Artiklid
Eve Kruuse, Postimees
Kroonilise haiguse põdeja ei pea oma tervislikust seisundist tööandjale rääkima. Töötervishoiuarstil tuleb tööandjat teavitada vaid siis, kui tervisekontrolli tulnu põeb nakkushaigust.
32-aastane IT-alal töötav, anonüümsust palunud suhkruhaige mees leiab, et töövõtja võiks tööandjale oma kroonilisest haigusest rääkida, sest siis teatakse teda vajadusel aidata. Oma haigusest mees oma ülemust siiski ei teavitanud, vaid tööandja sai sellest teada juhuslikult.
Mehe sõnul ei takista tervis tal tööülesandeid täita. «Kuigi töökoormus ja pingelised olukorrad ei mõju mu tervisele hästi ja suhkruhaigus nõuab rangelt reiimist kinni pidamist, ei sega see mul mitte midagi tegemast. Töö iseloom on niisugune, et ma ei ole pidanud tööandjaga erikokkulepet sõlmima. Kui peaksin metsas traktori peal töötama, oleksid probleemid vist kergemad tulema,» ütleb ta.
Tööandja vajaks selgust
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul on tervisliku seisundi küsimused delikaatsed isikuandmed ja nende avaldamist ei saa tööandja töötajalt nõuda. «Kui aga haigus võib takistada tööülesannete täitmist või seada ohtu töötaja või töökaaslased, võiks tööandjat siiski haigusest teavitada,» tõdeb Siitam.
Ka töötervishoiuarst, kelle juurde saadab tööandja töövõtja tervisekontrolli, ei tohi ilma töötaja nõusolekuta tööandjale tema tervisliku seisundi kohta andmeid avaldada. Töötervishoiuarst Ilme Kuusk Mustamäe polikliinikust selgitab, et pärast töötervishoiukontrolli saadab arst tööandjale tõendi, kuhu märgib, kas töötaja võib vastaval ametikohal töötada või mitte. Vajadusel tehakse ettepanekud töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks.
Juhul kui inimene põeb näiteks suhkruhaigust või langetõbe, võib arst väljastatavale tõendile kirjutada lisasoovitused näiteks vastunäidustada töö liikuvate mehhanismidega , aga diagnoosist informeerimise kohustust arstil ei ole.
Ainsa erandina peab töötervishoiuarst tööandjat teavitama töötaja nakkushaigusest. HIVi proovi töötervishoiuarst ei võta. «On olnud juhus, kui tööandja on minult küsinud andmeid töötaja tervise kohta, aga keeldusin,» lisab Kuusk.
Peljatakse töökaotust
Siitami sõnul on töötervishoiuarsti otsus sageli nii üldsõnaline, et tööandja ei oska sellega midagi peale hakata. «Tööandja kohustus on tagada töötajale töötingimused, mis ei halvendaks tema tervist, aga kui ta ei tea, milline on töötaja tervislik seisund, on väga raske vajalikke tingimusi luua. Kui tööandja andmed saabki, peab ta neid saladuses hoidma. Näen siin probleemi, aga lahendust praegu pole. Ükski seadus seda teemat ei reguleeri, see jääb arsti eetika küsimuseks,» sõnab Siitam.
AS Baltika personalijuhi Liina Kippasto sõnul ei ole ükski töötaja tulnud talle ütlema, et põeb kroonilist haigust. Samas sõnab ta, et mõistab inimesi, kes ei julge tööandjale oma haigusest rääkida, sest peljatakse tööst ilma jääda.
«Tegelikult annab haigusest teadmine tööandjale võimaluse töötaja töötingimusi vajadusel muuta, kasutades kas väiksemat töökoormust, kodus töötamist vms. Probleemi teadmata ei oska tööandja abi pakkuda. Töötaja peab eelkõige ise oskama hinnata, kas töökoht on talle tervise tõttu sobilik või ei,» nendib Kippasto.
Mis on krooniline haigus?
Haigusi jaotatakse kestvuse järgi ägedateks, alaägedateks ja kroonilisteks.
Kroonilised haigused on pikka aega kestvad haigused. Erinevate haiguste puhul on kriteeriumid erinevad. Näiteks köha on krooniline siis, kui seda on üle kahe kuu aastas. Liigesehaiguse puhul on kriteeriumid pisut teised. Kuid näiteks tuberkuloos, kuigi kestab kaua, ei ole krooniline haigus.
Tihti on kroonilist haigust välja ravida keeruline või pea võimatu, aga seda on võimalik ravimite või eluviisi abil kontrollida.
Nakkushaigus ei ole krooniline, vaid äge haigus. Ent on nakkushaigusi, mis ägedast faasist muutuvad krooniliseks, näiteks hepatiit.
Allikas: Tallinna erameditsiinikeskuse Karell töötervishoiuarst Reet Alapuu
Helve Toomla
jurist
Kavatsen katseajal firmast lahkuda. Kas ka sel juhul jääb kehtima lepingus seisev konkurentsi osutamise keeld: ilma tööandja kirjaliku loata ei tohi konkurendi juures töötada? Samas ei suuda tööandja täita oma kohustusi pole kindlustanud töövahenditega, vassib töötasuga jms.
Kui küsija sõlmis töölepingu, milles piiratakse tema võimalust pärast lepingu lõpetamist konkurendi juurde tööle asuda ja tööandja maksis töötamise ajal või ka pärast seda piirangu eest eritasu, siis keeld kehtib, olenemata sellest, kas tegemist oli katseajaga või tööandjapoolsete kohustuste rikkumisega. Kui tööandja eritasu ei maksnud ja muud hüvitust kõnealuse piirangu eest ei andnud, ei ole ka konkurentsi osutamise keeld pärast töölepingu lõpetamist kehtiv. Enne vaidluse tekkimist oleks arukas oma tööleping hoolikalt läbi lugeda ja kõik ärisaladuse hoidmise ja konkurentsi osutamise keeluga seonduvad punktid selgeks saada.
Tööandja andis töötajale suulisel kokkuleppel palgaga tasustatud vabu päevi. Kas tal on õigus hiljem see lubadus unustada ning nende päevade eest siiski palka mitte maksta ja lugeda äraoldud aeg palgata puhkuseks?
Ei soovita kellelgi töölt ära jääda kirjalikku lepingut vormistamata, olgu see siis tasuline põhipuhkus, palgata puhkus või lisapuhkepäevad. Töötaja ei saa ju kuidagi tõendada, et selline kokkulepe oli olemas või kas tööandja esindajal oli üldse õigust sellist luba anda.
Palgaseaduse järgi on palk tasu, mida makstakse töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Kui küsijal ei ole ühtegi sellist alust ega kokkulepet ette näidata, puudub ka alus vabade päevade eest palka nõuda. Palgata puhkusele tööandja oma suva järgi ka kedagi saata ei tohi, see eeldab poolte kokkulepet.
Helve Toomla,
jurist
Soovin omal soovil lõpetada tähtajatut töölepingut. Järgmisest nädalast algab koolitus, mille lõpetamise järel saan kvalifikatsiooni hoopis teisel erialal. Kas töölepingu lõpetamisest teatamise tähtaeg on sel juhul üks kuu või hoopis viis päeva? Kas koolitus sobib õpingute tingimuse alla?
Omal soovil töölepingu lõpetamisest peab töötaja üldjuhul teatama üks kuu ette. Üks erandeid on õppima asumine. Töölepingu seaduse vastuvõtmise ajal peeti selle all silmas statsionaarset õpet ülikoolis või muus õppeasutuses. Tavaliselt olid siis sisseastumiseksamid augustis ja õppima asuti 1. septembril. Tudengiks saanule tuli tagada seaduslik võimalus tööleping lühema teavitamisajaga lõpetada. Ka nüüd võib tekkida töölepingu kiirema lõpetamise vajadus, kui töötaja asub täiskoormusega omandama näiteks kõrgharidust, s.t osaleb tasemekoolituses.
Kursuse puhul on tõenäoliselt tegemist tööalase koolitusega täiskasvanute koolituse seaduse mõttes. See koolitusvorm võimaldab kutse-, ameti- ja/või erialaste teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamist ja täiendamist, samuti ümberõpet töökohas või koolitusasutuses. Töö-alase koolituse ajaks on võimalik võtta 14 kalendripäeva õppepuhkust keskmise palga säilitamisega. Töö jätkamine ei ole takistatud sellisel moel nagu tasemeõppesse asumisel.
Eelöeldu tõttu arvan, et töö-alane koolitus ümberõppe kursuse vormis ei anna töötajale nõudeõigust töölepingu lõpetamiseks viiepäevase etteteatamisega. Muidugi võib tööandja töötajale vastu tulla ja lõpetada lepingu lihtsalt varem.
Kadi Heinsalu
Merike Lees
Juhatuse liige töötab esimese kvartali ravikindlustuseta sõltumata sellest, kas ta sotsiaalmaksu maksab või mitte.
Tallinna ärimees sai äriühingu juhatuse liikmeks 2006. aasta novembris, kuid unustas haigekassale sellest teada anda. "Meie viga," tunnistas anonüümsust palunud mees.
Aasta pärast oli vaja perearstile minna ja selgus, et ehkki ta oli korralikult sotsiaalmaksu maksnud, kindlustatust ei olnud. Ta maksis siis ise visiiditasu ja andis kohe ennast haigekassas üles.
Tänavu jaanuaris arsti juurde retsepti järele minnes lootis ta, et kindlustatus juba kehtib ja ka arst ei näinud, et ei kehtiks. Siiski helistas perearst paari päeva pärast, et kindlustatust veel pole ja tal paluti tasuda 27 krooni retsepti väljastamise eest.
Ärimehe selgitusel hakkab tema kindlustatus kehtima alles 3. märtsist 2008. Ta lisas, et riik peaks tagantjärele kindlustatuse tekitama juhul, kui on näha, et inimese eest on maksu tasutud.
"Miks ei võiks riik firmale teada anda, et selle inimese eest tükk aega maksu tuleb, kuid tal kindlustatust pole?" küsis ta. "Meilt nõuab riik igasuguseid andmeid, kuid vastu ei anna suurt midagi."
Wallenium Grupp OÜ juhatuse liikme Endrus Arge jaoks oli üllatus, et ravikindlustusega võib selline probleem tekkida. Temal ilmselt ravikindlustus siiski on, sest arsti juures pole talt raha küsitud.
"Meil on pädev raamatupidaja, kõik on kontrolli all ja süsteemid töötavad," nentis ta.
Kehtiva ravikindlustuse seaduse järgi tekib juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme kindlustuskaitse kolme kuu pärast - pärast seda, kui on tehtud ravikindlustuse andmekogusse kindlustuskaitse algamise sissekanne, selgitas sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Helen Trelin. Vajalikud dokumendid peab haigekassale esitama juriidiline isik.
Kui dokumendid esitatakse ravikindlustuse andmekogusse ajal, mil inimese kindlustuskaitse vanal alusel veel kehtib, jätkub kindlustuskaitse uuel alusel katkemata.
"Kuna juriidilise isiku juhatuse liikme staatus ei tähenda alati tasu saamist, peab haigekassal olema võimalus kontrollida, kas juhatuse liikme eest makstakse sotsiaalmaksu või mitte," lisas Trelin.
Tallinna perearsti Külvi Petersoni kogemus näitab, et juhatuse liikmed on siiski teadlikud oma õigustest ja kohustustest ning omavad kindlustust.
"Muidugi võiks olla nii, et kel maksud makstud, on automaatselt ka kindlustatud, aga küllap see sinna poole ka liigub," sõnas Peterson.
Maksu- ja nende deklareerimise pika tähtaja tõttu ei ole haigekassal võimalik juhatuse liikmete sotsiaalmaksu tasumist kontrollida varem, kui kahe ja poole kuu möödudes.
Töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavate inimeste ning FIEde töötamist ja tasusaamist on võimalik kontrollida oluliselt kiiremini.
Üks küsimus
Miks koheldakse juhatuse liiget teisiti kui töölepinguga töötavat inimest, kui ta maksab sotsiaalmaksu?
Maria Belovas
Eesti Haigekassa avalike suhete juht
Kindlustuskaitse aluseks olevad asjaolud on töölepingu puhul oluliselt selgemini määratletud. Tööleping näeb üldjuhul ette palga väljamaksmist kord kuus ning sellega tekib tööandjal kohustus tasuda töötaja eest sotsiaalmaksu. Palgamaksmise kohustus tekib töötaja tööleasumisega. Kindlustuse eelduseks on ka, et tööleping oleks üle ühekuulise tähtajaga või määramata ajaks sõlmitud.
Juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasustamine lepitakse kokku käsundus- või muu sarnase lepinguga, mille alusel ei saa eeldada, et see toimub samasuguselt töölepinguga töötava isikuga. Seega on nende kindlustuskaitse seotud lisaks kolmekuulise ooteaja kehtestamisele ka sotsiaalmaksu maksmise kohustusega igakuuliselt vähemalt sotsiaalmaksumäära võrra: 2008. aastal 2700 krooni.
Näide
Pikk vahe maksu ja kindlustuse vahel
* Juhatuse liikme kindlustuskaitse tekib ka seadusemuudatuse järgi siiski mitte varem kui kahe-kolme kuu möödumisel tööleasumisest.
* Näiteks asub inimene juhatuse liikme kohale mai alguses, töötasu maksab juriidiline isik juuni alguses. Sotsiaalmaksuseaduse järgi peab tööandja üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu maksu- ja tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kuu 10. kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks vastava maksudeklaratsiooni.
* Sotsiaalmaksu tasumist puudutavad andmed saab maksu- ja tolliamet kõige varem esitada haigekassale juulikuu 10. kuupäeval.
* Seega saabub kaitse umbes 2,5 kuu möödumisel juhatuse liikme tööleasumisest.
Tavatöötaja ravikindlustuses eelisseisus
Ravikindlustuse seadus annab kindlustuse
* üle ühekuulise töölepingu alusel töötavatele töötajatele;
* üle kolmekuulise võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenustasusid saavatele inimestele, kes pole füüsilisest isikust ettevõtjad ning kelle eest on kohustatud maksma iga kuu sotsiaalmaksu lepingu teine pool sotsiaalmaksuseaduse N 9 lõike 1 punkti 2 alusel vähemalt eelarveaastaks riigieelarvega kehtestatud kuumääralt arvutatuna;
* juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele.
Kindlustatus tekib töölepingu alusel töötajal
* kui vajalikud dokumendid jõuavad haigekassasse seitsme kalendripäeva jooksul alates töötaja tööleasumise päevast, tekib töötaja ravikindlustus tööle või teenistusse asumisest arvestatava neljateistkümnepäevase ooteaja möödumisel.
* juhul, kui tööandja esitab vajalikud dokumendid hiljem, tekib kindlustus ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest, kuid mitte varem, kui tööle või teenistusse asumisest arvestatava 14päevase ooteaja möödumisel.
* kui tööandja esitab vajalikud dokumendid haigekassasse isiku kehtiva kindlustuse ajal, jätkub kindlustus katkemiseta.
Võlaõigusliku lepingu alusel töö- või teenistustasusid saavad isikud ja juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete kindlustus
* tekib ravikindlustuse andmekogusse kande tegemisest arvestatava kolmekuulise ooteaja möödumisel.
* Kui tööandja esitab ravikindlustuse andmekogusse kindlustuse algamise kande tegemiseks vajalikud dokumendid haigekassasse inimese kehtiva kindlustuse ajal, jätkub ravikindlustus katkemiseta.
* Ravikindlustuse andmekogu kanne tehakse viie kalendripäeva jooksul pärast dokumentide jõudmist haigekassasse.
Allikas: haigekassa
Agne Narusk
Tööandja peab palgast kinni seaduslikud rahanõuded, inkassofirma taotlusi ta ei arvesta.
Eesti Päevalehe töörubriigi jurist Helve Toomla sai mõne aja eest kirja mehelt, kes maksab elatisraha oma esimesest abielust sündinud tütrele ning kasvatab koos uue abikaasaga teisest abielust sündinud kahte last.
Elatisraha arvab mehe töötasust igal palgapäeval maha töö-andja. Kui veel aasta lõpus jäi peale rahaliste kohustuste täitmist vanema tütre ees ning seadusega ettenähtud mahaarvamisi neljaliikmelise perekonna peale kätte 7200 krooni kuus, siis jaanuaris avastas ta jahmatusega, et peab pere eest hoolitsema umbes 2000 krooniga kuus. Kas mu teise abielu lapsed polegi enam seaduse ees ülalpeetavad, küsis mees kirjas.
Tööandja tõi põhjenduseks 1. jaanuarist kehtima hakanud uued reeglid ning tal oli õigus. Nimelt võttis riigikogu möödunud aastal vastu elatisabi seaduse, millega muu hulgas muudeti ka täitemenetlusseadustiku paragrahvi 132. Selle järgi võib lapse elatisraha võlgnevuse puhul pidada töötaja palgast kinni nii palju, et talle endale jääks elamiseks pool kehtivast alampalgast, tänavu siis 2175 krooni, selgitas jurist Helve Toomla. Võlgniku ülalpeetavaid, sealhulgas teisest abielust sündinud lapsi, arvesse ei võeta. See tähendab, et nende ülalpidamiseks võlgnikust töötajale mingit palgaosa ei jäeta.
Kehtiva perekonnaseaduse järgi on lapsed teisest abielust kindlasti ülalpeetavad. Kahjuks pole seaduseandja mõelnud, kuidas neid tegelikult toita-katta. Võibolla eeldati, et ka praegune abikaasa nõuab kohtu kaudu lastele elatisraha, möönis jurist Toomla.
Ülalpeetavad või mitte
Muutunud seadus peaks kaitsma neid lapsi, kelle elatisemaksjast vanem teenibki ainult miinimumpalka, selgitas justiitsministeeriumi nõunik Kaisa Summel. Sest nüüd saab palga alammäärast poole elatisrahaks maha arvata. Kuidas aga peaks käituma elatise maksja, kes oma kohust täidab ning muretseb ka oma teiste laste käekäigu pärast?
Kui isik leiab, et eelnimetatud ulatuses elatise nõude täitmine on temal lasuvate kohustuste (nt teiste inimeste ülalpidamise) tõttu võimatu, on täitemenetluses ette nähtud võlgniku kaebeõigus, sh võimalus taotleda kohtult täitemenetluse peatamist, pikendamist või ajatamist, ütles Summel. Teiseks on võimalik pöörduda kohtusse ning taotleda elatise suuruse muutmist. Ka elatise suuruse vähendamist alla perekonnaseaduses nimetatud elatusraha miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes osutuks elatise maksmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
Inkassofirmat tööandja ei kuula
Inkassofirma saadetud võlanõuet ei pea, ja ka ei tohi, töö-andja töötaja tasust kinni pidada, ütles justiitsministeeriumi nõunik Kaisa Summel.
Inkassofirma võimalused võla sissenõudmisel on tunduvalt piiratumad kui kohtutäituril täitemenetluse läbiviimisel. Eelkõige ei ole neil võimalik realiseerida võlgniku nõusolekuta tema vara ega kohustada võlgniku suhtes kohustatud isikuid (nt tööandjat) täitma võlgnikule makstavate summade arvelt viimase kohustusi.
Summel lisas, et tööandja peab töötaja töötasust kinni pidama üksnes selliseid summasid, mis tulenevad seadusest (nt täitemenetluses kohtutäituri saadetud arestimisakti alusel töötasust tehtavad kinnipidamised ning maksuhalduri saadetud töötasu arestimisakti alusel kinnipeetavad summad).
Mida võib palgast kinni pidada
Palgaseaduses kirjas kinnipidamised palgast:
1)Töötaja palgast võib ilma tema nõusolekuta kinni pidada:
- seadusega kehtestatud makse;
- täitemenetluse seadustikus ettenähtud täitedokumentides märgitud summasid;
- tasu väljatöötamata puhkuse-päevade eest töölepingu lõpetamisel enne selle tööaasta lõppu, mille arvel töötaja juba oli puhkuse saanud;
- muid seadusega ettenähtud summasid.
2)Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse, töötajale arvutusvea tõttu liigselt makstud summasid ja töötaja eelneval kirjalikul nõusolekul töötaja poolt tööandjale tekitatud kahju hüvitamise summasid.
Allikas: palgaseadus
Lehekülg 1420 / 1593
