Articles
Agne Narusk
Kuidas ärgitada töötajaid ühistransporti või jalgratast kasutama? Hüvitage sõidukulud.
Kaugtöö poolt räägib võimas argument: töö seal, kus elad, vähendab transpordile kuluvat aega ja raha. Kuid mitte ainult. Väheneb ka keskkonnakoormus, mida transport põhjustab. Selle asemel, et iga päev tund aega ummikus veeta, veetke see aeg parem koos lastega, soovitab säästva arengu portaali Bioneer.ee toimetaja Katrin Lipp. Neile, kelle amet ja kohustused eeldavad tööle tulemist ja seal olemist, edastab portaal järgmised soovitused. Näiteks pole paha paigaldada oma ettevõtte parkimisplatsile rattahoidjad, et ka jalgrattaga liikuvatel klientidel ja töötajatel oleks hea kohale tulla. Pole paha ka firma kodulehel sellest teada anda, nagu ka lisada sinna ühiskondliku transpordi kaart ja kellaajad. Paljud firmad on oma kodulehele sättinud küll põhjaliku juhendi, kuidas tulla kohale autoga, aga unustanud ära autota liiklejad. Majanduslanguse tingimustes võib see tähendada ilmajäämist rohkematest (neljarattalise sõbrata) klientidest, kui arvata osatakse. Ettevõtetes on kombeks maksta autoga töötajatele transpordikompensatsiooni, mis on teisiti liikuvate töötajate suhtes ebaõiglane, nendib Katrin Lipp. „Kindlustage olukord, et oma osa saaksid ka need inimesed, kes tulevad tööle rattaga või ühiskondliku transpordiga,” soovitab ta.
Kodukandi oma auto
Üks hea viis transpordimõju vähendamiseks on jagada kolleegidega oma autot – lõbusam igatahes. Postiloendi, intraneti või teadetetahvli abiga saab koostada tööl andmebaasi inimestest, kes elavad samas piirkonnas ja kes saaksid üksteisega ühendust võtta ning koos tööle sõita, pakub Bioneer.ee. Ei pea piirduma ainult oma kontori töötajatega, „projekti” võib kaasata ka üle-aedsed. Kuidas inimesi selleks innustada? Tööandja võiks pakkuda autojagajatele näiteks eelistingimustel parkimiskohta. Lisaks ressursisäästule suurendab selline „ühistransport” töötajate sidusust ning kasvatab nende sotsiaalset kapitali, kirjutab Bio-neer.ee.
Millised tulud on maksuvabad ning mille eest saab enammakstud tulumaksu tagasi.
1. Maksuvaba tulu oli 2010.aastal 27 000 krooni. Kui seda arvestati teile palga maksmisel, ei mõjuta see tuludeklaratsiooni alusel tagasi saadavat rahasummat. Kui aga mitte (võimalik näiteks vanemahüvitise saajate puhul) saate enammakstud tulumaksu 21% ehk kuni 5670 krooni tagasi.
Vanaduspension on maksuvaba kogu ulatuses, kui see ei ületa 63 000 krooni aastas. Lisaks 27 000le kroonile maksuvabale tulule, mida kohaldatakse kõigile tulusaajatele, võib pensionär saada 36 000 krooni pensionit aastas, millelt maksu maha ei arvata. Tööõnnetus- või kutsehaigushüvitis annab maksuvabale tulule saadud hüvitise summa ulatuses lisa, kuid mitte rohkem kui 12 000 krooni aastas.
2. Lisaks enda maksuvabale tulule on lapsevanemal, kel on kaks või enam kuni 17-aastast last, õigus täiendavale maksuvabale tulule iga lapse kohta alates teisest. See tähendab, et iga lapse kohta alates teisest saab üks vanematest tagasi täiendava 5670 krooni. Täiendavat maksuvaba tulu saab vanem arvesse võtta ka siis, kui laps sündis 31. detsembril 2010. Eeltäidetud tuludeklaratsioonil kuvatakse laps lapsetoetuse saajast isiku tuludeklaratsioonil. Abikaasade ühisdeklaratsioonis saab lapse andmed ümber kanda teise abikaasa deklaratsiooni poolele, kui tegemist on ühise lapsega. Lapse saab enda deklaratsiooni kanda ka ametlik eestkostja.
3. Maksuvabad on endale kodu ostmiseks võetud laenu või liisingu intressid. Selleks, et see makstud intressid tuludeklaratsoonil kajastuks, tuleb internetipangast info maksuametisse üle kanda. Maksuvaba on ainult sellise laenu intress, millega on ostetud kodu iseendale - see tähendab, et laenuga ostetud kinnisvara peab tulumaksu tagasi saamiseks olema tulu deklareerija nimel. Näiteks lastele või vanematele ostetud korteri laenu intressidelt tulumaksu tagasi ei saa. Kui kodu on soetatud kahasse ja ka laen on kahe peale, kajastuvad pool tasutud intressidest ühe ja pool teise deklaratsioonis.
4. Koolituskulud on maksuvabad. See hõlmab näiteks lasteaiatasu, keelekursusi, autokooli eest makstud summasid jne. Lasteaiatasu puhul ei ole koolituskulu toiduraha, küll aga on koolitused ja osalustasu. Kui laps õpib tasulises koolis või ülikoolis, saab tagasi küsida tulumaksu ka koolimaksult.
Et tulumaks tagasi saada, peab koolituse pakkujal olema riiklik koolitusluba. Seda, kas koolil on olemas kehtiv koolitusluba või registreering, saab kontrollida Haridus- ja Teadusministeeriumi koduleheküljel asuvast Eesti Hariduse Infosüsteemist. Reegel on, et tulumaks tagastatatakse sellele, kelle kontolt tasuti. Seega ei tasu näiteks imeks panna, kui lapse trennimaksed kajastuvad vanaisa deklaratsioonis, kuigi trenni registreerijaks oli ema või isa. Andmed koolituskulude kohta saadavad maksuametisse enamasti koolitajad, ent tasub siiski ka ise tähelepanelik olla - ette võib tulla vigu või unustamisi.
5. Kingitused ja annetused on maksuvabad. See tähendab, et kui olete näiteks loomade varjupaiga või mõne toetusfondi püsitoetaja, saate riigilt tagasi aasta jooksul tehtud annetuse summast 21%, aga mitte suuremas ulatuses kui 5% aastas teenitud tulult. Annetused kajastuvad eeltäidetud deklaratsioonis juhul, kui annetuse saaja on tulumaksusoodustuse saaja ning annetuse kohta on olemas dokumentaalne tõestus. Poetades annetuskasti 5-eurose, tulumaksutagastusele ilmselgelt loota ei saa, kuid panga vahendusel tehtud annetuste info peaks kajastuma eeltäidetud deklaratsioonil. Kui see nii ei ole, tuleks ühendust võtta annetuse saajaga, et viimane andmed maksuametile edastaks.
6. Maksuvabad on ka pensionisammaste maksed. Vabatahtliku III samba maksete puhul on need maksuvabad ulatuses, mis ei ületa 15% mullu teenitud tuludest.
7. 2010. aasta on viimane aasta, kus elatise maksja saab selle oma tuludest maha arvata ning saajal tuleb saadud elatis deklareerida ning tasuda sellelt tulumaks. 2011. aastal makstud ja saadud elatis deklareerimisele ei kuulu. Et elatis tuludest maha arvata, peab selle maksmise aluseks olema notariaalne kokkulepe või kohtuotsus, mitte lihtsalt omavaheline kokkulepe. Elatise maksja ei saa deklareerida mingeid muidu kulutusi, mille eest ta on tasunud, näiteks rõivad või uus arvuti lapsele. Kui elatis on ainuke ainukese sissetulek ja tulu jäi 2010. aastal alla 27 000 krooni, tuludeklaratsiooni esitama ei pea. Kõikide tulude osas kokku arvestatakse maksuvaba miinimumi.
8. Abikaasadel tasub esitada ühisdeklaratsioon, nii saab maksusoodustusi paremini ära kasutada. Viimane kehtib eriti juhul, kui üks abikaasadest ei ole saanud tulu kõigi 12 kuu eest. Koos deklaratsiooni tehes on tulumaksuvaba summa kokku 54 000 krooni. Näiteks kui ühel abikaasal puudus sissetulek, on töötaval abikaasal võimalik saada maksutagastust 27000*21%=5670 krooni (362,38 eurot). Ühisdeklaratsioonis on soodustuste määr koolituskuludelt, annetustelt ja eluasemelaenu intressidelt kokku 100 000 krooni, kuid mitte enam kui 50% teenitud tuludest. Tulud ja kulud liidetakse - näiteks mõlema abikaasa tehtud väärtpaberitehingute tulud-kulud annavad võimaluse vähendada kahjumi korral teise abikaasa maksukohustust. Ühisdeklaratsiooni saavad esitada abikaasad, kes olid 2010. aasta 31. detsembri seisuga ametlikult abielus. Ühise deklaratsiooni saab esitada ka siis, kui abikaasa suri möödunud aastal. Deklaratsioon tuleb sel juhul esitada MTA kohalikus teeninduskohas, sest lahkunud abikaasa andmed ei ole elektroonses registris enam aktiivsed.
9. Maksumaksja võib eluasemelaenu intresse, koolituskulusid, kingitusi ja annetusi maha arvata kokku kuni 50 000 krooni, kuid mitte rohkem kui 50% ulatuses maksumaksja sama maksustamisperioodi tulust. Oluline on ka see, et oleksite maksu eelnevalt riigile tasunud. See tähendab, et kui teenisite mullu näiteks 60 000 krooni, saate kulutusi maha arvata ainult kuni 30 000 krooni. Kui Teil on näiteks lisaks muudele mahaarvatavatele kuludele õigus kasutada ka teise lapse tulumaksusoodustust, siis seda ei ole lihtsalt kusagilt tagastada.
10. Noored, kes on töötanud vaid mõned kuud aastas ja tasunud tulumaksu vähem kui 5670 krooni, saavad kogu tulumaksu tagasi. Kui maksusoodustused on aasta kestel tulumaksu kinnipidamisel täies ulatuses arvesse võetud, siis tuludeklaratsiooni esitama ei pea.
11. Kui koolituskulu või palga väljamakse oli tehtud jaanuaris 2011, läheb see 2011. aasta tuludesse ja deklareerida saate seda tuleval aastal.
12. 2010. aasta tulud deklareeritakse kroonides. Tulumaks tagastatakse eurodes, samuti tuleb juurde maksta tulumaksu eurodes. Juurdemaksmiseks ei määrata summat, mis jääb alla 10 euro, ka tagasi ei saa alla 10 euro suurust makset.
Janika Rõõmus, Lääne inspektsiooni töötervishoiu tööinspektor
Meie igapäevases töös võib tekkida ootamatuid olukordi, kus töökaaslasega või tööruumidesse sattunud inimesega juhtub õnnetus. Sageli leitakse kiirabi kohale jõudes, et kannatanu saatus oli otsustatud juba enne kiirabi saabumist töötajate tegevusetuse tõttu.
Esmaabi eesmärk on tagada elusignaalide olemasolu kiirabi tulekuni. Selleks on hädavajalik osata anda kannatanule võimalike ohtlike tagajärgede ennetamiseks esmast abi.
Selleks, et saaksime ja oskaksime seda teha, on tähtis, et töökohas oleks vastavate oskustega ja koolituse saanud töötajad, kes suudavad kiirelt ja rahulikult tegutseda. Abi puudumine võib kannatanu seisundit halvendada või viia surmani. Kõige olulisem on aga esmaseks abistamiseks esmaabivahendite komplekt.
Esmaabiandja
Esmaabi andmiseks peab tööandja määrama vastutavad töötajad ja korraldama neile ettevõtte kulul väljaõppe hiljemalt ühe kuu jooksul alates nende määramisest. Väljaõppekursuse aluseks on Eesti Punase Risti 16-tunnine õppekava. Täiendõpe toimub iga kolme aasta järel ja selle minimaalseks kestuseks on 6 tundi.
Mitme allüksuse või vahetusega töö korral peab igas allüksuses või vahetuses olema kohal vähemalt üks esmaabi anda oskav töötaja.
Esmaabivahendite kapp
Esmaabikapi või kaasaskantava esmaabivahendite komplekti asukoht peab olema nõuetekohaselt märgistatud. Asetsema kergesti juurdepääsetavas kohas, olema kõigile töötajatele kättesaadav. Esmaabivahendid ei tohi olla luku taga!
Info väljapanek
Kõigile nähtaval kohal peab olema:
1. Juhendmaterjal esmaabi andmise viisidest (plakatid, brošüürid jm näitlikud materjalid).
2. Telefoninumber 112 abi kutsumiseks.
3. Andmed töötajate kohta, kes oskavad anda esmaabi.
Töötajate juhendamine
Töötajate esmajuhendamisel töötamiskohas tutvustada töötajale:
1. Hädaabitelefoni ja esmaabivahendite asukohta.
2. Töökohal kasutatavaid ohumärguandeid.
3. Abivahendeid, mida tööõnnetuse korral kasutada.
4. Kelle poole ja kuhu pöörduda esmaabi saamiseks.
Esmaabivahendid
Miinimumnõuded esmaabivahenditele väikeettevõttes või ettevõtte eraldiasetsevates struktuuriüksustes on välja toodud sotsiaalministeeriumi 13.12.1999 määruses nr 82 "Esmaabi korraldus ettevõttes kehtestamine".
Esmaabiandja ülesanded
Esmaabiandja täidab järgmisi ülesandeid:
1. Annab esmaabi tööõnnetuse või tervisekahjustuse korral.
2. Jälgib esmaabivahendite vastavust kehtestatud nõuetele ning vajadusel täiendab nende kogust või uuendab sisu.
3. Kontrollib esmaabikapi sisu ja esmaabivahendite kehtivusaega (seda tuleb teha vastavalt vajadusele ja vähemalt üks kord kuus).
4. Korraldab kiirabi kutsumise, kui esmaabi andmisega ei ole võimalik probleemi lahendada.
Alates täna õhtust on inimestel olnud võimalik oma eelmise aasta tulusid e-maksuameti kaudu deklareerida.
Esitatud deklaratsioonide põhjal hakatakse tagasimakseid tegema 28. veebruaril ning viimane võimalus deklaratsiooni esitada on 31. märtsil. Tuludeklaratsiooni saab esitada kas elektroonilisel vormil e-maksuametis/e-tollis või pabervormil.
E-maksuametis/e-tollis saavad tuludeklaratsiooni oma internetipanga kaudu esitada kõik SEB Panga, Swedbanki, Sampo Panga, Nordea Panga, Krediidipanga, Marfin Pank Eesti ning Handelsbankeni kliendid, kellel on sõlmitud e-maksuameti/e-tolli kasutamise leping.
Leping sõlmitakse elektrooniliselt internetipangas.
ID-kaardi ja mobiil-ID abil ning maksu- ja tollikeskuse teeninduskohas autentimise lepingu sõlmimisel saadud kasutajatunnuse ja paroolidega saab e-maksuametisse/e-tolli siseneda maksu- ja tolliameti kodulehekülje kaudu.
2010. aasta tulumaksumäär oli 21 protsenti. Füüsilise isiku maksuvaba tulu 2010. aastal oli 27 000 krooni.
Toimetas: Raul Sulbi
Viimasel ajal on tööinspektsioonil tulnud tegelda juhtumitega, kus asutustes on nõutud tööotsijalt enne otsustamist proovipäevade tegemist, kuid kasutatud inimest lihtsalt ära.
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul alustavad tööandjad pahatihti juttu mitmeti mõistetava fraasiga: «Eks me vaata, kuidas hakkab minema.» Tagajärg võib olla see, et inimene on päevade kaupa usinalt ametis, arvates, et prooviaeg tähendab algusest peale töölepingut ning talle makstakse palka.
«Ent siis jõuab temani nagu muuseas teade, et kahjuks ei sobi ta sellele kohale. Tasu mõistagi ei maksta,» kirjeldab Soomets.
«Kahjuks on mõni ettevõtja leidnud selles tasuta tööjõu võimaluse: puud saavad laotud, äriruumid puhtaks, kaup müüdud, majal uued aknaraamid paika... Petetud inimene jääb loodetud töö ja tasuta ning saab peale selle ka psühholoogilise löögi,» loetleb ta.
Kaval personali valiku meetod
Pole haruldane, et inimene lepibki tasuta proovipäevaga ega julge tingimusi täpsustada, kuid Elina Soomets näeb selles hoopis tööandja käitumisülesannet, mis paneb kandideerija proovile.
«Töötaja ei päri ega räägi tingimusi läbi, vaid kuuletub pimesi. Mõni tööandja otsibki endale sellist inimest,» kirjeldas ta ning lisas, et pikemat perspektiivi silmas pidades tahetakse siiski leida «mängureegleid» hindav asjalik töötaja.
«Läbirääkimistel tingimuste vastu huvi ilmutamine võib viidata sellele, et töösuhte kestel esindab inimene samamoodi asutuse huve. Tööotsijal võimaldab tingimuste pakkumise viis otsustada, kas ta soovib endale sellist tööandjat,» andis jurist nõu.
Seadus proovipäevi ette ei näe
Arusaamatuste ennetamiseks kirjeldab Elina Soomets asja õiguslikku poolt.
Üldnõue on, et tööleping sõlmitakse kirjalikult. Teisalt arvatakse see sõlmituks tööle asumisega: kui inimene teeb teisele tööd, mida võib sõltuvalt asjaoludest oodata üksnes tasu eest, eeldatakse automaatselt lepingut. Suulise kokkuleppe tingimusi on vajaduse korral raske tõendada.
«Kui töötaja ja tööandja vahel puudub palgakokkulepe või pooled ei suuda seda tõendada, peetakse palgaks samasuguse töö eest samasugustel asjaoludel tavaliselt makstavat tasu,» kirjeldas Soomets.
Ta lisas, et kui kokkuleppele ei jõuta, selgitab töövaidlusorgan selle välja konkreetseid asjaolusid hinnates. «Aluseks on võetud samal alal tegutsevate ettevõtete töötasu statistika, samas ettevõttes samasuguse töö tegijate palk ja muid asjaolusid.»
Töölepingu seadus pakub järeleproovimise vajadusele lahenduse, seades vaikimisi neljakuulise katseaja. See algab tööleasumise päeval. «Eesmärk on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad nõutavale tasemele. Inimene hindab samal ajal, kas pakutav töö, tingimused, õhkkond ja muud tegurid talle sobivad,» selgitas Elina Soomets.
Selle aja jooksul võivad pooled lepingu üles öelda, teatades sellest 15 kalendripäeva ette. Tööandja peab põhjendama, milles ebarahuldav tulemus seisnes, töötaja lahkumise otsust põhjendama ei pea.
Tõestama peab tööandja
Kui tööandja väidab ametisse asunud inimesele mingil ajal, et töölepingu asemel on tegu hoopis tasuta proovipäeva, käsunduslepingu või töövõtulepinguga, peab ta suutma seda tõendada. Eraõiguslikke lepinguid, mille puhul ei ole tegu töölepinguga, reguleerib võlaõigusseadus.
«Kehtiva õiguse järgi ei saa tekkida olukorda, et pole võimalik määratleda, missugusel õiguslikul alusel inimesed ettevõttes tööd teevad. Ei saa aktsepteerida tööandja väiteid, nagu ei teaks ta, mis alusel keegi tema juures töötab,» rääkis Elina Soomets.
Talle meenub juhtum, mille puhul tööandja väitis järelevalvet tegevale ametnikule, et pole varem näinudki kahte inimest, kes äriühingu platsil koos teistega rasket füüsilist tööd tegid. «Küllap tulid proovitööle,» oli äriühingu esindaja seisukoht.
Töölepinguga inimesel on juristi sõnul õigus nõuda kokkulepitud tingimusi, sealhulgas palka. «Tööandja jagab talle selgeid korraldusi, juhendab teda ohutuse alal ning annab vajaduse korral töösuhet iseloomustavaid andmeid ja selgitusi. Vaidluse puhul lasub palga maksmise tõendamise kohustus tööandjal,» rääkis Soomets. «Sellest võime järeldada, et töö pakkujal peaks olema huvi läbi rääkida, millise suhtega on tegu ning mis tingimustel tööd tegema asutakse.»
Kui proovipäev, siis...
Kui pooltel on tõepoolest tahe lühikest aega töölepingut sõlmimata tööd proovida, on mõistlik täpselt kokku leppida tingimustes. Proovipäevale ei tohi kuluda rohkem aega, kui on vaja kõige üldisemaks tingimustega tutvumiseks ja oskuste kontrollimiseks. Mõistlikuks võib pidada paari tundi või keerukama ameti puhul paari päeva.
Ka proovipäevaks peab inimene olema ette valmistatud ja seaduses ettenähtud korras tööohutuse alal juhendatud. Kõrvalt vaadanud ja korraks käed külge pannud tööotsija ei pruugi tasu küsida, aga kui inimene loob mis tahes lepingu raames teisele lisaväärtust, on selle eest tasu nõudmine põhjendatud.
Lepingu olemuse üle tekkinud vaidluse korral otsustab töövaidluskomisjon või kohus, kas töölepingulise suhte tunnustamise, saamata töötasu ja muud nõuded on põhjendatud. Töövaidluskomisjoni avalduse koostamise soovitused leiate aadressil www.ti.ee.
Erinevad proovipäevad
Tööinspektsiooni juristi Elina Soometsa sõnul tuleb eristada tavakeeles kasutatavat proovipäeva mõistet uuest teenusest, mis võimaldab Eesti töötukassas registreeritul paari päeva jooksul tööd proovida ja lubab tööandjal veenduda, kas ametisse kandideerija tema nõudmistele vastab.
Viimati mainitud tööturuteenuse eeldustega saab tutvuda lähimas töötukassa esinduses või kodulehel www.tootukassa.ee.
MILLES TULEKS KOKKU LEPPIDA
Et hiljem oleks vähem arusaamatusi, tuleks enne proovipäeva algust kokku leppida,
• kas tegu on tasuta proovipäevaga või asutakse tööle töölepingu alusel katseajaga
• mis praktilisi katseid potentsiaalsel töökohal tehakse
• mis on prooviaja maksimaalne pikkus
• missugused on tasustamistingimused (vajaduse korral lepitagu kokku ka sõidukulude hüvitamises).
Page 1233 of 1593
