sum­ma maks­tak­se pan­gaar­ve­le ka­lend­ri­kuu 10. kuup­äe­vaks. Kui kaua ini­me­ne töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist saab, sõltub ko­gu­ne­nud töö­tus­kind­lus­tuss­taaÏist. Hea on tea­da, et hüvi­ti­se saa­mi­se ajaks jääb ini­me­se­le al­les ka ra­vi­kind­lus­tus, mis keh­tib veel kaks kuud pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se maks­mi­se aja lõppe­mist.

Kui lä­he­te töö­le en­ne, kui teie hüvi­ti­se maks­mi­se aeg lä­bi saab, kuid jää­te 12 kuu jook­sul uues­ti töö­ta, on teil ik­ka õigus hüvi­ti­se­le, sõltu­ma­ta sel­lest, kui kaua va­he­peal töö­ta­si­te. Hüvi­tist on võima­lik saa­da päe­va­de eest, mis jäid eel­mi­sel töö­tu­se ajal ka­su­ta­ma­ta.

Info ja blanketid on Eesti töötukassa koduleheküljel

www.tootukassa.ee

Maksmise aeg

Töötuskindlustushüvitise kestus
sõltub kindlustusstaaÏist:

•• kindlustusstaaÏi vähem kui 56 kuud – hüvitis 180 kalendripäevaks;

•• kindlustusstaaÏi 56-110 kuud – hüvitis 270 kalendripäevaks;

•• kindlustusstaaÏi 111 kuud või enam – hüvitis 360 kalendripäevaks.

•• Kui te jõuate sel ajal riikliku vanaduspensioni ikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioni ikka jõudmise kuupäevani.

Allikas: www.tootukassa.ee

Avaldatud: 13 Jaanuar 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla,
jurist

•• Kas tööandjat peab lapsepuhkuselt naasmisest teavitama? Kas tööandja võib suunata mind vana töökoha asemel tööle mujale või on see otsus ikka minu teha?

Kui töö­le naas­tak­se lap­se­hool­dus­puh­ku­se aval­du­ses äran­äi­da­tud ajal, ta­va­li­selt lap­se kol­meaas­ta­seks saa­mi­sel, siis ei pruu­gi puh­ku­se lõppe­mi­sest eral­di tea­ta­da, see on tö­öand­jal nii­gi tea­da. Ka­su­tab aga töö­ta­ja õigust lõpe­ta­da lap­se­hool­dus­puh­kus en­ne ku­na­gi­ses puh­ku­sea­val­du­ses näi­da­tud ae­ga, on vii­sa­kas (sea­dus nõuab pool­telt vii­sa­kust!) sel­lest tö­öand­ja­le nä­dal või paar et­te tea­ta­da. Va­hel on et­te­tea­ta­mi­se aeg näi­da­tud töö­si­se­kor­raees­kir­jas või kol­lek­tiiv­le­pin­gus, siis tu­leb ju­hin­du­da seal näi­da­tud ajast.

Ma ei saa­nud pä­ris täp­selt aru, mi­da küsi­ja peab sil­mas töö­ko­ha all. Kui teist ame­ti­koh­ta ja teist­su­gust tööd, siis se­da töö­le­pin­gu tin­gi­must tö­öand­ja ühe­pool­selt muu­ta ei saa. Kui aga teist töö te­ge­mi­se asu­koh­ta, siis tu­leks vaa­da­ta, kui­das töö­le­pin­gus kok­ku on le­pi­tud. On seal näi­teks kir­jas, et töö te­ge­mi­se koht on tö­öand­ja asu­ko­has Tal­lin­nas, siis tu­leb Tal­lin­na pii­res ka tööd te­ha. Nii töö­ta­ja kui ka tö­ö-and­ja pea­vad täit­ma töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud tin­gi­mu­si, il­ma kok­ku­lep­pe­ta neid muu­ta ei saa.

•• Töötan logistikafirmas, mis kolib peatselt Harjumaale. Töölepingutes on töö tegemise kohana kirjas Tallinn. Kuidas peaksid käituma töötajad, kui neile see muudatus ei sobi? Kas töötajad, kellele firma uus asukoht ei sobi, peaksid ise omal soovil lahkuma? Või tekib siin koondamise olukord? Uue asukoha tõttu suurenevad paljudel kulutused tööle ja koju tagasi jõudmiseks, lisaks veel suur ajakulu.

Töö­le­pin­gu tin­gi­mu­si, sh töö te­ge­mi­se koh­ta, on võima­lik muu­ta pool­te kok­ku­lep­pel. Kui töö­ta­ja on nõus edas­pi­di Har­ju­maal tööl käi­ma, kir­ju­tab ta töö­le­pin­gu vas­ta­va punk­ti muu­da­tu­se­le al­la ja sel­le­ga on­gi kok­ku­le­pe sõlmi­tud. Töö­ta­ja, kes ei ole nõus Har­ju­maal töö­ta­ma, peaks sel­lest tö­öand­ja­le tea­ta­ma. Töö­le­pin­gu muu­de­tud tin­gi­mu­se­le ei to­hiks sel ju­hul al­la kir­ju­ta­da. Sel­le töö­ta­ja suh­tes te­kib tö­öand­jal koon­da­mi­se olu­kord, sest töö lõpeb sel­lel tin­gi­mu­sel, mis töö­le­pin­gus kok­ku oli le­pi­tud – töö­ta­mi­seks Tal­lin­nas. Sa­mas ei saa töö­ta­ja ise en­da koon­da­mist nõuda. Ju­hul kui te­da ei koon­da­ta, võib ta töö­le­pin­gu lõpe­ta­da oma al­ga­tu­sel töö­le­pin­gu­sea­du­se § 82 alu­sel tö­öand­ja­pool­se le­pin­gu­tin­gi­mus­te rik­ku­mi­se tõttu, sest tö­öand­ja ei kind­lus­ta te­da enam töö­ga kok­ku­le­pi­tud ko­has. Mui­du­gi on igal töö­ta­jal ala­ti õigus lõpe­ta­da töö­le­ping et­te-näh­tud kor­ras ka liht­salt omal soo­vil, il­ma põhjust näi­ta­ma­ta.

Saada oma tööalane küsimus:

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.