Articles
Ranno Tingas
Ernst & Young Baltic ASi juhtiv maksukonsultant
Ehkki sellest aastast arvestatakse täiendavat maksuvaba tulu juba esimese lapse pealt, jõuab raha vanemate kontole alles tuleval aastal.
Paljude inimeste maksukoormusele avaldab positiivset mõju see, et 2008. aastast saab üks lapsevanematest täiendava maksuvaba tulu 27 000 krooni juba esimese alaealise lapse eest. Seega kui peres on kaks alaealist last, kellest kumbki maksustatavat tulu ei saa, siis saab 2008. aasta kohta esitatavas tuludeklaratsioonis üks vanematest oma tulust maha arvata täiendava maksuvaba tulu 54 000 krooni.
Residendist füüsilise isiku tulumaksukoormust alandas maksuvaba tulu suurenemine 27 000 kroonile aastas ehk 2250 kroonile kuus.
Uudsena ei kuulu 2008. aastast maksustamisele füüsilisest isikust ettevõtja poolt talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulu 45 000 krooni ulatuses kalendriaastal.
Kuna finantsteenuste turul on olnud üleüldine intressimäärade suurenemine, siis tõuseb 2008. aastast 5 protsendile minimaalne intressimäär, millega oma töötajale laenu andmist ei loeta erisoodustuseks.
Kui tööandja annab töötajale laenu madalama intressiga kui 5% aastas, siis loetakse tegeliku intressimäära ja 5% vahe erisoodustuseks. Lisaks tuleb arvestada, et teatud juhtudel kuulub tulumaksuga maksustamisele kogu seotud füüsilisele isikule antud laenu põhisumma (kui laenude, avansside, ettemaksete suurenemine kalendrikuus ületab 50% eelmise kalendrikuu sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast).
Tööandjad ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad arvestama, et 2008. aastast suureneb minimaalse sotsiaalmaksu arvestamise aluseks olev baassumma 2700 kroonile, mis tähendab, et sotsiaalmaksu tuleb maksta vähemalt 891 krooni kuus.
Seda kohustust ei ole töötajatel ja FIEdel, kes saavad riiklikku pensioni, on tööle asunud või töölt lahkunud jooksval kuul, on palgalisel puhkusel, kasvatavad vanema või eestkostjana alla kolmeaastast last, või kolme või enamat alla 19aastast last, või kes on õpilased või üliõpilased, jm seaduses nimetatud juhtudel.
Taust
Otseste maksude muudatused 2008
* tulumaksumäär alaneb 22 protsendilt 21 protsendile
* maksuvaba tulu suureneb 24 000lt 27 000 kroonile
* täiendav maksuvaba tulu alates esimesest lapsest
* metsanduse FIEle maksuvaba 45 000 krooni aastas
* intressi miinimum erisoodustuse kontekstis 3%-lt 5%-ni
* sotsiaalmaksu kuumäär tõuseb 2000lt 2700 kroonile
Heike Härma
Heli Raidve Tööõigusabi jurist
Enamasti antakse töötajale puhkust puhkuste ajakava alusel, mis tuleb tööandjal koostada ja töötajatele tutvustada jaanuaris.
Kui tööandja puhkuste ajakava nõutaval ajal ei koosta, on töötajal õigus valida puhkuse aeg ise, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. Selline karm sanktsioon teenib ka töötaja era- ja perekonnaelu puutumatuse tagamise eesmärki.
Kui tööandja oma kohustust ei täida ja jaanuaris puhkuste ajakava ei koosta, siis ei saaks töötaja planeerida oma eraelu ning peaks ootama, millal tööandja suvatseb talle puhkust anda.
Selline olukord oleks lubamatu ja riivaks oluliselt töötaja õigust perekonna- ja eraelule, seetõttu ongi seadusega antud töötajale õigus kirjeldatud juhul oma elu korraldamiseks määrata oma puhkuse aeg ise.
Tervise kaitse ja töövõimetuse hüvitamise eesmärgist tulenevalt on ka tööga seotud tervisekahjustuse järgselt töövõime osaliselt kaotanud töötajatel õigus saada puhkust nende poolt valitud ajal.
Tervise kaitsmise eesmärgist tulenevad samuti põhimõtted, mille kohaselt töötajal ei ole õigust puhkusest loobuda ja tööandjal ei ole õigust jätta puhkust andmata. Samast põhimõttest tuleb reegel, et puhkus antakse alati tervikuna.
Ainult töötajaga kokkuleppel on võimalik jagada puhkus osadeks, kusjuures sellise kokkuleppe saavutamisel peab üks osa puhkusest olema vähemalt 14 kalendripäeva.
Vaidluste vältimiseks peaks tööandjal puhkuse osadeks jagamise kohta olema esitada eraldi kirjalik kokkulepe.
Samamoodi kirjalikult tuleb muuta ka puhkuste ajakava.
Puhkuste ajakava muuda kirjalikult
Puhkuse kasutamist takistavate asjaolude ilmnemisel tuleb kõikidel juhtudel teha kirjalik puhkuste ajakava muutmine.
Puhkuste ajakava muutmiseks võib olla mitmeid põhjuseid: töötaja haigestumine enne puhkuse algust või puhkuse ajal, poolte kokkuleppel puhkuste ajakava muutmine, töötaja eriõiguse tekkimine (rasedus- või sünnituspuhkus, lapse sünd) vm. Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib enne puhkuse algust, viiakse puhkus tervikuna üle poolte kokkuleppega määratud muule ajale.
Kui puhkuse kasutamist takistav asjaolu tekib puhkuse ajal, on kaks tegutsemisvõimalust, mille rakendamine sõltub oluliselt töötaja käitumisest. Kui töötaja kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval päeval tööle ei tule ning n-ö ise pikendab oma puhkust haiguspäevade võrra, olulist probleemi ei teki, sellisel juhul on puhkus kokkuvõtteks tervikuna ära kasutatud.
Kui töötaja tuleb kavandatud puhkuse lõppemise päevale järgneval esimesel tööpäeval tööle, kaasas haigusleht, tuleks ta kohe suunata tagasi haiguse tõttu kasutamata jäänud päevi puhkama või sõlmida kirjalik kokkulepe kasutamata jäänud puhkuseosa üleviimiseks teisele ajale.
Kui puhkust ei pikendata või kokkulepet ei saavutata, võib töötaja valida saamata puhkuse kasutamise aja ise, teatades sellest kirjalikult kaks nädalat ette.
Teave
Puhkuseseaduse N 16 kohaselt on tööandja kohustatud andma puhkust töötaja poolt soovitud ajal:
* naisele vahetult enne või pärast rasedus- ja sünnituspuhkust, mehele naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;
* naisele ja mehele vahetult pärast lapsehoolduspuhkust;
* alaealisele;
* alla 7aastast last kasvatavale vanemale;
* 7-10aastast last kasvatavale vanemale lapse koolivaheajal.
Sandra Goudin
Pärast keskkooli lõpetamist tööle minnes ei liiguta end alla 10 000kroonise kuupalga eest naljalt ükski noor. Kui juba kõrgharidus käes, peab tööandja eelnimetatud summa vähemalt kahekordistama, arvavad mitmed praegused tudengid ja gümnaasiuminoored.
Nõo Gümnaasiumi abiturient Anna Bõstrova on kindel, et võib peale kooli lõpetamist küsida 10 000 krooni suurust palka täiskohaga töö eest. Samas ainult keskharidusega kindlasti ei maksa piirduda. "Kuna tänapäeval on spetsialiseerumine väga tähtis, siis hästitasustatav töö nõuab kõrghariduse olemasolu. Erialast tööd ei tohiks ilma kõrghariduseta üldse teha, kuigi alati on erandeid, näiteks vastava väljaõppeta ehitajad" arvas Anna.
Lisaks palgale on oluline meeldiv töö
Kahjuks juhiks, nagu kõik noored tahavad, kohe peale hariduse omandamist ei saa. "Kuskilt peab ju alustama: kõrgemad ametikohad nõuavad kogemusi. Seega oleksin nõus alguses leppima ka väiksema palgaga," nentis Anna. Tema jaoks on tähtis see, et saaks teha just seda, mis talle meeldib ja mitte töötada ainult raha pärast.
"Pärast kõrghariduse omandamist soovin saada tunduvalt kõrgemat tasu: algusperioodil 20 000 krooni ringis," on Anna oma võimetes kindel.
Üks variantidest rahvusvaheliste kogemuste saamiseks on kahtlemata vabatahtlik töö. See on hea võimalus teiste kultuuridega tutvuda ja ennast proovile pannes iseend paremini tundma õppida.
Magistrikraad kindlustab üle 20 000 kroonise palga?
Estonian Business Schooli avaliku halduse tudeng Birgit Simm on nõus investeerima iseendasse, et tal oleks tulevikus konkurentsieelis ka teiste tublide tudengite seas. "Olen teinud vabatahtliku tööd ja seda eelkõige kogemuste pärast. Hiljem tööintervjuudel ei küsita, palju selle eest raha saadud on, vaid tähtsamat rolli mängib kogemuse kvaliteet," seletas kolmandal kursusel õppiv Birgit.
Kõrghariduse olemasolu on kindlasti tähtis. See näitab, kuivõrd on inimene valmis end arendama. Kui juba magistrikraad käes, küsiks Birgit kindlasti üle 20 000 kroonist kuupalka. "Samas oleneb kõik sellest, millised on tööülesanded ja töö iseloom," lisas Birgit.
Erinevalt Eestis õppivatest noortest on 21. Kooli vilistlane Kristo Timberg otsustanud omandada kõrghariduse välismaal. Mullu septembrist õpib ta Glasgow Universitys Inglismaal.
"Üldiselt on minu arvates viimaste aastatega miinimumpalga väärtus langenud ja Eesti kontekstis pakuks ma keskkooli lõpetaja kohta selleks numbriks, olenevalt siis tööst 40-80 krooni tund või siis 10 kuni 15 tuhat krooni kuus," arvas Kristo.
Erinevalt Birgitist ja Annast usub Kristo, et kõrgharidus on ülehinnatud. Eriti paistab see välja Eestis, kus lõviosa keskkooli lõpetajatest ülikooli astuvad. Väga paljudel juhtudel ei määra palgasummat mitte haridus, vaid töö, mis tehtud saab.
Ülikoolis õppides lükkavad noored tööleminemist ning isikliku sissetuleku teenimist edasi, kuid samas investeerivad ka tulevikku, võimalusse edaspidi suuremat palka teenida.
Kristo usub, et kõrgharidus ei tohiks olla palgasumma juures määrav, aga see loob eeldused edasiseks arenguks pikas perspektiivis.
"Bakalaureusekraadiga välismaalt ja mõnede töökogemustega julgeks mina küsida Eestis ilmselt keskmiselt 17 kuni 25 000 krooni kuus," ütles ambitsioonikas Kristo.
Kommentaarid
Kadri Johanson, CV Keskus ASi ärijuht
Tööandjad saavad järjest negatiivseid kogemusi absurdsete palganõudmiste osas. Põhjendamatuid nõudeid kuulevad nad sageli ka kogemuseta tööturule sisenejatelt. Kiire majanduskasv on pea peale pööranud stabiilse palgapoliitika, keskmine palgakasv on püsinud üle 20% juba mõnd aega. Seega ei saa noori otseselt süüdistada, kui nad pea kaotavad.
Haridus on oluline, samas puudub meie kiirelt muutuval tööturul reegel, et kõrgharidusega töötaja teenib rohkem kui kõrghariduseta ning magister omakorda veelgi enam. Hea haridus on sama hinnas kui väga head spetsialisti-taseme oskused. Hea haridus on eduka karjääri lävepakk, ülejäänu on inimese enda teha.
Reet Kaarelson, Ariko ReServi konsultant
Paari eelmise aasta kogemuse põhjal võib väita, et noorte palgaootused on kõrgemad kui tööandjad maksta soovivad.
Näiteks müügiinimeste puhul, keda oleme konkurssidel otsinud, on vastselt kõrgkooli lõpetanud noored hinnanud end tööturul kõrgemalt kui tööandjad. Tudengid, kes on ise oma õpingute eest maksnud, küsivad suuremat palka ja mõnikord ka saavad seda. Selliselt eristuvad näiteks EBSi ja Audentese lõpetajad.
Vastselt kõrgkooli lõpetanute palgasoov kipub 20 000 krooni kanti jääma, aga kogemusteta inimese puhul pole see siiski reaalne. Haridus on küll väga oluline, aga mitte olulisim, mille järgi tööandja valib.
TASUB TEADA
* Palgaläbirääkimiste eel tasub Võimalusel välja uurida valdkonna keskmised palgad.
* Tutvuda tulevase ettevõtte tausta ning palgapoliitikaga.
* Teada ja hinnata oma tugevaid ning nõrku külgi (miks mitte teha enda kohta SWOT-analüüsi).
* Käituda-riietuda korrektselt, olla paindlik ning samal ajal suuta põhjendada oma palgasoove.
Loe ka
* Kasulikke näpunäiteid ja situatsioonikirjeldusi tööotsijale www.cvkeskus.ee/career.php
* www.cvkeskus.ee/career.php?menu=1&lastmenu=21&text_id=825
Kadri Masing
Numbril 6 406 000 vastab jurist tööpäevadel tööinspektsiooni järelevalvatavate õigusaktide rakendamisel tekkinud küsimustele.
Tööinspektsiooni avalike suhete nõuniku Tõnu Vare sõnul võib küsida töölepingut, töö- ja puhkeaega, palka, puhkuseid ja töökeskkonda, samuti kollektiivseid töösuhteid puudutavaid küsimusi.
Infotelefonis ei anta vastuseid töösuhetes tekkinud lahkarvamuste lahendamiseks. Keerulisemates küsimustes ja pikemat selgitust vajavatel helistajatel on soovitav tulla kohaliku inspektsiooni juristi vastuvõtule.
Infotelefon töötab igal tööpäeval kella 10 kuni 14.
Eelmisel aastal töötas infotelefon kolmel nädalapäeval kahe tunni kestel.
Riina Kallas
Sel aastal on töötuskindlustushüvitist võimalik saada maksimaalselt 13 718 krooni kuus.
Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimumäär 2120 krooni ehk 15,4 %, teatas Eesti töötukassa.
2006. aastal oli maksimumhüvitise määr 9764 krooni, 2005. aastal 8704 krooni, 2004. aastal 8045 krooni ja 2003. aastal 6563 krooni kuus.
Maksimaalne töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on see 295 krooni ja 01 senti. Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal tasutud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu 12 kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne töötuks jäämist. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on vastavalt 50% ja 40% kolmekordsest Eesti keskmisest ühe kalendripäeva töötasust eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli 2007. aastal 663 299 inimest, mis on 3,1 protsenti rohkem kui 2006. aastal.
Page 1430 of 1595
