Articles
Helve Toomla
ametiühingute jurist
Kas ka riigiteenistujatel, kellele on määratud töövõimetuspension, on õigus saada pikendatud puhkust?
Riigiteenistuja põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Teie infost loeb välja, et töövõimetuspensioni saajate pikendatud puhkuseosa on seitse päeva.
Kuna tegemist ei ole seitsmepäevase lisapuhkusega, mis liidetaks põhipuhkusele, ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikule antakse juba pikendatud põhipuhkust 35 kalendripäeva, siis ei pikenda töövõimetuspensioni maksmise fakt ametniku puhkust.
Vastavalt puhkusetasu arvutamise korrale säilitatakse töötajale, kes viimase kuue kuu jooksul on saanud ainult põhipalka, kokkulepitud palk. On olnud arvamusi, et see kehtib sellisel juhul, kui töötaja põhipalk ei ole muutunud viimase kuue kuu jooksul. Kas see on nii? Kui näiteks töötaja põhipalka tõstetakse vahetult enne puhkusele jäämist, kas tal säilitatakse siis see uus kokkulepitud palk või arvestatakse sellisel juhul ikka päevatasu alusel puhkusetasu?
Puhkusetasu arvutamise korra järgi säilitatakse puhkusetasuna töötaja põhipalk, kui viimasel kuuel kuul maksta talle ainult põhipalka. Selle aja sees muudetud põhipalk jääb ikka põhipalgaks ning ei ole vajadust kasutada keskmise kalendripäeva arvestust. Tahtnuks määruseandja põhipalga muutumise puhul keskmise päevatasu arvestust kasutada, tulnuks see määruses ka täpselt näidata, kuid ei ole seda tehtud.
Kui töötaja põhipalka on vahetult enne puhkusele jäämist tõstetud, siis makstakse talle puhkusetasuks uus suurem põhipalk. Kui inimene jäi enne puhkust tööle näiteks osalise tööajaga ning põhipalk seetõttu vähenes, säilitatakse puhkusetasuks uus väiksem palk. Viimasel juhul võivad pooled küll töötajale soodsamates arvutustingimustes kokku leppida. Tööandja võib ka ühepoolselt sel juhul töötajale paremaid tingimusi rakendada.
Niina Siitam, tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja:
Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööajanormi. Tööajanormis lepitakse kokku töölepingus.
Ületunnitööd võib teha poolte kokkuleppel, v.a juhul, kui tööandjal on erakorraliste asjaolude (vääramatu jõud, vahetustöötaja tööle ilmumata jäämisel) tõttu õigus töötajat ühepoolse korraldusega ületunnitööle rakendada.
Ületunnitöö tegemiseks on ette nähtud piirnormid, mille kohaselt ei ole lubatud töötajat ületunnitööle rakendada üle nelja tunni päevas. Koos ületunnitööga ei või tööaeg nädalas ületada keskmiselt 48 tundi 4-kuulise arvestusperioodi jooksul.
Ületunnitöö piirnorme võib ületada olukorras, kus see on hädavajalik tootmisavarii tagajärgede kiireks kõrvaldamiseks, tööandja vara hävimise ärahoidmine seoses õnnetusjuhtumi või tööseisakuga.
Lisaks võib töötajat tema nõusolekul rakendada täiendavalt ületunnitööle 200 tunni ulatuses aastas.
Seda tingimusel, et ületunnitööks ei sõlmita töötajaga vastavat kokkulepet, töötaja keeldumine ületunnitöö tegemisest ei tohi otseselt ega kaudselt kahjustada töötaja olukorda.
Täiendav ületunnitöö ei tohi tekitada üleväsimust ega kahjustada töötaja tervist.
Ületunnitööle on keelatud rakendada rasedat, alaealist ja töötajat, kellele see on keelatud arsti otsusega.
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) ja Eesti Tööandjate Keskliit (ETTK) leppisid kolmapäeval, 21. novembril toimunud läbirääkimistel kokku, et 2008. aastal on üleriigiline palga alammäär 4350 krooni kuus ning 27 krooni tunnis.
Kuigi ametiühingud taotlesid esialgu suuremat numbrit, saavutati ometi suurim alampalga tõus läbi aegade. Alampalga saaja netosissetulek on järgmisel aastal 3909 krooni, suurenedes tänasega võrreldes 661 krooni võrra. Praegu on üleriigiline palga alammäär 3600 krooni kuus (21.50 krooni tunnis), eelmisel aastal oli 3000 krooni.
EAKL esimehe Harri Taliga sõnul kujunes tänane läbirääkimiste voor oodatust pingelisemaks, aga et kokkulepe siiski sündis, on see hea tulemus. Tänavu ootas avalikkus eriti nende läbirääkimiste tulemust, EAKLi helistasid nii omavalitsuste kui ettevõtete esindajad, kes kavandavad järgmise aasta eelarveid. Vastutustundetu oleks olnud 50-100 krooni ümber kembeldes kokkuleppega veel kuu aega venitada, leiab Taliga.
Üleriigiline alampalk kehtestati Eestis esmakordselt 1992. aastal kolmepoolse ametiühingute, tööandjate ja valitsuse kokkuleppega. Viimasel kuuel aastal on alampalga omavahel kokku leppinud Ametiühingute Keskliit ja Tööandjate Keskliit.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808
Niina Siitam
tööinspektsiooni õigusosakonna juhataja
Meie firma on tütarfirma ja meile ei maksta juba kaks kuud palka põhjendusega, et meie firmal on võlg emafirmale. Samas läheb kogu meie toodang emafirmale ja kõik tema tellimused on täidetud. Mida tuleks töötajatel sellises olukorras teha?
Tööandja üks põhikohustusi on maksta töötajatele töö eest tasu.
Palga maksmata jätmine, sõltumata asjaolust, et firma on võlad ja raha maksmiseks vahendid puuduvad, on tööandja kohustuse täitmata jätmine ja seega seaduserikkumine.
Töötajatel on õigus pöörduda avaldusega maksmata palga nõudes töövaidlust lahendava organi poole.
Helve Toomla,
ametiühingute jurist
Meie ettevõttes on tekkinud järgmine olukord: ettevõte laiendab teenuste valikut (lisaks X-tüüpi sõidukitele hakatakse hooldama ka Y-tüüpi sõidukeid, seega tegevusvaldkond jääb samaks).
Lisanduvate ülesannete täitmiseks peab ettevõte tagama kindla arvu Y-tüüpi sõidukite hooldamise litsentsiga mehaanikuid. Ettevõte korraldab oma kulul kalli koolituse.
Töötajad, kes osalevad kursusel ja sooritavad eksami, saavad litsentsi, mistõttu vastavalt kollektiivlepingule tõuseb ka nende töötasu. Tööandja soovib töötajatega sõlmida koolituslepingu, mis kohustaks töötajaid kahe aasta jooksul pärast koolituse lõppu töötama tööandja juures. Vastasel juhul oleks töötaja kohustatud hüvitama tööandjale kursuste maksumuse. Hakkab kujunema olukord, et mõni töötaja ütleb: kui peab koolituslepingu sõlmima, siis tema ei lähegi kursustele.
Kedagi ei saa sundida lepingut sõlmima. Tööandja peab sel juhul kaaluma, kas saata töötajat koolitusele või mitte. Töötaja, kes kursust ei läbi, jääb oma senisele tööle ja sellele vastavale palgale.
Kui inimesel on 40%-line töö-võime kaotus seoses kutsehaigusega, kas tal on siis õigus saada lisapuhkust seitse päeva? Inimese puhkus on praegu 30 kalendripäeva ja kutsehaiguse sai eelmises töökohas, nüüd on tööl teises kohas.
Uuest kohast öeldi, et ei ole õigust saada lisapuhkust, aga kliinikust öeldi, et on. Kas lisapuhkus kutsehaigetele on ette nähtud?
40%-lise töövõime kaotuse puhul makstakse töötajale töövõimetuspensioni. Just selle pensioni määramise fakt on alus 35-päevase pikendatud põhipuhkuse saamiseks.
Tegemist ei ole mitte seitsme-päevase lisapuhkusega, vaid nimelt pikendatud põhipuhkusega. Töötaja peab pikendatud põhipuhkuse saamiseks esitama tööandjale arstliku töövõimetuse ekspertiisi otsuse vähemalt 40%-lise töövõime kaotuse kohta või pensioniameti tõendi töövõimetuspensioni määramise kohta.
Kutsehaiguse puhul, olgu see saadud endise või praeguse tööandja juures, on küsijal lisaks pikendatud puhkusele õigus saada juba esimesel tööaastal puhkust täies ulatuses sõltumata töötatud ajast (üldjuhul tuleb osalise puhkuse saamiseks töötada vähemalt kuus kuud) ja ta saab ajakava koostamise ajal valida omale sobivat puhkuse aega (tavaliselt määrab selle tööandja).
Page 1432 of 1593
