Articles
Helve Toomla, jurist
•• Töötan suures kaupluses, töö käib graafiku alusel. Kord kuus on meil infokoosolek, osalemine on kõigile kohustuslik. Koosolek algab kell 8 hommikul, minu tööpäev aga on graafiku järgi kella 11–23. Juhataja sõnul peavad kõik koosolekust osa võtma, olenemata sellest, mida ütleb graafik. Kas tal on õigus seda nõuda ja ähvardada neid, kes ei osale, lisatasust ilmajätmisega?
Kui koosolekust osavõtt on kohustuslik, siis on see töötajale antud tööülesanne ja selle täitmise aeg kuulub tööaja hulka. See tuleb töögraafikus tingimata ära näidata ning selle eest peab töö-andja töötasu maksma. Kusjuures tööandja kohustus on järgida siin ka ettenähtud töö- ja puhkeaega.
Soovitan selle murega eelkõige tööandja poole pöörduda: ehk aitab see lahendada nii koosolekust osavõtu kohustust kui ka töötasu vähendamise ähvardust.
Agne Narusk
Õlaringid arvuti taga või jalatõsted toolilt tõusmata on ikka parem kui mitte midagi. Kuid lõdvestuseks, mis aitaks ära hoida pinges lihastest tingitud tervisehädasid, sellest ei piisa. Kui vähegi võimalik, heitke pikali, soovitab doktor Ragnar Viir.
Oktoobris kaitses 40 aastat liikumisprobleemidega tegelenud dr Viir Tartu ülikoolis väitekirja. Doktoritöö keskendus sellele, kuidas varieerub tahtlikust pingest vaba lihase pinge, kui inimene on ühes või teises asendis – istub, seisab, on pikali või lamab osaliselt vees, kirjutas detsembri Universitas Tartuensis (UT).
Viir jälgis oma uurimuses trapetslihase ülaosa, käsivarre sirutajalihaseid ja eesmisi sääreluulihaseid. Tulemused näitasid, et olukorras, kus vaatlusalused seisid või istusid, pole trapetslihase ülaosa mehaanilistel omadustel erinevust. Ent lamamisasend vähendas selle pinget isegi kuni 20 protsenti. Vees veelgi rohkem.
„Kui ma teen näiteks istudes lihaste liigsest pingest vabastamiseks õlaringe, siis on mu lihastel kaks ülesannet: säilitada poosi ja teha liigutust. Kui ma aga lähen selili maha, siis viskan automaatselt 20 protsenti lihaspinget ära, sest poosi ei pea ju enam hoidma. Seda ei ole sel moel enne mind keegi välja öelnud,” rääkis Viir UT-le antud intervjuus. Ta annab kontoritöötajatele lihtsa soovituse: iga istumistunni jooksul tuleks kaheks minutiks heita pikali, teha õlaringe ning jalgadega astumissamme.
Kaheksa istumistundi laostab
Ragnar Viir püüab inimestele selgeks teha, et iga astutud samm pikendab nende eluteed. „Kahejalgsele olendile paremat liikumisseeriat kui kõndimine ei suuda keegi välja mõelda. Seda ei ole minu arvates isegi vaja tõestada. Optimaalne loomulik liikumine on meile ääretult oluline ja seda ei korva mitte mingid muud harjutused,” sõnas ta.
Uuringud näitavad, et kuigi igasuguse füüsilise aktiivsuse mõju tervisele on hindamatu, võib kaheksatunnise istumisega selle positiivse mõju kergesti lihtsalt nullida. Selle enneta-mine peab olema lihtne, toimiv, töötajatele arusaadav ja tööandjale jõukohane, ütles Viir.
Küsimus: Töötaja tööaeg on E-R kell 09.00-18.00 ja üle nädala laupäeviti 09.00-15.00. Kas sel juhul on võimalik rakendada vaid summeeritud tööajaarvestust(kuna muidu ei jää töötajale iganädalaselt 48 tundi järjestikust puhkeaega?) või on ka mõni muu võimalus?
Kas on lubatud töötada ilma summeeritud tööajaarvestuseta 8,5 tundi päevas 5 päeva nädalas (st 42,5 tundi nädalas), kui töötaja on sellega nõus?
Vastus: Summeerimata tööaja puhul peab töötajale jääma iganädalast puhkeaega vähemalt 48 järjestikust tundi. Seega kui summeerimata tööajaga töötaja töötab laupäeval 9-15, siis ei saa ta alustada jälle tööd esmaspäeval kell 9.
Kogu sellise tööajakorralduse puhul on probleemiks, et töötaja töösse on sisse kodeeritud ületunnitöö (nädala keskmine tööaeg tuleb 43 tundi). Samas peaks ületunnitöö olema ikkagi pigem erandlik ning eeldama igakordset eraldi kokkulepet, mitte ühekordset etteulatuva nõusoleku andmist töölepingus.
Töötaja normaaltööaeg ei tohiks ületada keskmiselt 40 tundi nädalas, seda ületav on juba ületunnitöö ning seda sõltumata töötaja nõusolekust nii töötada.
Äripäeva käsiraamatute foorumis vastas küsimusele advokaadibüroo LAWIN Lepik & Luhaäär.
Lemmi Kann
This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.
2011. aastast muutub elatise maksustamise põhimõte – elatis ei ole enam maksustatav tulu. Elatise saaja ei pea elatiselt või elatisabilt tulumaksu maksma ning elatise maksja ei saa seda oma tulust maha arvata. Seega elatist või riigile üleläinud elatisnõude rahuldamiseks makstud summasid makstakse isiku maksustatud tulust.
2011. aastal saadud/tasutud elatist ei pea enam deklareerima ei füüsilise isiku tuludeklaratsioonil ega TSD-deklaratsioonil. Kui seni arvati elatis enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist tulust maha, siis alates 2011. aasta jaanuarikuust seda teha ei saa ning elatis tasutakse isiku netotulust (maksustatud tulust).
2011. aastal esitatavas 2010. aasta tuludeklaratsioonis aga deklareeritakse 2010. aastal laekunud elatis. Kuna eelmisel aastal oli elatis veel maksustatav tulu, võib 2010. aasta tuludeklaratsioonis deklareerida tulust mahaarvamisena 2010. aastal kohtuotsuse või notariaalse kokkuleppe alusel tasutud elatise või elatisnõude. Samuti peab sellise elatise saaja kajastama selle oma tuluna. Kuna maksustamine on kassapõhine, ei oma tähtsust, mis perioodi eest elatis oli makstud.
Agne Narusk
Hooldushüvitise arvestamisel loeb eelmise aasta tulu, vanema-hüvitist tuluks ei peeta.
Kui töötava ema-isa laps juhtub haigeks jääma, maksab haigekassa kuni lapse 12. eluaastani talle hooldushüvitist kuni 14 kalendripäeva. Seda 80 protsenti palgast, endise 100 asemel.
Kuid asja juures on väike konks. Nii nagu arvestatakse töövõimetushüvitist eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi, rehkendatakse ka lapsevanematele hooldushüvitist. Nõrgal positsioonil on need emad või isad, kel tuleb haige lapsega koju jääda esimesel tööaastal pärast lapsehoolduspuhkust.
„Naine oli kaks nädalat hoolduslehel ja sai selle aja eest hüvitist 1100 krooni (70.30 eurot – toim),” on väikese lapse isa Vitali nördinud. Vitali abikaasa Anna on riigiametnik ning sai terve 2009. aasta vanemahüvitist. Mullu sai hüvitise aeg otsa ning noor ema naasis tööle. Väike poiss pidi sõimes hakkama saama. Novembri alguses jäi ta haigeks, perearst vormistas lapse ravimise ajaks emale hoolduslehe. Detsember lõi noore pere eelarvesse paraja augu. 8000-kroonise (511.29 eurot) kuupalgaga Anna oli kuu alguse palgapäevaks välja teeninud sellest poole, haigekassast laekunud hüvitis aga oli palju väiksem, kui Vitali ja Anna olid arvestanud.
„Kuidas on see võimalik? Miks pole vanemahüvitis vanema tulu? Niimoodi öeldi haigekassast. Aga tulumaks ju läheb maha?” ei mõista Vitali, kuidas võib üht ja sama raha nii erinevalt käsitleda.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Ivi Normet ohkab küsimust kuuldes ja lubab saata vastuse, mis on just sellisteks puhkudeks valmis kirjutatud. „Üksikisiku tasandil on küsimus päevakorras kogu aeg. Kui kellelgi on konkreetne olukord käes, on kiri kohe meie laual,” nendib ta.
Sotsiaalmaksuga või ilma
Ministeeriumi ametlikus vastuses seisab: „Lapsehoolduspuhkuselt tulevad emad saavad esimesel tööaastal (töövabastuse alguspäevale eelnenud kalendriaastal tulu puudub) hüvitist sotsiaalmaksuseaduse (SmS) §-s 21 sätestatud sotsiaalmaksu kuumääralt, mis kehtestatakse igaks eelarveaastaks riigieelarvega, kusjuures kuumäär ei või olla väiksem kui eelarveaastale eelnenud aastal kehtinud Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär.” Lahtiseletatuna tähendab see, et kui eelmise aasta tulu oli väga väike või puudus – vanemahüvitiselt ei maksta sotsiaalmaksu ja see ei lähe hooldushüvitise rehkendamisel arvesse –, siis arvutatakse hüvitis alampalgalt. 2011. aastal on alampalk Eestis 278.02 eurot. Maha läheb tulumaks.
„Ravikindlustuse eripära on, et ei arvestata kohe teenitud palka ja selles osas koheldakse kõiki võrdselt,” selgitab Normet. „Maksu- ja tolliameti andmete kasutamine ning aastase tulu arvestamine annavad inimese sotsiaalmaksuga maksustatava tulu kohta tõesemaid andmeid.”
Sotsiaalkindlustusameti avalike suhete juht Elve Tonts lisab, et seaduse järgi pole vanemahüvitis tulu, vaid lapsega kodus olemise ajal saamata jäänud töise tulu hüvitis.
Mõistagi võib välja töötada hulga erandeid, näiteks kuidas lapsehoolduspuhkuselt tulnuid teistega võrdselt kohelda.
„Oma osa on siin mänginud kindlasti liigse kulu kartus. Vanemahüvitis võtab niigi proportsioonis väga suure tüki eelarvest,” pakub riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liisa-Ly Pakosta, miks küsimus pole laiemalt esile kerkinud. Küll tullakse murega tema sõnul pidevalt välja lastevanemate liidus, kus omavahel on arutletud sedagi, et hüvitised võiksid olla nagu pensionigi sotsiaalmaksuga maksustatud. Siis kaoks praegune ebavõrdsus. „Probleem on tegelikult laiem ja puudutab kõiki lapsevanemaid. Kui ka vanem laps on ühel kalendriaastal sageli haige olnud, on järgmisel aastal seetõttu ema või isa hooldushüvitis, kui seda peaks taas vaja minema, palju väiksem,” ütleb Pakosta. Kirjeldatud juhtumis olnuks aga mõistlik pere eelarve huvides lapsega koju jääda hoopis isal.
Riigikogu sotsiaalkomisjonis pole vanema- ja hooldushüviti-se suhe Eesti Päevalehe and-metel siiani ametlikult jutuks olnud.
Eelisseisus need, kes töötavad
•• Tulevikku silmas pidades on kasulik vanemahüvitise saamise ajal võimaluse korral ka tööd teha.
•• Et vastne lapsevanem tööga üle ei pingutaks, hoolitseb seadus: 2011. aastal makstakse vanemahüvitist täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (tööga teenitu) on hüvitise maksmise kalendrikuul kuni 278.02 eurot kuus.
•• Kui see on suurem, vähendatakse hüvitist n-ö üleliigse võrra. Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: (hüvitis + tulu - hüvitise määr) / 1,2 – (tuluhüvitise määr).
•• Hüvitist ei maksta, kui tulu ületab viiekordset hüvitise määra, mis on 2011. aastal 1390.10 eurot kuus.
Allikas: sotsiaalkindlustusamet
Page 1240 of 1593
