Artiklid
Olavi Kärsna
ettevõtluskonsultant
Vanemahüvitist saavatel FIE-del võib sotsiaalmaksu miinimummäära muutudes tekkida ootamatu sotsiaalmaksu võlg.
Sotsiaalmaksu seadus ütleb, et kui inimene saab vanemahüvitist, maksab riik tema nimele iga kuu eest miinimummäära jagu sotsiaalmaksu. Sotsiaalministeerium maksab aga sellisel juhul sotsiaalmaksu kahekuulise viivitusega, mis miinimummäära muutudes võib FIEdele põhjustada ootamatu maksuvõla.
FIE sotsiaalmaksu kohustuse täitmist arvestatakse iga kvartali viimase kuu 15nda kuupäeva seisuga. Seda ka siis, kui FIE nimele maksab sotsiaalmaksu riik. Riik maksab sotsiaalmaksu sellesama miinimumi jagu, millega on seotud FIE sotsiaalmaksu miinimumkohustus.
Sotsiaalmaksu seadus ütleb, et vanemahüvitise saaja nimele maksab riik miinimumi ulatuses sotsiaalmaksu ning vastsed vanemad arvavad rahulikult, et kui seadus kord nii juba ütleb, siis on sellega kõik korras.
Vastavalt vanemahüvitise seadusele makstakse vanemahüvitist kord kuus eelmise kuu eest. Kui õigus hüvitisele tekkib oktoobris, makstakse see välja novembri alguses, nagu palkagi.
Sotsiaalmaksu seadus ütleb, et riik maksab sotsiaalmaksu nende eest, kellele vanemahüvitist makstakse. Küsimus on selles, et kui novembris makstakse hüvitist oktoobri eest, siis millal peab riik ära maksma oktoobri sotsiaalmaksu?
Palgamaksmise loogika ütleb, et ka sotsiaalmaks tuleks oktoobri eest ära maksta novembri alguses.
Sotsiaalministeeriumis on aga miskipärast otsustatud seadusi tõlgendada nii, et kui oktoobri vanemahüvitis makstakse välja novembris, siis sotsiaalmaks oktoobri eest makstakse ära alles detsembris - ja nii edasi.
Probleem hüvitise saajale tekkib siis, kui uuest aastast muutub sotsiaalmaksu miinimummäär, nagu 2006. a alguses juhtus. 2006. a 1. jaanuarist tõusis nõutav miinimum kaks korda, sotsiaalkindlustusamet maksis oma loogika järgi aga sotsiaalmaksu esimest korda uue määra järgi alles 10. märtsil.
Maksuamet peab aga lähtuma sotsiaalmaksuseaduse tekstist ning arvestab seda, kui palju sotsiaalmaksu inimese nimele tegelikult kvartali viimase kuu 15ndaks on laekunud.
2006. aasta I kvartali miinimumsumma oli juba 2005. aasta IV kvartali eest nõutust kaks korda suurem. Õigust siin mingeid erandeid teha neil ei ole, sest seadus sellist võimalust ette ei näe.
Nii et kui sotsiaalministeeriumi süsteem maksab, nii nagu see maksab, läheb FIE sotsiaalmaksu kohustuse täitmisega, nagu läheb, ja kui maksu juures midagi muutub, võib tekkida ootamatu kohustus FIEna juurde maksta, et kvartalis nõutud summa täis saaks.
Alates 01.01.2007 jõustuvad muudatused deklaratsiooni TSD lisades 2 ja 3, millel deklareeritakse mitteresidendist füüsilistele ja juriidilistele isikutele tehtud väljamaksed.
Muudatused on kehtestatud rahandusministri 07.07.2006 määrusega nr 44 "Rahandusministri 24. detsembri 2003. a määruse nr 107 ""Tulumaksuseadusest", "Sotsiaalmaksuseadusest", "Kogumispensionide seadusest" ja "Töötuskindlustuse seadusest" tulenevate deklaratsioonide ja tõendite vormide kinnitamine" muutmine".
Muudetud TSD lisad 2 ja 3 esitatakse esmakordselt 2007. a jaanuari kohta hiljemalt 10. veebruariks 2007.
Suurimaks muudatuseks on see, et praegu märgitakse TSD lisades 2 ja 3 mitteresidendist väljamakse saaja kohta vastavalt kas isikukood residendiriigis (füüsilise isiku puhul) või registrikood residendiriigis (juriidilise isiku puhul). Alates 2007.a 1.jaanuarist tehtavate väljamaksete kohta esitatavatel deklaratsioonidel tuleb väljamakse saaja kohta märkida aga registrikood Eestis.
Muudatus puudutab füüsilise isiku puhul vormi TSD lisa 2 veeru 2 ning juriidilise isiku puhul TSD lisa 3 veeru 2 täitmist.
Deklaratsioonid, mis ei sisalda väljamakse saaja registrikoodi Eestis, loetakse puudustega esitatud deklaratsioonideks.
Registrikood Eestis tähendab käesoleval juhul füüsiliste isikute puhul Eesti isikukoodi või maksukohustuslaste registri koodi ning juriidiliste isikute puhul äriregistri koodi või maksukohustuslaste registri koodi (NB! mitte käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit).
Deklaratsiooni täitmiseks vajaliku registrikoodi Eestis peab väljamakse tegija küsima mitteresidendist väljamakse saajalt. Segaduste vältimiseks tuleks seda teha aegsasti enne uute andmetega deklaratsiooni esitamist (10. veebruari 2007).
Juhul kui mitteresidendil puudub registrikood Eestis, pöördub väljamakse tegija registrikoodi saamiseks Maksu- ja Tolliameti poole, edastades Maksu- ja Tolliametile isiku registreerimiseks vajalikud andmed (andmed on samad, mis näidatakse isiku kohta vormi TSD lisadel 2 või 3).
Täpsemat infot Maksu- ja Tolliametilt Eesti registrikoodi saamise kohta saate meie veebilehelt või teenindusbüroodest hiljemalt 15. novembrist alates.
september 2006
Nelli Pello
Osalise tööajaga töökohta otsivad eelkõige tudengid, kes leiavad rakendust enamasti klienditeenindajatena. Erialast tööd aga napib ning töökuulutusportaalides pakutava kõrval loevad üha enam tutvused.
Tartu Ülikooli semiootikatudeng Kristin Vaik otsib ülikoolis õppimise kõrvalt töölkäimise võimalust, ent poole kohaga tööd leida on pigem raske kui kerge. Kogemuse põhjal teab ta öelda, et firmad tahavad eelkõige täiskoormusega töötavaid inimesi.
Vaigu sõnul on tudengitel kergem osalise tööajaga töökohta leida klienditeenindajana, kus on paindlik töögraafik. Ka suurfirmadest on osalise tööajaga töökohta tema teada kergem leida.
Erioskus on kasuks
Vaigu sõnul tuleb osalist töökohta otsivale inimesele kasuks mõni erioskus, näiteks keelteoskus. Ülemöödunud aastal sai Vaik Tallinki klienditeenindajana tööle just tänu soome keele oskusele. «Võtsin vastu soomekeelseid tellimusi ja broneeringuid,» ütles Vaik. Töö leidmiseks kasutas ta portaale CV-Online, CV Keskus ja Hyppelaud ning Tartu Ülikooli karjäärilisti.
Tartu Ülikoolis kirjandust tudeeriva Marju Himma sõnul on poole kohaga töö leidmisel määrav see, millist tööd otsitakse. «Erialast tööd on raskem leida kui lihtsalt ükskõik mis tööd,» kinnitas neiu, kes on praegu just erialase töö otsinguil. «Teeksin meelsasti kodus õhtusel ajal näiteks tõlke-, kirjutamis- või korrektuuritööd,» rääkis Himma. Tööpakkujaile saadetud 30-40 CV-le on vastanud vaid kaks-kolm.
Himma tõdes, et poole kohaga töö leidmisel on kasu tutvustest. Tütarlaps on otsinguil kasutanud ka töökuulutuste portaale, ent seal pakutav nõuab täiskoormusega töötamist.
Comarketi juhatuse esimees Jüri Vips tõdes, et kuigi osalise tööajaga kohti ei pakuta muidu just palju, on kaubanduses neid küll. Tema sõnul vajatakse osalise tööajaga töötajaid kauplustes abitöödele näiteks riiulite täitjatena ja kaubapaigaldajatena, aga ka kassapidajatena. Comarketi poodides töötab suviti osalise tööajaga umbes 30-50 inimest.
Vips tunnistas, et hooajatööliste palkamisel on omad miinused, näiteks vajavad nad kõik eelnevalt koolitust. Mehe kinnitusel leiavad nad osalise tööajaga töötajaid lisaks töökuulutusportaalidele ka tänu vanadele kontaktidele ning tuttavatele.
Personaliotsingufirma CVO Group OÜ äriüksuse Simplika konsultandi Meelis Trumbergi sõnul ei ole nende firma vahendatav osalise tööajaga töökohtade pakkumine suur umbes viis protsenti. «Tööandjal pole sellist luksust, et palgata poole kohaga töötajaid, kui täitmata on isegi täistööajaga kohad,» toob Trumberg välja ühe põhjustest, miks osalise tööajaga töökohti napib.
Otsijaid rohkem kui kohti
Simplika andmebaasis ei kajastu, kui paljud inimesed osalise tööajaga kohta otsivad. «Seda pole võimalik kindlaks teha, kuid ma arvan, et otsitakse rohkem kui pakutakse,» pakkus Trumberg.
Personaliotsingufirma Manpower OÜ konsultant Ene-Silja Kohtla nentis, et nõudlus osalise tööajaga töökohtade järele on olemas, kuid pakkumisi vähe. Ta tunnistab, et poole kohaga töökoha leidmine on probleemne ja nende firmal praegu selliseid pakkuda polegi.
«Olen intervjuudel näinud väga tublisid inimesi, kes ei saa täiskohaga töötada ja sooviksid just osalist tööaega. Ent mõne aja pärast näen ma neid taas, sest nad pole kohta leidnud.» Kohtla väitel saavad paljud tudengid, kes eelkõige osalise tööajaga rakendust otsivad, tööd kõnekeskustes klienditeenindajatena.
Ka Manpoweri tegevjuht Heigo Kaldra ütleb, et osalise tööajaga töökoha leidmine pole kerge, sest Eesti ettevõtjad ei kasuta piisavalt poole kohaga töötajate palkamise võimalust. «See lisaks paindlikkust,» nentis Kaldra. Imestama paneb teda ka see, kui vähe otsivad tudengid osalise tööajaga tööd.
Kaldra sõnul oleks nii suurem nõudlus kui pakkumine mõlemale poolele soodsam, sest üks põhjustab teist. «Tudengid kui põhilised osalise tööajaga töökoha otsijad võiksid rohkem sellist tööd küsida.»
CV Keskuse ärijuhi Kadri Johansoni sõnul pakub CV Keskuse tööportaal praegu 85 praktikakohta, hooajatööd või osalise tööajaga ametit. Samas on portaalis umbes 40 000 CV-omanikku, kes on valmis töötama kas asendajana, osalise tööajaga või vahetustes.
«Suurimad osalise tööajaga töö pakkujad on turvafirmad, poed, toitlustusasutused ja kasiinod. Alati vajab lisajõude ehitus-, teenindus- ja IT-sfäär. Kõige sagedamini vajatakse lisatöötajaid või asendajaid, tihti on tegemist ka vahetustega tööga,» selgitas Johanson.
Mille poolest erinevad poole koormusega töötava inimese töötingimused täiskohaga töötaja omadest?
Osalise ja täieliku tööajaga töötajaid tuleb kohelda võrdselt ja neil on ühesugused õigused ja kohustused.
Osalise tööajaga sõlmitud leping peab sisaldama kokkulepet tööaja ulatuse kohta. Lepingus tuleb näidata nii tööajanorm (kas riiklik ehk 40 tundi nädalas või tööandja juures kehtestatud norm) kui tööaja ulatus (pool, kolmandik), mida töötaja sellest normist täitma asub.
Osalise tööajaga töötamises võib kokku leppida nii töölepingu sõlmimisel kui ka hiljem, kuid kui tööleping on sõlmitud täistööajaga töötamiseks, ei pea töötaja hiljem tööaja osaliseks muutmisega nõustuma.
Küll peab aga tööandja viima töötaja osalise tööajaga töölt täistööajaga tööle, kui selleks tekib võimalus ning töötaja seda soovib. Sellise võimaluse tekkimisest peab tööandja töötajale teatama.
Tööandja soovib minuga sõlmida tööettevõtulepingu, mina töölepingu. Kuidas käituda?
Kui kavatsete asuda tegema tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all tema määratud kohas ning kui peate tööd tegema kindlasti ise, siis on õige sõlmida tööleping.
Lepingu sõlmimisel, täitmisel ja lõpetamisel tuleb juhinduda tööõigusalastest õigusaktidest, mis näevad küll ette väga kindlad nõuded, kuid annavad ka mitmeid olulisi tagatisi.
Kui te soovite aga kokku leppida konkreetses tulemuses (asja valmistamises või teenuse osutamises) ning tulevast tööandjat ei huvita, millal ja kus te tööd teete ning kas te teete tööd ise või kellegi abiga, siis tuleks sõlmida töövõtuleping võlaõigusseaduse alusel.
Sellisel juhul ei laiene teile tööseadused ning te ei saa nõuda näiteks puhkust puhkuseseaduse alusel, vähemalt alammäära suurust igakuist palka palgaseaduse alusel ega töölepinguseadusest tulenevaid lepingu lõpetamisega seotud hüvitusi.
Võite kõigis neis tingimustes küll lepingus kokku leppida, kuid kui see jääb tegemata, siis seaduse alusel te vastavaid nõudeid esitada ei saa.
Kui te aga peaksite siiski sõlmima vale liiki lepingu, eeldatakse vaidluse puhul sõltumata lepingu pealkirjast reeglina, et tööd tehti töölepingu alusel ja vastupidist peab tõendama tööandja.
Taivo Ruus
vande-advokaat, advokaadibüroo Ruus, Koch & Vabamets
Toimetaja: Ardo Kaljuvee
Valitsuskabinet kiitis eelmisel nädalal heaks sotsiaalministri ettepaneku tõsta töötutoetus 1000 kroonini.
Sotsiaalministri ettepaneku järgi tõuseb töötutoetus alates järgmise aasta 1. jaanuarist 1000 kroonini kuus, päevamääraga 32.90 krooni, teatas sotsiaalministeerium.
Töötutoetus on töötuskindlustushüvitise kõrval peamine töötutele mõeldud toetus, mille abil on võimalik töötuid motiveerida tööturuameti poole pöörduma, aktiivselt tööd otsima ja aktiivsetes tööturumeetmetes osalema. Töötutoetuse eesmärk on toetada töötu tööotsinguid. Töötutoetuse saamise maksimaalne võimalik periood on 270 päeva.
Töötutoetuse määr 400 krooni kuus on püsinud muutumatuna alates 1999. aastast.
Lehekülg 1490 / 1593
