Articles
Töösuhte lõppemisel on nii tööandja kui ka töötaja huvitatud, milliseid hüvitisi tuleb lisaks lõpparvele (saamata jäänud töötasu, väljavõtmata puhkuse kompensatsioon) töötajale tasuda. Millised need, on, kirjutab advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat Alo Noormets.
Olenevalt töölepingu lõppemise alusest on töölepingu seadusega (TLS) ette nähtud järgmised hüvitised:
1. töölepingu lõpetamisel poolte kokkuleppel (TLS § 79) ei näe seadus tööandjale ette töötajale hüvitise maksmise kohustust – kõikvõimalikud hüvitised lepitakse vajaduse korral kokku töölepingu lõpetamise kokkuleppes;
2. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja algatusel töötajast tuleneval põhjusel (n-ö töötaja poolt töökohustuse oluline rikkumine, TLS-i § 88 lõike 1 punktid 3–8) ei pea tööandja maksma töötajale hüvitist ning viimasel puudub õigus seda saada ka riigilt, v.a juhul, kui tööleping on üles öeldud töötaja töövõime vähenemise tõttu (TLS-i § 88 lõike 1 punktid 1 ja 2), mille korral on töötajal õigus saada riigilt töötuskindlustushüvitist;
3. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel tööandja algatusel tööandjast tuleneval põhjusel (n-ö koondamine, TLS-i § 89 lõige 1) peab tööandja maksma töötajale hüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses, samuti saab töötaja riigilt töötuskindlustushüvitist; juhul kui töötaja on tööandja juures töötanud üle viie aasta, maksab riik tööandja avalduse alusel töötajale ka eraldi koondamishüvitist;
4. töölepingu erakorralisel ülesütlemisel töötaja algatusel peab tööandja maksma töötajale hüvitist kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, kuid seda üksnes juhul, kui töötaja ütles töölepingu üles tööandjapoolse olulise lepingurikkumise tõttu (TLS-i § 91 lõige 2), mille korral on töötajal õigus saada ka riigilt töötuskindlustushüvitist;
5. kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem aega, kui seaduses on ette nähtud (TLS-i § 97 lõige 2), on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel.
Alo Noormets
advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene advokaat
Puhkusegraafikutel peab tempel all olema märtsi lõpuks ja seega läheneb aeg suviste plaanide tegemiseks. Puhkuse planeerimisel tasub aga mõelda sellele, et olenevalt kuust võivad puhkuserahade summad oluliselt erineda.
Vahe tavapärase sissetulekuga võib mõnes kuus olla kümneid eurosid nii üles- kui allapoole, sõltuvalt kuu pikkusest ja sellest, kas puhkuse aega jääb riiklikke pühi. Seda seepärast, et puhkuseraha makstakse päevatasuna, igakuist palka aga ikka samas suuruses, olenemata sellest, kui palju on kuus päevi. Riiklikud pühad mõjutavad puhkuseraha suurust seepärast, et neid puhkuse- ega tööpäevadeks ei loeta, seega ei maksta nende pealt ka tasu.
Parim kuu on märts
Mida enam kalendripäevi on kuus, seda soodsam on puhata. Seda ennekõike seepärast, et võttes kogu puhkuse ühes kalendrikuus välja, mõjutab sissetulekut see, kas selles kuus jääb lisaks puhkusele järgi ka mõni tööpäev. Nii on kuu sissetulek tänavu kõige väiksem, puhates veebruaris ja kõige suurem märtsikuistel puhkajatel.
Kui võimalik, siis on soovitatav puhata kord aastas ja mitte jupitada. Kuigi töö- ja puhkusepäevade arvestus ei too alati kaasa väiksemat tasu, on turvalisem pangaarvel näha harjumuspärast sissetulekut. Ka seadus käsib vähemalt kaks nädalat korraga välja võtta.
Haigus viib osa rahast
Paljusid üllatab ka see, et puhkuseraha suurust arvestatakse mitte inimese tänaselt sissetulekult, vaid arvestusele eelneva kuue viimase kuu palgalt. Nii ei mõjuta uuest aastast saadud palgatõus puhkuseraha suurust, kui otsustate puhata nüüd, talvel. Kui aga kannatate suveni, on puhkuseraha arvestuse aluseks juba sellel aastal töötatud kuud ning puhkusetasu suurus tuleb samaväärne uue palganumbriga.
Samal moel mõjutavad puhkusetasu suurust haiguslehel või puhkusel viibimine viimase kuue kuu jooksul. Nii kujuneb puhkusetasu päevaraha kuue kuu töötasu jagatisena antud perioodil töötatud päevade arvuga, milles pole arvestatud pühasid, haigus- ja puhkepäevasid. Puhkusetasu väljaarvutamiseks tuleb päevatasu korrutada puhkusepäevade arvuga.
Enam infot puhkuse planeerimise kohta leiate Tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee või raamatupidamis- ja maksuinfo portaalist www.rmp.ee.
Piret Suitsu
Helve Toomla
jurist
*** Ettevõttes on kaks vahetust, lõunapaus on pool tundi. Kas töötaja võib pidada selle asemel pausi 20 minutit ja minna töölt kümme minutit varem koju?
Sellist õigust töötajal ei ole. Töölepinguseaduse § 47 lg 2 kohaselt peab pikema kui kuuetunnise töötamise kohta olema vähemalt 30-minutiline vaheaeg, mida üldjuhul ei arvata tööaja hulka. Täpsemalt peaks tööaeg kirjas olema töökorralduse reeglites (töösisekorraeeskirjas), soovitan küsijal sellega põhjalikult tutvuda või tutvustada töötajatele, kui küsija on tööandja esindaja.
*** Millises õppeasutuses õppijal on õigus saada 20 päeva õppepuhkust? Püüdsin leida vastust seadusest, kuid jäin hätta. Õpin Rootsis Kristianstadi ülikoolis. Elan ja töötan täiskohaga Eestis. Kas ka minul on võimalik võtta õppepuhkust või on see ette nähtud vaid Eesti kõrgkoolides õppijatele?
Töö kõrvalt õppijatel on õigus õppepuhkusele täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Selle seaduse § 8 kohaselt antakse töötajale ja avalikule teenistujale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, sellest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu, 10 päeva on palgata. Õppe lõpetamiseks saab veel 15 kalendripäeva täiendavat õppepuhkust, mille eest makstakse töötasu alam-määra. Kõnealuse seaduse järgi ei ole oluline, millises konkreetses õppeasutuses töötaja õpib, vaid see, millist haridust ta omandab. Kõrghariduse omandamine on tasemekoolitus, mis annab õiguse õppepuhkusele.
Tarbija24 avaldab igal nädalal ühe tööinspektsiooni juristidele esitatud küsimuse ning ka inspektsiooni selgituse antud teemal. Seekordne probleem puudutab hooletuse tõttu tekkinud kahju ja seda, kas tööandja võib seetõttu inimese palgast teatud summa maha võtta.
Küsimus
Kas tööandja võib töötaja hooletuse tõttu tekkinud vea töötasust kinni pidada? Töötaja sisestas valesti ostudokumendi programmi, kuid sellega rahalist kahju tööandjale ei tekkinud. Tööandja parandas ise vea programmis ära, kulutades selleks enda tööaega. Kuidas ja mis alustel võib tööandja töötaja töötasust vea parandamise kinni pidada? Kas töötaja võib teha avalduse, kus annab oma nõusoleku teha tööandjal tasaarveldus ehk palgast summa kinni pidada. Millise summa võib tööandja kinni pidada?
Vastab tööinspektsiooni jurist Sirje Aava
Selgitan, et tulenevalt seadusest ei ole töötasust kinnipidamise teostamine ilma töötaja nõusolekuta lubatud, seda näiteks kahju hüvitamise nõude korral või töötajale ilma õigusliku aluseta ülekantud summade tagasinõudmisel.
Töötajapoolne nõusolek peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Siinjuures on oluline rõhutada, et töötaja nõusolek tasaarvelduseks tuleb saada igaks juhtumiks eraldi ning kehtiv on vaid nõusolek, mis on antud pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.
Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal võimalus esitada töötaja vastu nõue töövaidlusorgani kaudu.
Sellise regulatsiooniga välistatakse võimalus leppida tasaarvestamises kokku juba töölepingu sõlmimisel. Põhjuseks on tagada töötaja kaitse kokkulepete eest, mille suhtes tal puudub mõistlik võimalus asjaolusid ette näha. Samuti toetab vastav regulatsioon töötaja töötasu puutumatuse põhimõtet.
Tööandjal on lubatud ilma töötaja nõusolekuta töötasust kinni pidada vaid tasu väljatöötamata puhkusepäevade eest ning seda vaid töölepingu lõppemisel ning töötajale tehtud ettemakse, mille puhul on töötajal tagasimaksmise kohustus. Ilma töötaja nõusolekuta on tööandjal lubatud töötasust kinnipidamisi teostada ka muudel seadustes ettenähtud juhtudel, näiteks elatisnõude korral.
Tööandja otsustab iseseisvalt mille osas tal töötaja vastu nõue tekib, samuti nõude suurus üle. Tööinspektor-juristil puudub pädevus tööandja otsuseid hinnata.
Toimetas: Tarbija24
Signe Kalberg
Nii näiteks panid töö-otsijad Kristiines kokku laulu- ja lustiseltsi „Saab ikka”.
See aeg, kus inimesed oma töö-otsija staatust häbenesid ja end saamatuks ning rumalaks kirudes koduseinte vahele peitsid, on õnneks otsa saanud. Esimest pealinna töötute klubide kokkutulekut jäädvustama tulnud filmikaamerate ja sähvivate foto-aparaatide eest peitis end raamatu varju vaid üks proua. Küllap on enesekindluse tõusul olnud tähtis osa ka neil samadel töötute klubidel. Klubis ei räägita mitte ainult elulookirjelduse koostamisest, seadustest või võlgadega toimetulekust, vaid ka isiklike sihtide seadmisest, eneseanalüüsist ja psühholoogiast. Pea iga viies töötute klubis aktiivselt osalenud inimene leidis eelmisel aastal endale uue töökoha, ütles Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink.
„Töötute klubi põhimõte on olla üksteisele toeks ning jagada vajalikke teadmisi. Kõige rohkem on klubis kaasalööjad huvi tundnud tööotsimise praktiliste oskuste vastu ehk kuidas käituda tööintervjuul, teha eneseana-lüüsi. Heameelega osaletakse videotreeningul. Soovitakse saada arvutikoolitust ning teadmisi ettevõtlusest ja sellega seotud seadusandlusest,” rääkis Krista Kink. „Töötute klubi annab põhjuse end kenasti riidesse panna, kodust välja tulla ning näidata üles initsiatiivi,” märkis Kristiine sotsiaalkeskuse juht Kersti Kask. Initsiatiivi näib Tallinna Kristiine linnaosa töötute klubi liikmetel jätkuvat – Ülo Vihma juhendamisel on seal püsti pandud töö-otsijate laulu- ja lustiselts „Saab ikka”. Esinetud on nii oma rahvale kui ka väljaspool klubiüritusi.
Tähtis on mitte üksi jääda
59-aastane klubiline Krista soovitas tööotsijatel mitte jääda oma muredega üksi, vaid võtta töötute klubi kaudu ühendust teiste saatusekaaslastega. „Kui kuuled teiste muresid, tunduvad enda omad märksa väiksemad. Kogemuste vahetamine annab kindlustunnet, uued tuttavad viivad uute valikuvõimaluste juurde. Kodus istumine jätab infosulgu. Minu meelest on töötute klubi õudselt vahva asi, mis mulle on andnud eelkõige avatust,” rääkis naine. „Väga oluline on suhtlemine, klubis osalemine tõstab enesekindlust ja usku,” ütles Saku vallast kokkutulekule tulnud 53-aastane Tiina. Sügisel alustas klubis koos temaga 50 inimest, lõpetamas oli aga vaid paarikümne ringis. Uuest nädalast on Tiina taas töötegijate ridades, jagas ta klubikaaslastega head uudist.
Töötute klubid
Uus hooaeg algab veebruaris:
•• Eelmisel aastal pani end Tallinnas töötute klubis kirja 1058 inimest, osales 713.
•• Neist 54% olid naised, klubiliste keskmine vanus oli 45 aastat. Klubisid oli 13.
•• Uus hooaeg algab veebruari lõpus, märtsi alguses.
•• Täna avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis hakkab vahendama sotsiaalseid töökohti nii linnaettevõtetes kui ka erasektoris.
Page 1243 of 1599
