Articles
Helve Toomla
jurist
*** Ettevõttes on kaks vahetust, lõunapaus on pool tundi. Kas töötaja võib pidada selle asemel pausi 20 minutit ja minna töölt kümme minutit varem koju?
Sellist õigust töötajal ei ole. Töölepinguseaduse § 47 lg 2 kohaselt peab pikema kui kuuetunnise töötamise kohta olema vähemalt 30-minutiline vaheaeg, mida üldjuhul ei arvata tööaja hulka. Täpsemalt peaks tööaeg kirjas olema töökorralduse reeglites (töösisekorraeeskirjas), soovitan küsijal sellega põhjalikult tutvuda või tutvustada töötajatele, kui küsija on tööandja esindaja.
*** Millises õppeasutuses õppijal on õigus saada 20 päeva õppepuhkust? Püüdsin leida vastust seadusest, kuid jäin hätta. Õpin Rootsis Kristianstadi ülikoolis. Elan ja töötan täiskohaga Eestis. Kas ka minul on võimalik võtta õppepuhkust või on see ette nähtud vaid Eesti kõrgkoolides õppijatele?
Töö kõrvalt õppijatel on õigus õppepuhkusele täiskasvanute koolituse seaduse alusel. Selle seaduse § 8 kohaselt antakse töötajale ja avalikule teenistujale õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva kalendriaasta jooksul, sellest 20 päeva eest makstakse keskmist töötasu, 10 päeva on palgata. Õppe lõpetamiseks saab veel 15 kalendripäeva täiendavat õppepuhkust, mille eest makstakse töötasu alam-määra. Kõnealuse seaduse järgi ei ole oluline, millises konkreetses õppeasutuses töötaja õpib, vaid see, millist haridust ta omandab. Kõrghariduse omandamine on tasemekoolitus, mis annab õiguse õppepuhkusele.
Signe Kalberg
Nii näiteks panid töö-otsijad Kristiines kokku laulu- ja lustiseltsi „Saab ikka”.
See aeg, kus inimesed oma töö-otsija staatust häbenesid ja end saamatuks ning rumalaks kirudes koduseinte vahele peitsid, on õnneks otsa saanud. Esimest pealinna töötute klubide kokkutulekut jäädvustama tulnud filmikaamerate ja sähvivate foto-aparaatide eest peitis end raamatu varju vaid üks proua. Küllap on enesekindluse tõusul olnud tähtis osa ka neil samadel töötute klubidel. Klubis ei räägita mitte ainult elulookirjelduse koostamisest, seadustest või võlgadega toimetulekust, vaid ka isiklike sihtide seadmisest, eneseanalüüsist ja psühholoogiast. Pea iga viies töötute klubis aktiivselt osalenud inimene leidis eelmisel aastal endale uue töökoha, ütles Tallinna ettevõtlusameti juhtivspetsialist Krista Kink.
„Töötute klubi põhimõte on olla üksteisele toeks ning jagada vajalikke teadmisi. Kõige rohkem on klubis kaasalööjad huvi tundnud tööotsimise praktiliste oskuste vastu ehk kuidas käituda tööintervjuul, teha eneseana-lüüsi. Heameelega osaletakse videotreeningul. Soovitakse saada arvutikoolitust ning teadmisi ettevõtlusest ja sellega seotud seadusandlusest,” rääkis Krista Kink. „Töötute klubi annab põhjuse end kenasti riidesse panna, kodust välja tulla ning näidata üles initsiatiivi,” märkis Kristiine sotsiaalkeskuse juht Kersti Kask. Initsiatiivi näib Tallinna Kristiine linnaosa töötute klubi liikmetel jätkuvat – Ülo Vihma juhendamisel on seal püsti pandud töö-otsijate laulu- ja lustiselts „Saab ikka”. Esinetud on nii oma rahvale kui ka väljaspool klubiüritusi.
Tähtis on mitte üksi jääda
59-aastane klubiline Krista soovitas tööotsijatel mitte jääda oma muredega üksi, vaid võtta töötute klubi kaudu ühendust teiste saatusekaaslastega. „Kui kuuled teiste muresid, tunduvad enda omad märksa väiksemad. Kogemuste vahetamine annab kindlustunnet, uued tuttavad viivad uute valikuvõimaluste juurde. Kodus istumine jätab infosulgu. Minu meelest on töötute klubi õudselt vahva asi, mis mulle on andnud eelkõige avatust,” rääkis naine. „Väga oluline on suhtlemine, klubis osalemine tõstab enesekindlust ja usku,” ütles Saku vallast kokkutulekule tulnud 53-aastane Tiina. Sügisel alustas klubis koos temaga 50 inimest, lõpetamas oli aga vaid paarikümne ringis. Uuest nädalast on Tiina taas töötegijate ridades, jagas ta klubikaaslastega head uudist.
Töötute klubid
Uus hooaeg algab veebruaris:
•• Eelmisel aastal pani end Tallinnas töötute klubis kirja 1058 inimest, osales 713.
•• Neist 54% olid naised, klubiliste keskmine vanus oli 45 aastat. Klubisid oli 13.
•• Uus hooaeg algab veebruari lõpus, märtsi alguses.
•• Täna avas uksed Tallinna linna tööbüroo, mis hakkab vahendama sotsiaalseid töökohti nii linnaettevõtetes kui ka erasektoris.
Agne Narusk
Oma tööraamatu saab nüüd sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda, piirkondlikku pensioni-ameti klienditeenindusse võib selle tuua nii tööraamatu omanik kui ka tööandja.
Töölepinguseaduse paragrahv 134 kohaselt ei ole tööandjal enam kohustust tööraamatuid pidada. Raamatut, mis praegu on tööandjate käes, hoitakse seal seni, kuni selle omanik töölt lahkub.
Kui töötaja või teenistuja pole aasta jooksul pärast töö- või teenistussuhte lõppemist tööraamatule järele tulnud, võib tööandja selle sotsiaalkindlustusametisse hoiule anda.
Tööraamatut ära visata ei tasu kohe kindlasti: selle andmeid on vaja nii enne 1999. aastat omandatud pensioniõigusliku staaži kui ka erijuhtudel hiljem töötatud perioodide kindlaks tegemiseks veel paljude aastate pärast.
Tööraamatu võib hoiule anda, aga ei pea. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Aasta algusest on töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonnal kolm klienditeenindust senise ühe asemel. Kesklinnas asuvale Tõnismäe büroole Endla tn 4 lisanduvad bürood Lasnamäel ja Tondil.
Tondi büroo teenindab kliente aadressil Pärnu mnt 139, nn Catweesi majas.
Lasnamäe büroo asukohaks on Tähesaju kvartal, Tähesaju tee 14.
Kõigis Tallinna esindustes on avatud karjääriinfotuba, kuhu võivad tulla töövõimalustega tutvuma ning tööotsinguteks nõu saama nii tööd otsivad kui ka töötavad inimesed. Uute büroode avamine tõi kaasa töötukassa klienditeeninduse sulgemise Maardus ja Keilas.
EPL
Eurotsooni üleminekuga on muutunud kõikide summade vääringud ka kehtivates seadustes ja määrustes, sealhulgas töölepingu seaduses ja teistes tööõigus-aktides.
Summade suurus on jäänud samaks või ümardunud töötajale (tema huvide kaitsmisel) soodsamaks ja numbrimuutus on seotud krooni ümberarvestamisega euroks. Ümberarvestamine on toimunud euro-ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi (15,6466) alusel ning arvestades eurole kasutusele võtmise seaduses sätestatud ümardamisreeg-lit (1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma).
Kroonid eurodeks
TLS § 29 lõike 6 kohaselt ei tohi Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu töötajale maksta. Alates alanud aastast on kehtestatud töötasu alammääraks tunnis 1,73 eurot (seni 27 krooni) ja töötasu alammääraks täistöö-ajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot (seni 4350 krooni).
Lapsepuhkuse eest tasutav ja riigieelarvest hüvitatav 66 krooni tööpäeva eest on nüüd TLS § 135 lõike 1 järgi 4,25 eurot.
Välislähetuse päevaraha alammäär on alates käesolevast aastast 22,37 eurot päevas senise 350 krooni asemel. Maksuvaba on makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot (seni 1200 krooni) ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot (seni 2000 krooni) ööpäevas ja välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot (seni 500 krooni) päevas (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord www.riigiteataja.ee/akt/13351709).
Muutunud on ka sanktsioonide suurus ja vääring tööõigus-aktides. TLS paragrahvides 118 kuni 129 sätestatud juriidilise isiku vastutuste ülemmäärad nimetatud rikkumiste korral on 20 000 krooni asemel nüüd 1300 eurot.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tööinspektori ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendatava sunniraha ülemmäär on tööandjale nüüd 1300 eurot (seni 20 000 krooni), töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest 2600 eurot (seni 40 000 krooni) ja tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmise, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumise eest 2000 eurot (seni 30 000 krooni), kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Töötajate usaldusisiku seaduse kohane rahatrahv informeerimise või konsulteerimise kohustuse täitmata jätmise või valeandmete esitamise eest tööandja poolt, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on endise 50 000 krooni asemel 3200 eurot.
Füüsilisele isikule rikkumiste eest määratavad rahatrahvid trahviühikutes lähtuvad karistusseadustiku § 47 lõikes 1 sätestatud ja samuti vääringu muutusest põhjustatult muudetud neljaeurosest trahviühikust, mis on rahatrahvi baasosa senise 60 krooni asemel.
Individuaalse töövaidluse korras töövaidluskomisjonides lahendatavates vaidlustes esinevate rahaliste nõuete ülempiir on senise 150 000 krooni asemel nüüd 10 000 eurot. Sellest suurema nõude korral tuleb avaldajal pöörduda kohtusse.
Tööraamat tähtis
Lisaks uue vääringu kehtima hakkamisega seotud muudatustele on alates 2011. aastast võimalik nii töötajal kui tööandjal esitada tööraamat andmete registreerimiseks asu- või elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti osakonda.
Tööraamat võib olla tähtis kuni 2009. a. 1. juulini pensioniõiguslikku staaži tõendav dokument, mida ei tohi lasta kaotsi minna või hävineda. Tööraamatu saab soovi korral hoiule anda töötaja ja avalik teenistuja, kelle tööraamatus on kandeid, mis omavad õiguslikku tähendust pensionistaaži arvutamisel ning tööandja, kui töötaja või avalik teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistus-suhte lõppemisest tööraamatut välja võtnud. Hoiule ei võeta tööraamatuid, mille alusel on vanaduspension juba määratud.
Kaia Taal, Põhja inspektsiooni tööinspektor-jurist
Page 1241 of 1596
