Artiklid
Alljärgnevalt tutvustab maksuhaldur olulisemaid muudatusi TSD vormidel, mida 2009. aasta deklaratsiooni esitades tähele peab panema.
Sisukord
1. Üldist
2. TSD põhivorm
3. TSD lisa 1
4. TSD lisa 2
5. TSD lisa 3
6. TSD lisa 4
7. TSD lisa 6
7.1. Muudatused ainult mitteresidendi püsivale tegevuskohale
7.2. Muudatused kõikidele lisa 6 täitjatele
8. TSD lisa 7
9. TSD lisa 8
10. INF 11
11. INF 1
12. Omakapitalist tehtud väljamaksete tõendi vorm TD
1. Üldist
TSD deklaratsioonivormide muudatused on vastu võetud rahandusministri 08.01.2009 määrusega nr 1 (mis on avaldatud RTL-is 16.01.09, 6, 71).
NB! Seoses sellega, et TSD vormid kinnitati alles 2009. aasta alguses, võib juhtuda, et Maksu- ja Tolliamet ei jõua kõiki TSD muudatusi e-maksuametis/e-tollis teha 10. veebruariks, millal on 2009. aasta jaanuarikuu TSD esitamise tähtaeg.
Kuna suur osa muudatusi TSD-l on vormilised ning sisulised muudatused puudutavad väheseid maksumaksjaid, saab jaanuarikuu väljamaksed deklareerida ka 2008. aastal kehtinud vormidel. Juhul, kui maksumaksja on teinud jaanuarikuus väljamakseid, mida 2008. aastal ei maksustatud ega deklareeritud, tuleb maksud arvestada siiski 2009. aastal kehtinud reeglite kohaselt ja vastavalt sellele ka maksuhaldurile üle kanda, vaatamata sellele, et neid ei saanud TSD-l deklareerida. Peale maksuhalduri poolt e-maksuametis/e-tollis TSD vormide muutmist, tuleb maksumaksjal esitada parandusdeklaratsioon (ehk siis õigel vormil 2009. aasta jaanuarikuu TSD). Kui maksud tasutakse õigeaegselt, siis ei teki võlgnevusi ega intressi tasumise kohustust.
Vabandame võimalike ebamugavuste pärast.
Alljärgnevalt tutvustab maksuhaldur olulisemaid muudatusi TSD vormidel, mida 2009. aasta deklaratsiooni esitades tähele peab panema.
Alates 2009. aastast tuleb TSD esitada elektrooniliselt, kui lisadel 1, 2 või 3 on täidetud üle 5 rea. Kuni 31. detsembrini 2008 puudusid reeglid selle kohta, millal esitatakse TSD elektrooniliselt ja millal paberkandjal.
2. TSD põhivorm
TSD põhivormil ei ole enam küsimusi tehingute kohta seotud isikutega.
Seoses lisa 8 kehtetuks tunnistamisega ei ole B osa real 14 maksukohustuse vähendust kuni 31. detsembrini 2008 kehtinud kujul. Seni lisal 8 olnud maksukohustuse vähendus võetakse nüüd arvesse lisal 7.
3. TSD lisa 1
TSD lisas 1 olulisi muudatusi ei ole. Seoses elatisabi seaduse jõustumisega on tulumaksuseaduses kehtestatud elatisabi summadele sarnased maksustamispõhimõtted nagu elatisele. Elatisabi saajale väljamakstud elatisabi märgitakse väljamakse koodi 04 all. Elatisabi maksja tulumaksu kinnipidamisel maha arvatud elatisnõude rahuldamiseks makstud summa näidatakse TSD lisa 1 tabeli veerus 32.
Vormi TSM sisulised muudatused tulenevad samuti elatisabi seadusega kehtestatud summadest.
4. TSD lisa 2
Võrreldes 2008. aastal kehtinud vormiga ei ole enam vaja igal kuul märkida mitteresidendist väljamakse saaja juurde tema aadressi. Mitteresidendi aadress edastatakse maksuhaldurile mitteresidendi registreerimisel. Alates 2009. aastast märgitakse TSD lisa 2 veergu 4 mitteresidendi residendiriigi kood, kui isik on resident Eestiga maksulepingu sõlminud riigis või EL-i liikmesriigis.
Mitteresidendile tehtud väljamakse liikide nimetusi on täpsustatud ja lisatud on mõned uued liigid. Uute liikide lisamine võimaldab selgemat ülevaadet mitteresidendi tulumaksu arvutamisest. 2009. aastal lisanduvad väljamakse liigid:
* 12a - seadme rendi- ja üüritasu
* 18a - pension ja muu sarnane väljamakse, välja arvatud koodiga 18a märgitav pension
* 21a - elatis
TSD lisa 2 täitmisel on oluline veel märkida, et alates 2009. aastast kehtivad uued maksulepingud Bulgaaria, Aserbaidaani ja Kreekaga.
5. TSD lisa 3
Võrreldes 2008. aastal kehtinud vormiga ei ole enam vaja igal kuul märkida mitteresidendist saaja juurde tema aadressi, kuna mitteresidendi aadress edastatakse maksuhaldurile isiku registreerimisel. Alates 2009. aastast märgitakse TSD lisa 3 veergu 4 selle asemel mitteresidendi residendiriigi kood, kui isik on resident Eestiga maksulepingu sõlminud riigis või EL-i liikmesriigis.
Mitteresidendile tehtud väljamakse liikide nimetusi on täpsustatud ja lisatud on uusi liike. 2009. aastal lisandub väljamakse liik 12a seadme rendi- ja üüritasu. Uue liigi lisamine võimaldab selgemat ülevaadet mitteresidendi tulumaksu arvutamisest.
TSD lisa 3 täitmisel on oluline veel märkida, et alates 2009. aastast kehtivad uued maksulepingud Bulgaaria, Aserbaidaani ja Kreekaga.
6. TSD lisa 4
Tööandja omandis või valduses oleva sõiduauto kasutamisel ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks on erisoodustuse hinna ülempiir tõusnud 4000 kroonini (kuni 2008. aasta lõpuni oli see 2000 krooni) iga nimetatud tegevuseks kasutatud sõiduauto kohta ja see deklareeritakse lisa 4 real 5.
Töötaja sõiduauto kasutamisel töö-, teenistus- või ametiülesande täitmisel ei maksustata hüvitist kuni 4 krooni ühe teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel sõidetud kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 4000 krooni kalendrikuus (kuni 2008. aasta lõpuni oli see 2000 krooni) ühe tööandja juures sõitude üle arvestuse pidamise korral. Üle piirmäära makstud summad tuleb deklareerida real 4.
Ilma arvestust pidamata võib jätkuvalt maksuvabalt maksta ühe töötaja ja sõiduauto kohta kalendrikuus kuni 1000 krooni, sõltumata sellest, mitme tööandja juures sõiduautot kasutatakse.
Lisa 4 on täiendatud kahe uue reaga (rida 16 ja 17):
* Juhul, kui tööandjal on töötaja, kes täidab oma tööülesandeid välisriigis, kellega Eesti Vabariigil on sõlmitud topeltmaksustamise vältimise leping ja töötaja maksab oma tulumaksu selles riigis (k.a erisoodustuselt, mis maksulepingu kohaselt on palagatulu), siis tööandja tehtud erisoodustuselt tulumaksu ei maksa. Sellisel juhul kajastatakse tehtud erisoodustus vastavalt erisoodustuse iseloomule ridadel 1 kuni 14 ja rea 15 kokkuvõttes ning real 16 tuuakse see summa eraldi välja, st välistatakse maksuarvestuses tulumaksuga maksustamisel.
* Juhul, kui tööandjal on töötaja välisriigist, kes maksab oma residentriiki ise sotsiaalmaksu ja ta on esitanud Eesti tööandjale vormi E 101, siis ei maksustata temale tehtud erisoodustust sotsiaalmaksuga. Sarnaselt eespool toodule kajastatakse erisoodustuse summa vastavalt ridadel 1 kuni 14 ja kokkuvõttes real 15, kuid real 17 tuuakse sotsiaalmaksuga mittemaksustatav summa välja, st välistatakse maksuarvestuses sotsiaalmaksuga maksustamisel.
7. TSD lisa 6
7.1 Muudatused ainult mitteresidendi püsivale tegevuskohale
Täiendati tabeli 1 täitmist olukorras, kus residendist äriühing kustutatakse registrist ilma likvideerimiseta ja äriühingul säilib Eestis püsiv tegevuskoht. Sel juhul maksustatakse omakapitali osa, mis ületab omakapitali tehtud rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid selle püsiva tegevuskoha tasemel.
Tabeli 1 real 1.3. näidatakse omakapitali tehtud sissemakse ja real 1.2. saadud omakapitali arvelt tehtud väljamaksed.
Tabeli 5 veerus 7 näidatakse kuni 31. detsembrini 2004 (maksulepingu riikidest, kus on ette nähtud krediidimeetod kuni 31. detsembrini 2008) saadud dividendid brutosummas, st koos välisriigis kinnipeetud tulumaksuga ja veerus 8 näidatakse kinnipeetud tulumaksu summa.
Tabeli 6 veerus 6 näidatakse kuni 31. detsembrini 2008 Hispaania, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugali, Slovakkia või Tehhi äriühingult TuMS-i § 54 lõigetes 53 ja 54 sätestatud tingimustel saadud litsentsitasud koos kinnipeetud tulumaksuga.
Tabeli 6 veerus 7 näidatakse kuni 31. detsembrini 2008 Kreeka, Leedu, Läti, Poola või Portugali äriühingult TuMS-i § 54 lõigetes 53 ja 54 sätestatud tingimustel saadud intressid koos kinnipeetud tulumaksuga.
Veerus 8 näidatakse välisriigis kinnipeetud tulumaksu summa.
Alates 1. jaanuarist 2009 näitab mitteresidendi püsiv tegevuskoht kõik saadud litsentsitasud ja intressid, olenemata sellest, millisest riigist need saadi, lisa 6 tabelis 6.1.
Tabelit 6.1 on täiendatud ja siinkohal tuleb tähele panna alljärgnevat.
Selles tabelis näidatakse:
* Perioodil 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2006 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid, kui saaja osalus oli alla 20%.
* Perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid, kui saaja osalus oli alla 15%.
* Alates 1. jaanuarist 2009 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid ning maksustatud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamised; aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed ning makstud likvideerimisjaotiste summad, kui saaja osalus on alla 10%.
* Alates 1. jaanuarist 2009 kõik välisriigist saadud eespool nimetamata maksustatud tulud (saaja osalus ei ole määrav).
* Veergudes 5 ja 6 tuleb näidata välisriigist saadud tulu liik ja kood (deklaratsioonil olemas).
* Veerus 7 tuleb kindlasti näidata tulu saamise kuupäev, arvestades ülaltoodut.
* Veerus 8 tuleb näidata saadud tulu brutosumma, siis rakendatakse Eestis arvesse võetava välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu arvestamisel maksumäära 21/100, v.a mõningate tulu liikide kohta, mis on saadud maksulepingu riigist ja millele maksuleping kehtestab omad määrad (näiteks intressid, max 10%).
* Veerus 9 välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaks.
Kehtetuks tunnistati tabel 6.2, mis sisuliselt alates 1. jaanuarist 2009 ühendati tabeliga 6.1.
7.2. Muudatused kõikidele lisa 6 täitjatele
(Täidavad residendist äriühing, residendist krediidiasutus, residendist mittetulundusühing, sihtasutus või juriidilisest isikust usuline ühendus, mitteresidendi püsiv tegevuskoht ja mitteresidendist krediidiasutuse Eesti äriregistrisse kantud filiaal.)
Kehtetuks tunnistati tabel 8, milles määrati seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtus. Kuna antud tabel hõlmas ainult kahte väärtuse määramise meetodit, siis on õigem, et maksumaksja ise vastavalt tema poolt valitud meetodile leiab maksustamisele kuuluva summa ja kannab selle otse lisa 6 reale 10. Arvestuse aluseks olevad dokumendid jäävad selle kalendrikuu deklaratsiooni juurde, millal maksukohustus arvutati, et seda oleks vajadusel alati maksuhaldurile esitada.
Seoses TuMS-i § 54 lõike 4 kehtetuks tunnistamisega, on kehtetu lisa 6 rida 19 ja tabel 9. Need maksumaksjad, kes on maksnud tabel 9 alusel tulumaksu ja soovivad maksu arvestamise muutumisel seda tagasi saada, peavad esitama maksuhaldurile vastava avalduse ja tulumaks tagastatakse maksuhalduri sellekohase otsuse alusel.
8. TSD lisa 7
Tabel 2 on täiendatud ja siinkohal tuleb tähele panna alljärgnevat.
Selles tabelis näidatakse:
* Perioodil 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2006 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid, kui saaja osalus oli alla 20%.
* Perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid, kui saaja osalus oli alla 15%.
* Alates 1. jaanuarist 2009 välisriigist saadud ja maksustatud dividendid ning maksustatud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamised; aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed ning makstud likvideerimisjaotiste summad, kui saaja osalus on alla 10%.
* Alates 1. jaanuarist 2009 kõik välisriigist saadud eespool nimetamata maksustatud tulud (saaja osalus ei ole määrav).
* Veergudes 5 ja 6 tuleb näidata välisriigist saadud tulu liik ja kood (deklaratsioonil olemas).
* Veerus 7 tuleb kindlasti näidata tulu saamise kuupäev, arvestades ülaltoodut.
* Veerus 8 tuleb näidata saadud tulu brutosumma, siis rakendatakse Eestis arvesse võetava välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaksu arvestamisel maksumäära 21/100, v.a mõningate tulu liikide kohta, mis on saadud maksulepingu riigist ja millele maksuleping kehtestab omad määrad (näiteks intressid, max 10%).´
* Veerus 9 välisriigis kinnipeetud või tasutud tulumaks.
Tabeli 2a veerus 7 näidatakse kuni 31. detsembrini 2004 (kuni 31. detsembrini 2008 maksulepingu riikidest, kus on ette nähtud krediidimeetod ja saaja osalus kuni 10%) saadud dividendid brutosummas, st koos välisriigis kinnipeetud tulumaksuga ja veerus 8 näidatakse kinnipeetud tulumaksu summa.
Tabeli 3 veerus 6 näidatakse kuni 31. detsembrini 2008 Hispaania, Kreeka, Leedu, Läti, Poola, Portugali, Slovakkia või Tehhi äriühingult TuMS-i § 54 lõigetes 53 ja 53 sätestatud tingimustel saadud litsentsitasud koos kinnipeetud tulumaksuga.
Tabeli 6 veerus 7 näidatakse kuni 31. detsembrini 2008 Kreeka, Leedu, Läti, Poola või Portugali äriühingult TuMS-i § 54 lõigetes 53 ja 54 sätestatud tingimustel saadud intressid koos kinnipeetud tulumaksuga. Veerus 8 näidatakse välisriigis kinnipeetud tulumaksu summa.
Alates 1. jaanuarist 2009 näitab mitteresidendi püsiv tegevuskoht kõik saadud litsentsitasud ja intressid, olenemata millisest riigist need saadi, lisa 7 tabelis 2.
Tabel 5 (Väljamaksed omakapitalist) on uus ja see täidetakse siis, kui maksumaksja teeb tabeli 5 ridadel 3 kuni 7 kajastatud väljamakseid (aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamine, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmine või tagastamine või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksed ning makstud likvideerimisjaotiste summa). Selles tabelis ei näidata dividende väljamaksmist. Dividendide deklareerimise kord ei ole muutunud.
Eelkõige tuleb maksumaksjal selgeks teha äriühingusse alates selle loomisest tehtud sissemaksed ja sissemaksete arvelt tehtud väljamaksed. Mitterahaline sissemakse võetakse arvesse selle sissemakse tegemise hetke väärtuses ja arvesse ei võeta pärast 2000. aastat läbiviidud fondiemissiooniks kasutatud kasumi summat.
Maksustamisel võrreldakse väljamakse üldsummat äriühingusse tehtud sissemaksete summaga, mitte iga konkreetse isiku poolt osaluse soetamiseks tehtud sissemaksega. Kui summeeritud väljamaksed ületavad summeeritud sissemakseid, siis sissemakset ületav summa kantakse vormi TSD lisa 7 reale 71.
9. TSD lisa 8
Alates 1. jaanuarist 2009 on tunnistatud kehtetuks vormi TSD lisa 8. Need maksumaksjad, kellel on seisuga 31. detsember 2008 lisa 8 real 4 üleval jääk, kannavad selle summa peale 1. jaanuari 2009 lisa 7 esmakordsel esitamisel üle lisa 7 reale 13.
10. INF 11
Alates 1. jaanuarist 2009 on laienenud vabastusmeetodi rakendamine. Lisaks saadud dividendidele ja kasumieraldistele saab vabastusmeetodit kasutada ka väljamaksetele, mis on saadud aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel, aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksetele ning likvideerimisjaotistele (edaspidi omakapitali väljamaksed).
Vabastusmeetodi kasutamise tingimuseks on:
* Kui dividendid ja kasumieraldised saadi perioodil 1. jaanuar 2005 kuni 31. detsember 2006, pidi saaja osalus dividendide saamisel olema vähemalt 20%.
* Kui dividendid ja kasumieraldised saadi perioodil 1. jaanuar 2007 kuni 31. detsember 2008, pidi saaja osalus dividendide saamisel olema vähemalt 15%.
* Kui dividendid, kasumieraldised ja omakapitalist tehtud väljamaksed saadakse alates 1. jaanuarist 2009, peab saaja osalus saamisel olema vähemalt 10%.
Dividendide ja kasumieraldiste puhul tuleb vahet teha, kas need saadakse Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi (edaspidi lepinguriigi) või veitsi Konföderatsiooni residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult või mitte. Omakapitalist tehtud väljamakse saamise puhul seda vahet ei ole.
Kindlasti on vaja saamisel eraldada, kas tegemist on dividendiga (sh kasumieraldisega) või kapitali juurdekasvuga (omakapitali väljamaksetega), vastavad koodid on deklaratsioonil. Kõikidel juhtudel on aga vaja INF 11 veerus 9 näidata saadud summa brutosummana, st koos kinnipeetud tulumaksuga ja veerus 10 näidata välisriigis kinnipeetud tulumaks.
Saadud dividendide arvelt võib äriühing teha omakapitali väljamakseid ja vastupidi, näidates need tabelis 2. Väljamakse tegemisel tuleb lisaks veerus 2 näidatavale väljamakse üldsummale täita ka veerg 2.1. ehk omakapitalist tehtava väljamakse summa (oluline INF 1 veeru 9 täitmisel topeltmaksustamise vältimiseks) juhul, kui need väljamaksed on tehtud.
11. INF 1
Alates 1. jaanuarist 2009 on INF1 ja INF 13 liidetud üheks deklaratsioonivormiks INF 1.
Lisaks väljamakstud dividendide ja kasumieraldiste saajatele, tuleb siin näidata ka kõik aktsia- või osakapitali või sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksete saajad; aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagasiostmisel või tagastamisel väljamaksete saajad; likvideerimisjaotiste saajad või muul juhul omakapitalist tehtud väljamaksete saajad, olenemata sellest kas saajaks on füüsiline isik või juriidiline (resident või mitteresident) isik.
Samuti tuleb iga saaja juures eraldi näidata kas väljamakse on tehtud maksustatud summast või mitte (v.a dividendid ja kasumieraldised). Selleks on abitabel A, kus leitakse omakapitali väljamakse maksustatud osa proportsioon kogu omakapitali väljamakse summast.
Eelkõige on see oluline füüsilise isiku ja mitteresidendi puhul TuMS-i § 15 lõigete 2 ja 3 rakendamiseks. Lisaks soetusmaksumusele on füüsilisel isikul õigus maksukohustust vähendada sellelt osalt, mis on juriidilise isiku poolt juba maksustatud ja füüsilise isiku puhul lähevad INF 11 veerg 9 andmed eeltäidetult füüsilise isiku tuludeklaratsiooni.
Samuti saab äriühing selle alusel teada, kui suure osa võib ta saadud väljamaksest maksuvabalt edasi maksta, kui ta vastab vabastusmeetodi rakendamise tingimustele vormil INF 11.
12. Omakapitalist tehtud väljamaksete tõendi vorm TD
Alates 1. jaanuarist 2009 on kehtestatud uus tõend TD.
Tõendil näitab väljamakse tegija maksustamisperioodil konkreetsele saajale väljamakstud likvideerimisjaotised, aktsia- osakapitali või sissemaksete vähendamisel tehtud väljamaksed, samuti aktsiate, osade, osamaksete või sissemaksete tagastamisel või tagasiostmisel või muul juhul äriühingu omakapitalist tehtud väljamaksed. Väljamakse saaja nõudmisel on väljamakse tegija kohustatud andma selle tõendi väljamakse tegemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks.
Allar Viivik
Koondamisteate saav töötaja peab tingimata tööandjalt küsima koondamise põhjendust, soovitab ametiühingute keskliidu jurist Tiia E. Tammeleht. Mingil juhul ei tohi töölt lahkuda omal soovil ega poolte kokkuleppel, sest siis jääb töötaja igasuguse hüvitiseta.
Koondamisest peab tööandja teatama mitu kuud ette, meenutab jurist. Firmas alla viie aasta töötanu peab koondamisteate saama vähemalt kaks kuud varem, 510aastase tööstaai puhul kolm ning veel pikema karjääri puhul neli kuud varem.
Kõik lepingud tööandjaga ja ka koondamisteate peab töötaja saama kirjalikult, rõhutab Tammeleht. Koondamisteates peaks olema kirjas, et firma majandusseisu paranemisel kohustub ettevõte inimese kuue kuu jooksul tagasi tööle võtma.
Koondamise ajal on eelisõigus ametisse jääda töötajate esindajal, parema töötulemusega töötajal, kutsehaigel, töövigastuse saanul, ülalpeetavatega töötajal ning enda oskuste täiendajal.
Juulini kehtiva töölepinguseaduse järgi saab alla viie aasta firmas töötanu koondamishüvitiseks kahe, 510aastase staaiga kolme ning veel kauem töötanu nelja kuu keskmise palga. Töötukassast saab töötuksjäänu 100 esimest päeva 50% keskmisest palgast, 101360 päeva aga 40%.
Anu Ojasalu,
Eesti töötukassa avalike suhete juht
Kindlustushüvitise taotlemiseks tuleb end töötuna arvele võtta ja avaldus esitada.
Töötuskindlustushüvitist on inimesel õigus saada siis, kui ta on töölt vabastatud koondamise, katseaja mitterahuldavate tulemuste või tähtajalise lepingu lõppemise tõttu. Liskas neile annavad hüvitise saamise õiguse veel mõned töösuhte lõpetamise alused (vt www.tootukassa.ee). Töötajad, kes lahkuvad töölt omal soovil, poolte kokkuleppel või omapoolsete eksimuste tõttu, ei saa töötuskindlustushüvitist. Samuti ei ole töötuskindlustus-hüvitist võimalik saada inimestel, kes ei maksa töötuskindlustusmakset: pensionäridel, üliõpilastel, juhatuse liikmetel jne. Oluline on seegi, et täis oleks töötuskindlustusstaaÏ, s.t et töötaja oleks viimase 36 kuu jooksul maksnud vähemalt 12 kuud töötuskindlustusmakset.
Et töötuskindlustushüvitist saada, on vaja pöörduda tööturuameti kohalikku osakonda, võtta end seal töötuna arvele ja esitada avaldus hüvitise taotlemiseks. Avalduse võib tööturu-ameti osakonda kaasa võtmiseks välja printida ka töötukassa kodulehelt. Kindlasti on vaja kaasa võtta ka isikut tõendav dokument (pass või ID-kaart), töö- või teenistussuhte lõppemise põhjust ja aega näitav dokument (tööraamat, tööleping vms), tööandja tõend, kus on kuude kaupa esile toodud viimasel kolmel töötatud kuul makstud tasu ja kinnipeetud töötuskindlustusmaksed.
Rahapäev kuu 10. päeval
Tööturuamet saadab avalduse töötukassale ja töötukassa teeb otsuse, kas teil on õigus hüvitisele, 14 päeva jooksul arvates avalduse esitamise päevast. Otsuse saate kätte tööturuameti piirkondlikust osakonnast.
Töötuskindlustuse suurus on esimesel sajal päeval 50% teie eelnevast üheksa kuu palgast, mille hulka ei loeta kolme viimast töötatud kuud. Alates 101. päevast on töötuskindlustushüvitise suurus 40% teie keskmisest palgast. Hüvitist hakatakse arvestama alates kaheksandast päevast pärast tööturuametile avalduse esitamist. Igakuine summa makstakse pangaarvele kalendrikuu 10. kuupäevaks. Kui kaua inimene töötuskindlustushüvitist saab, sõltub kogunenud töötuskindlustusstaaÏist. Hea on teada, et hüvitise saamise ajaks jääb inimesele alles ka ravikindlustus, mis kehtib veel kaks kuud pärast töötuskindlustushüvitise maksmise aja lõppemist.
Kui lähete tööle enne, kui teie hüvitise maksmise aeg läbi saab, kuid jääte 12 kuu jooksul uuesti tööta, on teil ikka õigus hüvitisele, sõltumata sellest, kui kaua vahepeal töötasite. Hüvitist on võimalik saada päevade eest, mis jäid eelmisel töötuse ajal kasutamata.
Info ja blanketid on Eesti töötukassa koduleheküljel
www.tootukassa.ee
Maksmise aeg
Töötuskindlustushüvitise kestus
sõltub kindlustusstaaÏist:
kindlustusstaaÏi vähem kui 56 kuud hüvitis 180 kalendripäevaks;
kindlustusstaaÏi 56-110 kuud hüvitis 270 kalendripäevaks;
kindlustusstaaÏi 111 kuud või enam hüvitis 360 kalendripäevaks.
Kui te jõuate sel ajal riikliku vanaduspensioni ikka, määratakse teile töötuskindlustushüvitis kuni vanaduspensioni ikka jõudmise kuupäevani.
Allikas: www.tootukassa.ee
Mirko Ojakivi,
Kertu Kalmus
Maksuametil on õigus pankrotistunud firmast saamata jäänud makse nõuda töötajatelt.
Selle aasta teisel poolel jõustuva töölepinguseadusega võib tekkida olukord, kus maksuamet võib asuda pankrotistunud ettevõtte töötajalt välja nõudma tööandja poolt maksmata jäänud sotsiaal- ja tulumaksu.
Eesti Päevalehte konsulteerinud juristid väidavad, et kui praegune töölepinguseadus ütleb, et maksude tasumine on tööandja kohustus, siis uue seaduse jõustumisel asi muutub. Kõige täbaramasse olukorda võivad sattuda just pankrotti mineva ettevõtte töötajad.
Kui pankrotistuv äriühing on jätnud töötaja eest maksmata tööjõumaksud, annab uus seadus maksuametile õiguse nõuda maksuvõlg sisse töötajalt. Alles maksude tasumisel tekib töötajal õigus tsiviilkorras pankrotipesast raha kätte saada.
Teoreetiline oht
Seega saab riik pankrotti minevalt või läinud ettevõttelt oma raha kindlasti ja kulutusi tegemata kätte, lihtinimene vaadaku ise kuidas, hakkama saab, rääkis üks jurist Eesti Päevalehele.
Eesti maksumaksjate liidu juhatuse esimees ja Tartu ülikooli finantsõiguse dotsent Lasse Lehis möönis, et uue töölepinguseaduse paragrahvi 29 lõiget 7 grammatiliselt tõlgendades võib tõesti jõuda sellisele järeldusele. Siiski peab Lehis ohtu, et tööandja tasumata maksud jäävad töötajate kanda, pigem teoreetiliseks.
Eesti maksuseadused ei näe ette ühtki juhtu, kus töötaja võiks vastutada tööandja maksukohustuse eest. Igas maksuseaduses on väga selgelt kirjas, kes on maksu maksja ja kui seadusandja on soovinud panna kedagi vastutama teise isiku maksukohustuste eest, on see seaduses sõnaselgelt sätestatud, selgitas Lehis.
Küll annab uus töölepinguseadus Lehise hinnangul töötajale garantii, et kui töötaja on pidanud tasuma tööandja eest tööjõumakse, siis on töötajal õigus kulutused tagasi nõuda. Siiski arvas Lehis, et tõenäoliselt oleks mõistlikum kriitika saatel nii riigikogu heakskiidu saanud kui ka eile presidendi poolt välja kuulutatud uuest töölepinguseadustest sisutühi paragrahv välja võtta.
Oletan, et see säte on kirjutatud eelnõusse mõne välisriigi seadusest, kus kehtivad maksuõiguses teised reeglid või on tõlkimise käigus välismaa seaduse sättest valesti aru saadud. Igatahes praegu on see säte täiesti sisutu ja mingeid uusi kohustusi või riske töötajale kaasa ei too. Kui, siis ainult arusaamatusi ja segadust, selgitas Lehis.
Töölepinguseaduse ühe väljatöötaja, justiitsministeeriumi asekantsleri Urmas Volensi sõnul on uue töölepinguseaduse paragrahv 29 lõige 7 eesmärk tagada see, et kui tööandja jätab maksu või makse töötasust kinni pidamata ja selle maksab ära töötaja, saab ta nõuda tööandjalt hüvitist.
Maksuamet pole esialgu võtnud seisukohta, kuidas asuvad nemad uue seaduse jõustumisel seadusesätet kohaldama.
Vaher ei välista seaduse remonti
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul kavatseb ta lähiajal tutvuda valitsuse seisukohaga, kas riigikogu peaks parandama uut töölepinguseadust.
Tegemist on kahtlemata väga mahuka seadusega ja selles on mõningaid mitmetitõlgendamise võimalusi. Kui valitsus peab õigusselguse tagamiseks vajalikuks juba vastuvõetud seadust muuta, siis see on võimalik, lisas Vaher.
Vaheri sõnul pole veel rakendamata seaduse muutmises midagi erakordset. On ka teine võimalus: tõlgenduse ühele või teisele mitmetitõlgendavusele annab kohus, lisas Vaher.
Praegune valitsus valmistas uut töölepinguseadust ette aastaid. Seda menetleti parlamendis samuti ligi pool aastat. Kuigi seadus võeti parlamendis vastu mullu detsembris ja eile kuulutas selle välja ka president, rakendub seadus vastavalt ametiühingute ja ettevõtjate kokkuleppele alles juulist.
Ilves: seadus sai vigane lohakuse tõttu
President Toomas Hendrik Ilves avaldas eile uut töölepinguseadust välja kuulutades lootust, et riigikogu parandab oma tehtud vea.
Vajadus uue töösuhteid reguleeriva seaduse järele on ilmne. Samal ajal on kahetsusväärne, et seaduse rakendussätete peatükis on mitmeid ebakõlasid, märkis Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves.
Kõige märkimisväärse näitena võib tuua sätte, millega muudetakse Seaduse süümevande andmise korra kohta 7. paragrahvi seega sätet, mille toime on 16 aastat tagasi lõppenud ja mille muutmine aastal 2009 võib põhjustada segadust, märkis riigipea.
See jätab mulje, et mitme ministeeriumi koostöös valminud seaduseelnõu koostamisel ja selle hilisemal menetlemisel riigikogus ei süvenetud vajalikul määral, mis ei suurenda lugupidamist ja usaldust seaduslooja vastu, ütles Ilves.
Toomas Hendrik Ilves avaldas lootust, et enne seaduse jõustumist 1. juulil teeb riigikogu seadusesse asjakohased muudatused ehk teisisõnu parandab oma praagi.
Ilves avaldas kahetsust, et peab riigipeana juhtima tähelepanu lohakusest tehtud vigadele, ehkki tema ülesanne on otsustada vaid seaduse põhiseadusega kooskõlas olemise üle.
Anu Ojasalu, Eesti töötukassa avalike suhete juht
Lugeja kirjutas oma e-kirjas toimetusele: Mind koondatakse alates 4. veebruarist. Asun kohe uuele töökohale. Kui aga juhtub, et uus tööandja leiab, et ma ei saa oma ülesannetega hakkama, kas siis saan sealt lahkudes ikkagi taotleda töötuskindlustushüvitist (seda, mis alguses taotlemata jäi)? KindlustusstaaÏ on mul piisav."
Kui inimene leiab pärast koondamist töökoha ja ta vabastatakse sealt katseaja ebarahuldavate tulemuste või tööle mittevastavuse tõttu, on tal õigus saada töötuskindlustushüvitist samamoodi, nagu oli see õigus koondamise korral. Ainult et nüüd on viimase töösuhte lõpetamise ja hüvitise taotlemise alus teine. Töötuskindlustus-hüvitist on õigus saada siis, kui töö kaotamise põhjuseks on koondamine, tähtajalise töö- või teenistussuhte lõppemine täht-aja möödumise tõttu, tööandja pankrot, tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine, asutuse likvideerimine, tööle mittevastavus, katseaja ebarahuldavad tulemused ja pikaajaline töö-võimetus.
Lehekülg 1395 / 1597
