Articles

Published: 28 December 2007

• Sotsiaalministeerium

Muudatused alates 1. jaanuarist 2008:

Vanemahüvitise maksmise perioodi pikendatakse 14 kuult 18 kuuni.
Uue seaduse järgi pikendatakse vanemahüvitise maksmist uutele taotlejatele ja neile vanematele, kellel vanemahüvitise saamise õigus kestab tuleva aasta 1. jaanuari seisuga. Last hooldavale vanemale hüvitatakse 2007. aastal 455 päeva jooksul 100% eelmise kalendriaasta keskmisest töötasust, seda pikendatakse 2008. aastal 575 päevani. Mittetöötava vanema puhul pikendatakse hüvitise maksmist 14 kuult 18 kuuni.

Pikemalt saavad hüvitist ka need vanemad, kelle hüvitise saamise õigus lõpeb pärast 1. septembrit 2007. aastal. Neile vanematele lõpetatakse 2007. aastal hüvitise maksmine ja hakatakse seda uuesti maksma 1. jaanuarist 2008 varasemas suuruses. Vahepealse perioodi eest enne jaanuari 2008 vanemahüvitist tagantjärele ei maksta. Hüvitise saamiseks tuleb esitada uus taotlus.

Tõuseb isapuhkuse hüvitis.
Töötaval isal on õigus saada kümme tööpäeva isapuhkust, siis kui ema on rasedus- ja sünnituspuhkusel või kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Puhkuse eest hakkavad isad saama oma keskmist palka, 2007. aastal makstakse neile täiendava lapsepuhkuse kasutamise eest 66 krooni päevas. Puhkuse eest makstakse isale tema keskmist palka, kuid mitte rohkem kui kolmekordset Eesti keskmist brutokuupalka.

Tõuseb eeskostel ja perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus 1500 kroonilt 3000 kroonini. Eestkostel ja perekonnas hooldamisel olevatele lastele makstakse ka kõiki teisi
peretoetusi, millele lapsel või perel on õigus – lapsetoetust, lapsehooldustasu, koolitoetust, vanemahüvitist jms.

Tõusevad puuetega inimeste sotsiaaltoetused. Tööealistel inimestel tõusevad toetused keskmiselt 30%, lisaks viiakse sisse uus toetuse liik – töötamistoetus. Seda makstakse üle 16-aastasele töötavale puudega inimesele puudest tulenevate töötamisega seotud lisakulude osaliseks hüvitamiseks kuni 4000 krooni kolme aasta jooksul.

Riik hakkab seaduslikult elatist taotlevale vanemale maksma 90 päeva ulatuses elatisabi. Elatisabi on riigi poolt makstav lühiajaline toetus lapsele, kelle vanem ei täida ülalpidamiskohustust. Elatisabi makstakse vanemale, kes taotleb kohtult elatise väljamõistmist. Elatisabi ei maksta, kui vanem taotleb elatise suuruse muutmist.

Riik toetab elatise taotlejat elatisabiga 90 päeva ulatuses, päevamäär on 50 krooni. Elatisabi maksimaalne summa on 4500 krooni.

Arstide alampalk tõuseb võrreldes 2007. aastaga 20%.
Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 18 816 krooni).

Kollektiivlepingu kohaselt on alates 1. jaanuarist 2008 tunnipalga alamäär:
1) õed ja ämmaemandad 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
2) bioanalüütikud, füsioterapeudid, tegevusterapeudid, radioloogiatehnikud 60 krooni tunnis (arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 10 080 krooni);
3) hooldusõed, hooldajad, põetajad, sanitarid 33 krooni tunnis.

(arvestuslik kuu miinimumtasu ilma lisatasudeta on 5544 krooni).

Alates 1. jaanuarist 2008 on tervishoiuteenuste hindades ja riigieelarves arsti tunnipalga alammääraks planeeritud 112 krooni tunnis. Arsti arvestuslikuks kuu miinimumtasuks teeb see ilma lisatasudeta 18 816 krooni, arvestuslik keskmine palk on arstidel 24 500 krooni.

Jaanuarist jõustuvad muudatused soodusravimite loetelus ja piirhindades
Alates järgmise aasta 1. jaanuarist lisandub soodustuse protsendiga 50 soodusravimite loetellu neli, soodustuse protsendiga 75 üksteist ja soodustuse protsendiga 100 seitse ravimit. Piirhinnad muutuvad 13 ravimigrupis. Olulisemad muudatused on innovatiivse neeruvähi ravimi sorafeniibi (NEXAVAR) ja hulgiskleroosi ravimi glatirameeri (COPAXONE) kättesaadavuse võimaldamine patsientidele 100% soodustusega.

Muutub riiklik immuniseerimiskava. Olulised muudatused uues immuniseerimiskavas seisnevad kaasaegsemate vaktsiinide kasutusele võtmises. Samuti vaktsineeritakse täiskasvanud edaspidi vastavalt immuniseerimiskavale difteeria-teetanuse vastu. Igal täiskasvanul on õigus saada riigi kulul difteeria-teetanuse vastu iga kümne aasta tagant korduvvaktsiini, samas ei ole paljud sellest võimalusest teadlikud.

Uues immuniseerimiskavas on suu kaudu manustatav ja nn „elusviirusi“ sisaldav poliomüeliidi vastane vaktsiin asendatud süstitava inaktiveeritud polioviirusi sisaldava vaktsiiniga. Samuti on uues immuniseerimiskavas täisrakulist läkaköha komponenti sisaldavad liitvaktsiinid asendatud atsellulaarset läkaköha komponenti sisaldavate vaktsiinidega.

1. jaanuarist muutub arstlike surmateatiste täitmise kord
2007. aasta detsembris kinnitati arstliku surmateatise vormid ning nende täitmise kord (sotsiaalministri 13. dets. 2007. määrus nr 83 „Arstliku surmateatise vorm ja täitmise kord”), mis on ka Surma põhjuste registri alusdokument.

Üks tähtsamaid muudatusi arstliku surmateatise täitmisel on see, et täidetud arstliku surmateatise teine osa antakse surnu omastele. See jääb neile ainsaks dokumendiks, kus on kirjas surma põhjus. Alates 1. jaanuarist 2008 ei kanta eetilistel põhjustel perekonnaseisuasutuse väljastatavale surmatunnistustele enam andmeid surma põhjuse kohta.
Tervise Arengu Instituudis asutatakse 1. jaanuarist Surma põhjuste register. Registri eesmärk on koguda ja töödelda andmeid, et töötada välja riiklik sotsiaalpoliitika, hinnata rahvastiku koostist ja terviseseisundit ning planeerida sotsiaal- ja tervisevaldkonna ennetustegevusi.

1. jaanuarist jõustuvad ”Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele”. Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele, nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ning teenuse osutamisele. Nõuded on mõeldud nii avalik-õiguslikele kui ka eraõiguslikele juriidilistele isikutele, sealhulgas koolidele ja koolieelsetele lasteasutustele. Määrusega kehtestatud nõuded ei kehti supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele. Supelrandade kohta kehtestatakse järgmisel aastal uued nõuded vastavalt EL direktiivile.

Muudatused 2008. aasta jooksul:

Avanevad Euroopa Liidu uue eelarveperioodi struktuurivahendid. Sotsiaalministeerium suunab struktuuritoetused Euroopa Sotsiaalfondist (ESF) inimeste tööalase konkurentsivõime tõstmisse ja tööelu kvaliteedi parandamisse ning Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERF) haiglate ja riiklike hoolekandeasutuste reorganiseerimisse.
ESFi toel viiakse ellu riiklikke programme, mis laiendavad aktiivsete tööturumeetmete pakkumist (näiteks erialane täiendkoolitus ja ümberõpe, tööpraktika), tõhustavad ja muudavad kättesaadavamaks töölesaamist toetavaid hoolekandetegevusi (näiteks lastele, vanuritele ja puuetega inimeste hooldusele suunatud teenused), parandavad tööelu kvaliteeti (tööõigusele ja töökeskkonnale suunatud tegevused) ning soodustavad tervislikke valikuid ja eluviise. Samuti saavad mittetulundusühendused, äriühingud ja kohalikud omavalitsused alates 2008. aasta teisest poolest sarnaselt struktuurivahendite eelmise perioodiga esitada avatud taotlusvoorude kaudu ESF toetuse saamiseks projekte tööturuga seonduvates valdkondades.

Esimese ESFist rahastatava programmi "Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine” kinnitas sotsiaalminister juba 2007. aasta lõpus. Programmi hakkab ellu viima Tööturuamet. Programm võimaldab muuhulgas osutada kiiret abi koondatavatele ning reageerida suurkoondamistele, pakkuda karjäärinõustamist senisest laiemale sihtgrupile ehk vajadusel ka töötavatele inimestele või õppijatele, kes sooviksid kooli kõrvalt tööl käia. Muuhulgas jätkatakse aga ka näiteks ettevõtlustoetuse eraldamist töötutele, toetatakse keeleõpet ja erialakoolitust muukeelsetele töötutele.

Uuel eelarveperioodil korrastatakse jätkuvalt Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) toel kesk- ja piirkondlike haiglate infrastruktuuri. Järgnevatel aastatel on kavas ERFist toetada ka õendus- ja hooldusteenuste osutamiseks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamist.

1. aprillist 2008 jõustuvad riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mis suurendavad pensioni baasosa osakaalu ja muudavad pensionide indekseerimise korda.

Kui praegu sõltub indeks 50% sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise ja 50% tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust, siis nüüd muudetakse iga-aastane pensionide indekseerimine rohkem sõltuvaks sotsiaalmaksu laekumisest. Edaspidi hakkab 80% indeksist sõltuma sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise kasvust ja vaid 20% tarbijahinnaindeksi kasvust. Teine suurem muudatus on see, et alates 2008. aastast korrutatakse indekseerimisel pensioni baasosa läbi suurema koefitsiendiga kui aastahinne. Pensioni baasosa suurendatakse indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud lisaks läbi koefitsiendiga 1,1. Samal ajal suurendatakse aastahinnet indeksiga, mille kasvuosa on korrutatud läbi koefitsiendiga 0,9. Sellest tulenevalt suureneb edaspidi pensioni baasosa osakaal pensionivalemis.

1. septembrist viiakse ellu e-tervise projektid. Digilugu jõustub järk-järgult kuni aastani 2013.

1. oktoobrist hakatakse tööealistele puuetega inimestele toetust arvutama uutel alustel – lisakulude põhjal on suurem toetus nendel, kelle puue toob kaasa suuremaid kulutusi puudest tingitud takistuste ületamiseks.

Published: 18 December 2007

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla,
jurist

•• Pedagoogina töötades oli mul õpetaja-metoodiku ametijärk. Praegu olen lapsehoolduspuhkusel ja sel ajal lõppes metoodiku ametijärgu kehtivuse aeg. Kas sünnitus- ja lapsehoolduspuhkusel olek pikendab ametijärgu kehtivust?

Praktikas on pedagoogide atesteerimise tingimused ja kord tekitanud vaidlusi just selle üle, kas lapsehoolduspuhkus peatab ametijärgu kehtivuse aja kulgemise. Minu arvates peatab. Põhjendan seda järgnevaga.

Haridusministri määrus, millega kõnealune kord on kehtestatud, ei saa muuta töölepingu seaduse (TLS) nõuet, mille kohaselt tööandjal ei ole õigust ühepoolselt muuta töölepingu tingimusi, sh palgatingimusi. Kui küsija töölepingus on näidatud ametijärguks õpetaja-metoodik ja sätestatud sellele vastav palk, peab ta pärast lapsehoolduspuhkust saama tagasi võimaluse töötada lepingutingimuste kohaselt.

Seda seisukohta toetab ka asja-olu, et lapsehoolduspuhkuse ajaks tööleping peatub, s.t töötaja on ajutiselt vaba kohustusest teha tööd ja tööandja vaba kohustusest kindlustada töötaja tööga.

Atesteerimisel antud ameti-järgule vastavat tööd saab pedagoog-metoodik teha viis aastat. Järelikult ei saa selle aja hulka arvata lapsehoolduspuhkuse aega, mil inimene ei töötanud. Atesteerimise eesmärk on eelnimetatud määruse järgi “toetada pedagoogide arengut ja karjäärivõimalusi, hinnates perioodiliselt pedagoogi enese- ja välishindamise kaudu tema töö tulemuslikkust ja vastavust ametijärgule esitatavatele nõuetele”.

Mis karjäärivõimalusest saab rääkida, kui arvame lapsehoolduspuhkuse aja ametijärgule vastava tööaja hulka?! Arvestades seejuures veel seda, et õpetaja ei saa kohe pärast lapsehoolduspuhkuse lõppemist uuesti atesteerimist taotleda, vaid tal tuleks enne veel vähemalt kolm aastat tulemuslikult pedagoogina töötada. Selline ametijärgu formaalne kehtivusaja rakendamine tähendaks selgelt lastetute pedagoogide eelistamist ehk ebavõrdset kohtlemist perekondlike kohustuste täitmise tõttu, mis on seadusega keelatud.

Published: 28 December 2007

• Maksu- ja Tolliamet
• TULUMAKSUSEADUS

Alates 2008. aasta 1. jaanuarist alaneb tulumaksumäär 21 protsendile, uueks maksuvaba tulu määraks saab 2250 krooni kuus, uus aasta toob ka täiendava maksuvaba tulu lapsevanemale ning FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikele.

Kalendriaasta jooksul tehtud väljamaksetelt tulumaksu kinnipidamisel kasutatakse väljamakse tegemise aastal ja kuus kehtivat maksumäära, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakset tehakse. Näiteks kui jaanuaris 2008 makstakse välja detsembrikuu palk, siis rakendatakse tulumaksu kinnipidamisel jaanuaris 2008 kehtivat maksumäära (21%). Füüsilise isiku tuludeklaratsioonis kasutatakse deklareeritaval aastal kehtinud maksumäära. Kui 2008. aastal esitatakse tuludeklaratsioon 2007. aasta eest ning selles rakendatakse 2007. aastal kehtinud maksuvaba tulu 2000 krooni aastas ja maksumäära 22%.

Kehtiva Tulumaksuseaduse kohaselt jätkub tulumaksu määra alanemine 2008. aastast kuni 2011. aastani, igal aastal 1% võrra. 2009. aastal on maksumäär 20%, 2010. aastal 19% ja 2011. aastast on maksumäär 18%. Residendist füüsilise isiku maksuvaba tulu tõuseb 2008. aastast kuni 2011. aastani 3000 krooni võrra igal aastal.

Maksuhaldur tuletab juriidilistele isikutele meelde, et seoses tulumaksumäära alanemisega tuleb 2008. aastal tulumaksu arvutamiseks korrutada maksustatav summa 21/79-ga.

Eelmise aastaga võrreldes ei muutu töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse määrad. Seega on töötuskindlustusmakse määr tööandjale 0,3% ja kindlustatule 0,6%, kohustusliku kogumispensioniga liitunud isiku endapoolse panuse osa jätkuvalt 2% brutopalgast.

Last ülalpidav isik, tavaliselt lapsevanem, saab alates 2008. aasta tuludeklaratsioonist, mis esitatakse 2009. aasta kevadel, arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu iga kuni 17 aasta vanuse (k.a) lapse kohta. Kui laps on ka ise tulu saanud, siis rakendub maksuvaba tulu määr lapse tulule ning lapsevanem saab arvesse võtta täiendavat maksuvaba tulu lapse tulu võrra vähem. Soodustust saab deklareerida vaid üks lapsevanem.

Lisaks FIE-ks registreeritud omatoodetud põllumajandussaaduste realiseerijatele saavad FIE-ks registreeritud metsakinnistute omanikud metsamaterjali müügist saadud tulust maksuvabana täiendavalt maha arvata kuni 45 000 krooni, mis arvestatakse samuti 2009. aastal esitatavate deklaratsioonide alusel. Täiendavat maksuvaba tulu saab arvesse võtta konkreetse tululiigi ulatuses. Metsamaterjaliks saab lugeda langetatud puud ja puutüve, samuti puutüve järkamisel saadud tüveosa.

Lugupidamisega

Priit Rum
Maksu- ja Tolliamet
Peaspetsialist meediasuhete alal
Telefon: 676 2969; 502 0786
E-post: This email address is being protected from spambots. You need JavaScript enabled to view it.

Published: 18 December 2007

• Eesti Päevaleht
• Palgaseadus

Signe Kalberg

AS Rubla oli nõus maksma töötajale väärtuspalgaks ühekordset preemiat.

Eelmise aasta algul pöördus Tere AS-i töötaja Leida Lind kohtusse, sest tema meelest oli tööandja maksnud talle ettenähtust vähem väärtuspalka. Töötaja hinnangul jäi tal seetõttu 2002. aasta oktoobrist kuni 2006. aasta jaanuarini saamata 114 069 krooni töötasu.

Tallinna Piimatööstuse AS-is kehtinud palgasüsteemi järgi koosnes töötaja töötasu põhipalgast ja väärtuspalgast. Põhipalgaks oli sellel ametikohal töötamise eest makstav minimaalne tasu, mis võeti palgaskaalalt ja mis ei kajastanud konkreetse töötaja omadusi. Väärtuspalk oli töötaja hindamise tulemustest sõltuv palgaosa ja kajastas töötaja individuaalseid omadusi.

Tööinspektsiooni Tallinna ja Harjumaa inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis Leida Linnu avalduse rahuldamata ja leidis, et töötaja nõue saada palka ja viivist on aegunud. Lind sai otsuse kätte 29. novembril 2005. Kuna ta polnud sellega nõus, otsustas ta pöörduda kohtusse sama töövaidluse lahendamiseks, kuid esitas haiguse tõttu hagi-avalduse Harju maakohtule ettenähtud tähtajast kolm nädalat hiljem.

Nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus jättis Linnu hagi rahuldamata.

Tänavu mais pöördus Lind riigikohtu poole sooviga tühistada ringkonnakohtu otsus ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks.

Kuid kohtuteele tuli kiire lahendus, mis säästis nii kohtusüsteemi kui ka asjaosalisi uutest kuludest. Juulis esitasid vaidluse osapooled riigikohtule taotluse kinnitada nendevaheline kompromissleping ning lõpetada menetlus.

Töölepingu lisa

Kompromissi järgi oli AS Rubla (endise ärinimega Tere AS) nõus maksma Leida Linnule ühekordset preemiat 66 000 krooni ja muutma töölepingut ehk pooled vormistavad kokkulepitud tingimustel sellekohase muudatuse töölepingu lisana.

Linnu esindaja vandeadvokaat Tõnu Meidra ütlust mööda ei arvestanud kohtud sisuliselt aegumise kohaldamise ja menetluse ennistamise asjaolusid.

“Ma isiklikult arvan, et kompromiss oli üllatus. Kompromissi sõlmimist ajas klient ise. Samas, kaaludes protsessi pikkust ja kulutusi õigusabile, oli see ka mõistlik,” ütles Meidra. Õpetlikku on Meidra sõnul selles loos kindlasti: “Olge normaalsed ja püüdke üksteisega hästi läbi saada. Või siis ärge jätke asju viimasele minutile.”

Kokkulepe oli parim lahendus

•• Tere AS-i juhataja Ülo Kivine ütles, et tööandja ja töötaja on selle asja üle vaielnud aastaid.

Tööandja ei ole taganenud põhimõttelisest seisukohast, et ta on toiminud kogu vaidlusaluse aja õigesti.

•• “Enne kompromissi tegemist ei saanud me töövaidluskomisjonis ega üheski kohtuastmes menetluse jooksul ebasobivat resultaati, seega ei olnud meil põhimõtteliselt midagi selle vastu, et riigikohus asja menetleks,” selgitas Kivine.

•• Ta kinnitas, et kompromiss tööandja ja töötaja vahel ei tulnud raskelt ja tekkis nn kodurahu huvides, sest vaidlus oli kestnud aastaid.

•• “Arvestades asjaolu, et tegemist oli isikuga, kellega töölepingu lõpetamise võimalusi seadus oluliselt piiras, ei olnud palju võimalusi peale kokkuleppe.”