Artiklid
Helve Toomla
jurist
Minu ametijuhendi üldsätetes on kirjas, et kui tuleb asendada ülemust või kolleegi, siis makstakse selle eest lisatasu. Aga kui asendamine on kirjas ka ametijuhendi tööülesannetes, kas siis on õigus lisatasu küsida?
On küll, sest avaliku teenistuse seaduse § 64 näeb asenduse eest ette lisatasu, olenemata sellest, millisesse ametijuhendi ossa on asendamiskohustus kirja pandud. Ametijuhendiga seadust muuta ei saa. Kui saaks, kaotaks osundatud säte mõtte.
Töötaja katkestas lapsehoolduspuhkuse 27. maist 2005, kolme päeva pärast, 30. mail, jäi uuesti rasedus- ja sünnituspuhkusele, mis kestis 16. oktoobrini. Tänavu 12. augustil lõpetas ta selle ning jäi kohe samal päeval korralisele puhkusele. Mis aasta järgi tuleb arvestada palga alam-määra muutumise indeksit? Seadus ütleb, et kui töötajale ei ole töö- või teenistussuhte peatumise tõttu üle 12 kuu palka makstud, korrigeeritakse töötaja palgamäära.
Küsimusest selgub, et 27. maist kuni 30. maini 2005 oli töötaja tööl ja pidi saama nende päevade eest ka palka. Järelikult tuleb puhkusetasu arvestamisel lähtuda 2005. ja 2008. aasta palga alam-määra muutumise indeksist, s.t aluseks peab võtma viimase töölepingu peatumise aja.
Eve Kruuse
Ühe asutuse töötajad olid harjunud saama igal aastal jõulupreemiana teatud protsendi palgast, ent uus juht otsustas seda mitte maksta. Veel suurem oli kollektiivi üllatus, kui ootamatult laekus igaühe kontole väike rahasumma kõigile ühepalju.
Toona seda kollektiivi juhtinud ja praegu tööinspektsiooni peadirektori asetäitjana töötav Herko Sunts leiab, et juhil tuleb kindlasti panustada hoolivusse aga millisel määral?
Paljudes kohtades on kombeks, et jõulupreemiana makstakse mingi protsent palgast, aga kui inimesed arvestavad sellega juba kui kindla tuluga, läheb motiveeriv moment kaduma.
Sunts on veendunud, et jõulupreemia peaks olema ühesuurune nii organisatsiooni tippjuhile kui ka koristajale.
Rahaga mõõta ei saa
«Kui tööandja ütleb töötajale, et oma jõule pea kodus, töö juures tee tööd, siis selline suhtumine oleks vaid pingete allikas,» tõdes Sunts. Tööinspektsioonis otseselt jõulupidu ei peeta, selle asemel on traditsiooniline aastaseminar ja peadirektori vastuvõtt, kus tunnustatakse edukamaid töötajaid. Jõulupreemiat asutuses ei maksta, küll aga saavad kõik aasta lõpus ühepalju edukuse preemiat.
Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogia õppetooli lektor Liina Randmann rõhutas, et mida raskemad on ajad, seda enam tuleb inimestele näidata, et neist hoolitakse.
Hoolivust ei saa alati rahaga mõõta, kuigi muidugi tähendab jõulupidu väljaminekuid.
«Kui keegi ütleb, et jõulupidu pole võimalik pidada, siis tekib küsimus, miks ei ole. Kui ei saa kinni panna Estonia saali, ei tähenda see veel, et oma majas ei oleks võimalik leida ruumi või võimalusi. Kas pidu peab olema pikk ja luksuslik? See on meie mõtteviisi häda, et kõik on superstaarid ja mõned on eriti staarid,» rääkis Randmann.
Ka tööpsühholoog Taimi Elenurme sõnul vajab töötaja praegusel raskel ajal tähelepanu isegi rohkem kui seni. «Peo vormi võib muuta, aga väike tähelepanuavaldus peaks jääma,» mainis ta. «Vormi muutmisel pole see ka nii painav kui lihtsalt peo ärajätmisel.»
Pingutus tasub ära
Personaliotsingufirma Fontes otsingukonsultandi Sulev Kraami meelest on tööandja igasugune palgaväline jõupingutus, töötajale lisaboonus, ja lõppude lõpuks mängivad inimeste jaoks rolli just väikesed asjad.
See on signaal, et tööandja hoolib ka muust kui ainult palga eest saadavast «tööjõust». Kindlasti leiab hea tahtmise juures võimalusi, kuidas korraldada jõuluüritust odavamalt.
Näited elust enesest
Rein Tali
Tapa bussipargi juhataja
Jõulupidu pole meil kunagi olnud. Jõulupreemia, kui me seda maksaksime, ei pruugi igasse peresse jõudagi, see võib kuluda enne alkoholi peale, ja sellepärast on meil traditsioon teha peredele jõulupakk, milles on kohv, kommid, vein, lihakäntsakas... Olen ise suurest perest pärit ja tean, mis on leivatüki hind.
Kairit Prits
Rakvere lihakombinaadi kommunikatsioonijuht
Suvepäevad jätsime ära, ka jõulupidu meil ei tule, sest jõulud on lihatööstuses alati väga kiire aeg. Küll aga on aasta alguses väike aasta käimalükkamise pidu. Täpsemaid detaile ei tahaks avaldada, sest ka oma töötajad ei tea neid veel. Peo eelarve on varasemast umbes viiendiku võrra väiksem. Jõulupreemiat pole meil kunagi makstud.
Priit Põiklik
Saku õlletehase
kommunikatsioonijuht
Kuna inimesed soovivad ikka vahest lipsu pisut lõdvemaks lasta, otsustasime kindlalt ka sel aastal pidu pidada. See oli juba 4. detsembril. Praegune aeg ei tähenda sugugi seda, et tähelepanu oma töötajatele peaks väiksem olema, pigem vastupidi. Ka sel aastal maksab õlletehas oma töötajatele jõulupreemiat.
Signe Kaurson
Swedbanki personalidirektor
Oma head traditsiooni üks ülepangapidu aastas jätkame ka tänavu, sest sellel on väga oluline osa meeskonnatunde tekitamisel. Samuti on see koht, kus tunnustada aasta parimaid. Me ei maksa jõulupreemiat, vaid töötulemustel põhinevat aastapreemiat. Töötaja motiveerimine on oluline ka raskematel aegadel, hea sõna võib olla väga mõjus tunnustusvahend.
Haigekassa jätkab hambaravihüvitiste maksmist kõikidele kindlustatutele, kes on viimase kolme aasta jooksul kasutanud või kasutavad hambaravi teenuseid enne 1. jaanuarit 2009, kuid ei ole selle eest veel hüvitist taotlenud.
Riigikogu võttis teisipäeval vastu ravikindlustuse seaduse muudatuse, mille kohaselt ei saa alates 1. jaanuarist 2009 osutatud hambaraviteenuse eest hüvitist enam kõik üle 19-aastased isikud. 300-kroonist hambaravihüvitist saavad alates järgmisest aastast taotleda inimesed, kellele on riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel määratud töövõimetus- või vanaduspension, ning üle 63-aastased kindlustatud isikud. Kõrgendatud määras ehk 450 krooni suurust hüvitist makstakse endiselt rasedatele, alla üheaastase lapse emadele ja neile, kellel on tervishoiuteenuse tagajärjel tekkinud suurenenud hambaraviteenuse vajadus.
Kõik kindlustatud inimesed, kes viimase kolme aasta jooksul on kasutanud või kasutavad enne 1. jaanuarit 2009 hambaarsti teenuseid, kuid pole veel hambaravihüvitist taotlenud, saavad seda teha veel kolme aasta jooksul pärast hambaravi teenuse saamist, rõhutas haigekassa klienditeeninduse osakonna juhataja Lii Pärg.
Hambaproteesihüvitise maksmise korda antud seadusemuudatus ei puuduta. Haigekassa hüvitab jätkuvalt 63-aastastele ja vanematele ravikindlustust omavatele isikutele, vanaduspensionäridele ning töövõimetuspensionäridele kord kolme aasta jooksul 4000 krooni hambaproteeside maksumusest.
9. detsembril võttis Riigikogu vastu puhkuseseaduse muutmise seaduse ning alates 2009. aasta 1. jaanuarist ei saa isa enam hüvitist isapuhkuse kasutamise eest. Isal on õigus edaspidigi saada kümme tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne ja pärast lapse sündi, kuid tasu puhkusepäevade eest ei maksta. Isale ei hüvitata puhkusepäevi 2009. aasta 1. jaanuarist ning ei ole oluline, kas isa on asunud 2008.a isapuhkust kasutama või mitte.
Kui isapuhkus jaguneb näiteks erinevate aastate vahel, st 5 tööpäeva jäävad 2008. aasta detsembrisse ja 5 tööpäeva 2009. aasta jaanuarisse, kuulub riigieelarve vahenditest hüvitamisele ainult 2008. aasta detsembri puhkus.
Eelnevast tulenevalt pöörame tööandjate tähelepanu sellele, et jaanuari kuus oma asukohajärgsele pensioniametile esitatavas andmikus, tuleb märkida vaid 2008. aastal kasutatud isapuhkepäevad, kuna 2009. aastasse jäävaid puhkusepäevi riigieelarve vahenditest enam ei hüvitata.
Tööandjate keskliit teatab, et eile toimunud alampalga läbirääkimistel ametiühingute keskliiduga ei jõudnud pooled kokkuleppele järgmise aasta alampalga suuruses ning alampalk jääb 2009. aastal 2008. aasta tasemele, mis on 4350 krooni kuus.
Oleme jätkuvalt seisukohal, et alampalka ei ole süveneva majanduskriisi ajal võimalik tõsta, kommenteeris läbirääkimisi tööandjate keskliidu juht Tarmo Kriis. Ametiühingutele on korduvalt selgitatud, et ettevõtete palgafond järgmisel aastal võrreldes tänavusega väheneb ja sellises situatsioonis tähendab alampalga tõstmine vaid üht madalamatel palgaastmetel asuvate töötajate ulatuslikke koondamisi. Õhukest palgafondi on kõigi töötajate vahel niigi keeruline jagada, seega säilitatakse alampalga tõstmisel töökohad kõrgema kvalifikatsiooniga töötajatele ja alampalga saajad jäävad töötuks, selgitas Kriis.
Käesoleval aastal tõusis alampalk 21% võrra, samal ajal jäi keskmise palga tõus alla 15%. Alampalga suhe keskmisesse palka on tänavu suurenenud 33%-lt 35%-ni, mis tähendab, et alampalga saajate sissetulekud on tänavu kasvanud kiiremini, kui teistel palgasaajatel, lisas Kriis.
Tema sõnul hindab tööandjate keskliit kõrgelt partnerlust ametiühingute keskliiduga. Tööandjate ja ametiühingute läbirääkimiste tulemusena on alampalk kahe aasta jooksul tõusnud 45% võrra ja jätkab tõusmist ka tulevikus sõltuvalt sellest, millal riik väljub majanduskriisist.
Lisainfo Tarmo Kriis (699 9301)
Allikas: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade 10. detsember 2008
Lehekülg 1399 / 1596
