Artiklid
Kas tööandja peab kompenseerima töö ajal ja töö huvides eraautoga tehtud sõidud, näiteks materjalide veo objektile?
Niina Siitam, tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja:
Töötaja võib anda nõusoleku kasutada isiklikku sõiduautot tööülesannete täitmiseks. Kui selline kokkulepe on olemas, hüvitatakse töötajale isikliku sõiduauto kasutamisega seotud kulud. Kulude hüvitamise tingimuste ja korra kohta soovitan lugeda valitsuse 14.07.2006. a määrusest nr 164.
Kas suulise kokkuleppe alusel võib tööle asuda?
Kehtiv õigus näeb ette kirjaliku töölepingu sõlmimise. Erandkorras võib tööle asuda suulise kokkuleppe alusel, kuid üksnes juhul, kui töösuhe ei kesta kauem kui kaks nädalat. Kui töösuhe ületab kaks nädalat, on kohustus sõlmida kirjalik leping.
Marta Traks, e EURES Eesti juhtivspetsialist
Lootus välismaal tööd saada ei pruugi alati täituda, sest majandusolukord on mujalgi nigel. Praegu on suurem lootus piiri taga tööd leida IT-spetsialistil, kokal, hotelliteenindajal, mehaanikul, inseneril, metallitöötlejal ja haiglapersonalil. Näpunäiteid, mida välismaale tööle minnes silmas pidada, jagas Eve Kruusele EURES Eesti juhtivspetsialist Marta Traks.
1. Enne välismaale tööle suundumist koguge infot tingimuste kohta
Tutvuge põhjalikult konkreetse riigi elamis- ja töötingimustega. Asjakohast infot saab EURESe kodulehelt aadressil www.eures.ee. Sealt leiate ka kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide tööseadused, samuti nõuandeid, kuhu ja kelle poole pöörduda probleemide korral. Väga põhjalikult on selgitatud, kuidas ühes või teises riigis käib tööle võtmine.
Infot, millist tööjõudu kusagil vajatakse, leiate EURESe Euroopa portaalist http://eures.europa.eu.
Seal on üleval ka info kõikide Euroopa Liidu riikide tööpakkumistest koos tööandjate otsekontaktidega.
Kui saate Eestis töötuskindlustushüvitist, siis välismaale tööd otsima minnes on teil õigus sellele hüvitisele veel kolm kuud. Peate pöörduma tööturuametisse ja teavitama oma konsultanti kavatsusest välismaal tööd otsida. Teile väljastatakse vastav dokument, täpsema info leiab aadressilt www.tootukassa.ee.
---------------------------------------------------
2. Tehke endale kindlasti Euroopa ravikindlustuskaart
Euroopa ravikindlustuskaardi annab haigekassa, nende kodulehel www.haigekassa.ee on kogu selle taotlemiseks vajalik info. Euroopa ravikindlustuse kaarti on vaja välismaal viibimise alguses; kui teil on seal sõlmitud ametlik tööleping, on teil olemas ka vastava riigi ravi- ja sotsiaalkindlustus. Siis kehtivad teile samad tingimused, mis sama riigi kohalikule elanikule.
Kaarditaotlemisavalduse võib saata posti teel või interneti kaudu, kaart saadetakse teile koju. Haigekassa leheküljel on olemas riikide kaupa info, milliseid teenuseid selle kaardiga saab.
Soovitav on teha ka erakindlustus tööõnnetuse puhuks, seda saab Eestis vormistada mõnes rahvusvahelises kindlustusseltsis.
---------------------------------------------------
3. Eri maades esitatakse CV-le eri nõudeid
Sageli panevad inimesed CVdes vähe rõhku oma oskustele. Kirjutatakse pikalt tööandjatest, kelle juures ollakse tööl olnud, aga välismaal ei ütle need nimed üldjuhul mitte midagi. Rohkem on vaja selgitada, mida te reaalselt teha oskate.
Väga hea, kui lisate CV-le ka foto, see on tähtis just lõunapoolsetes riikides tööle kandideerides. Soome tööle kandideerides piisab ühest A4 pikkusest CVst, Saksamaal aktsepteeritakse CVd, mille pikkus on kolm A4 lehekülge. CVde näidised kõikides Euroopa Liidu keeltes leiab aadressilt www.europassikeskus.ee.
Kindlasti on oluline esile tuua oma haridust tõendav dokument. Kui Põhjamaades rõhutakse rohkem töökogemusele, siis näiteks Prantsusmaal, veitsis ja Itaalias vaadatakse eeskätt diplomit.
Eestis tegeleb kutsekvalifikatsioonide tunnistustega Enic-Narici keskus, sealt saab infot, millises riigis millist diplomit aktsepteeritakse.
Kindlasti peaks töölepinguga enne selle allkirjastamist põhjalikult tutvuma, vajadusel laske see tõlkida. Kui leping on sõlmitud välisriigi tööandjaga, lähtutakse ka sealse maa seadustest, nii et kui tekib probleem, on soovitav ühendust võtta selle riigi EURESe nõustajaga, kus te töötate. Nõustajate kontaktid leiate EURESe Euroopa portaalist.
---------------------------------------------------
4. Töövahendusteenused on Eestis tasuta
Neil, kes tahavad kasutada tööjõurendi- või töövahendusfirma teenust, tasub silmas pidada, et Eestis on töövahendusteenus tasuta. Paraku eksivad mitmed firmad selle seaduse vastu, ja nagu sellest veel vähe oleks lubavad väga palju, tegelikku tööd aga ei paku. Et mitte petta saada, tuleks kahtluste korral ühendust võtta EURESe töötajatega või siis vaadata sotsiaalministeeriumi kodulehelt nimekirja firmadest, kellel on vastav litsents.
Aastast 2006 ei pea enam litsentsi taotlema, küll aga peavad kõik firmad ennast registreerima. Kas teid huvitaval firmal on töövahendus tegevusena kirjas, saab vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt www.mkm.ee. Tööjõurendifirmade kaudu tööle suunduvate inimeste lepingud sõlmitakse nende firmadega Eestis, lähtudes Eesti seadustest. Kui tekib mõni probleem, tuleb pöörduda Eesti, mitte mõne välismaa tööinspektsiooni poole.
Vahendusfirma peab maksma ka sotsiaalkindlustusmaksu. Kas seda on tõepoolest tehtud, saate vaadata maksuameti kodulehelt. Kui firmal on võlad, tasub seda võtta ohusignaalina.
Eesti Töötukassa nõukogu teeb valitsusele ettepaneku kehtestada järgmiseks aastaks erinevad töötuskindlustusmakse määrad. 2009. aasta 1. juulini kehtiksid senised maksemäärad, mis on töötajale 0,6% ja tööandjale 0,3%. 1. juulist maksaksid töötajad töötuskindlustusse 1% ja tööandjad 0,5%.
Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on maksemäära tõstmine vajalik seoses valitsuse kavaga rakendada 1. juulist uut töölepinguseadust, mille mõjul suurenevad oluliselt töötukassa kulud. Uue töölepinguseaduse jõustudes laieneb töötuskindlustushüvitise saajate ring ja suurenevad töötuskindlustushüvitised ning töötukassa hakkab maksma hüvitisi kõigil koondamisjuhtudel.
Valitsus kinnitab järgmise aasta töötuskindlustusmakse määra 1. detsembriks.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
667 9706
5662 8277
anu.ojasalu[A]tootukassa.ee
Kärt Blumberg
Haigekassa eelarves haigutava ligi miljardikroonise augu lappimine eeldab kokkuhoidu ka töövõimetushüvitistelt. Ühe pääseteena näeb haigekassa võimalust jätta kaks-kolm haiguspäeva tööandja kanda.
"Ega me ei tervita sellist asja. Aga kui riigil on vaja kokku hoida, siis mõistlikul määral on ka firmad seda valmis toetama," kommenteeris Leiburi tegevdirektor Ants Promann võimalikku seadusemuudatust. Keerulisemaks teeb Promanni sõnul asja see, et ettevõtetel on järgmise aasta eelarved juba tehtud. Taoliste kulude kasvu puhul peaks olema etteteatamise aeg üks aasta.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt http://ap3.ee/Default2.aspx?PaperArticle=1&code=4152/uud_uudidx_415201 (originaalartikli viitelt).
Maksu- ja Tolliameti andmetel on tänavu kümne kuuga makstud töö- või teenistussuhte lõpetamisel hüvitisi üle kahe korra rohkem kui eelmise aasta sama perioodi jooksul.
Maksu- ja Tolliamet juhib tööandjate tähelepanu asjaolule, et eelnimetatud hüvitiste maksustamisreiim erineb palga maksustamisest töötuskindlustusmakse osas. Nimelt ei maksustata kehtiva töötuskindlustuse seaduse kohaselt töötuskindlustusmaksega töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel seaduse alusel makstud hüvitisi. Näiteks töölepingu puhul on see koondamishüvitis, hüvitus töölepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaegade mittejärgimisel, hüvitus enne etteteatamistähtaja möödumist töölepingu lõpetamisel. Töötuskindlustusmakset ei maksta ka ebaseaduslikul töö- või teenistussuhte lõpetamisel seadusega ettenähtud hüvituselt või viiviselt ning tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud palgalt.
Kõik eelloetletud hüvitised maksustatakse tulumaksuga ja deklareeritakse maksudeklaratsiooni TSD lisal 1, näidates väljamakseliigi koodiks 13 või lisal 2 artikli 15a või 19a all.
Juhime tähelepanu eelnimetatud väljamaksete töötuskindlustusmaksega ja sotsiaalmaksuga maksustamise erisustele: sotsiaalmaksuga ei maksustata tööraamatu või lõpparve kinnipidamisel seadusega ettenähtud hüvitisi, hüvitised töö- või teenistussuhte lõpetamisel (ka ebaseaduslikul) aga maksustatakse sotsiaalmaksuga.
Lisainformatsiooni saamiseks on võimalik pöörduda elukohajärgsesse MTA teenindusbüroosse või küsida infot telefonil 8800812 või e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..
Lugupidamisega
Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Kommunikatsiooniosakonna juhataja kt
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1400 / 1593
