Artiklid
Töötuskindlustushüvitist on 2011. aastal võimalik saada maksimaalselt 936 eurot ja 82 senti (14 658 krooni) kuus. Võrreldes eelmise aastaga tõusis hüvitise maksimummäär 51 eurot ja 22 senti (801 krooni ja 45 senti).
Maksimaalse töötuskindlustushüvitise suuruse aluseks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu. Sellel aastal on keskmine ühe kalendripäeva töötasu 20 eurot ja 15 senti (315 krooni ja 23 senti). Keskmise ühe kalendripäeva töötasu arvutab töötukassa igaks kalendriaastaks möödunud aastal kindlustatute makstud töötuskindlustusmaksete alusel.
Töötuskindlustushüvitise suuruseks on hüvitise maksmise esimesel sajal päeval 50% ja seejärel 40% kindlustatu üheksa kuu keskmisest kalendripäeva töötasust enne kolme viimast kuud, mis eelnesid töötuks jäämisele. Ühe kalendripäeva hüvitise suurusele on kehtestatud ülempiir, milleks on kolmekordne Eesti keskmine ühe kalendripäeva töötasu eelmisel kalendriaastal.
Töötuskindlustusega hõlmatute arv oli eelmisel aastal 567 530 inimest, mis on 23 932 inimest vähem kui 2009. aastal.
CV Keskuse detsembris tehtud tööturu-uuringust selgus, et üle viiendiku ettevõtetest kavatseb järgneva poolaasta jooksul palkasid tõsta ja palkade langetamisest enam naljalt keegi ei räägi.
Ülemaailmne hinnatõus, Eesti üleminek Eurole, spetsialistide ja oskustööliste suur puudus – kõik need tegurid sunnivad nüüd ettevõtjaid oma konkurentsivõime säilitamiseks läbi mõtlema töö- ja palgatingimused.
Kõige teravam on probleem IT sektoris, kus ligi pooled ettevõtetest kavatsevad järgmisel aastal palkasid tõsta. Järgnevad finants-, õigusala, mehhaanika/tehnika ning farmaatsia/tervishoiu valdkonnad.
Palkade langetamine ei paista praegu populaarne olevat - sellised kavatsused on vaid kahel protsendil ettevõtetest.
Tööandjad kurdavad, et Eestis ei ole piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu ja tihti on sobilike töötajate puudumine ka peamiseks piiranguks tootmismahtude kasvatamisel. Samal ajal töötab erinevatel andmetel ainuüksi Soomes 50 000 – 100 000 eestimaalast.
Enamik välismaal töötajatest elaks ja töötaks hea meelega Eestis, kui siin pakutav palk suudaks konkureerida lähiriikide palkadega.
Eesti ettevõtjad on keerulises olukorras, kuna majanduskriis on ettevõtete bilansid õhukeseks kulutanud. Tootlikkus on küll vähehaaval kasvama hakanud, kuid mitte piisavalt, et saaks pakkuda rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist töötasu.
Samas on viimasel ajal märgatavalt suurenenud eestimaalaste teadlikkus välismaal töötamise võimalustest ning suur osa otsib tööd mujalt ja teeb ettevalmistusi välismaale kolimiseks.
Paljudes ettevõtlusvaldkondades ei räägita enam sellest, kuidas leida juurde sobiliku kvalifikatsiooniga inimesi, vaid sellest, kuidas olemasolevat personali Eestis kinni hoida.
Toimetas: Sirje Niitra
Lugeja küsib: Kas tööandja võib palka maksta sularahas?
Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Ülle Mustkivi:
Võib küll, kui töötaja avaldab sellekohast soovi ja tööandja sellega nõustub.
Nimelt varasemast erinevalt näeb kehtiv töölepinguseadus ette, et tööandja kannab töötasu üle töötaja pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti (TLS § 33 lg 4).
Seega ei välista seadus töötasu maksmist sularahas, kui töötaja ja tööandja selles kokku lepivad.
Kajastuma peab selline kokkulepe töölepingus. Kui töölepingus on fikseerimata töötasu maksmise viis tuleb TLS § 33 lõike 4 alusel kanda töötasu üle töötaja määratud pangakontole.
Eurole üleminekust tulenevalt kehtivad alates 2011. aastast uued töötasu maksmise aluseks olevad määrad.
1. jaanuarist 2011 on töötasu maksmise puhul maksuvaba tulu 144 eurot kuus ehk 1728 eurot aastas. Täiendav maksuvaba tulu pensioni korral on edaspidi 192 eurot kuus, tööõnnetuse või kutsehaiguse hüvitise puhul 64 eurot kuus.
Tulumaksu kinnipidamise ja sotsiaalmaksu määrad jäävad ka uuel aastal endisele tasemele – vastavalt 21% ja 33%.
Sotsiaalmaksu maksmise kohustuse minimaalne alus on 2011. aastast kuumäär 278,02 eurot, mis tähendab, et sotsiaalmaksu minimaalne kuumakse on 91,75 eurot.
Samuti jäävad endiseks töötuskindlustusmakse määrad, mis on ka 2011. aastal töötajale 2,8% ja tööandjale 1,4%.
Kohustusliku kogumispensionimakse määr sõltub 2011. aastal sellest, kas isik on 2009. aasta lõpus esitanud kogumispensioni maksete jätkamise avalduse või mitte. Avalduse esitanud isikutelt tuleb kinni pidada 2%. Kui isik ei ole avaldust esitanud, siis alates 2011. aasta 1. jaanuarist peetakse kogumispensioni määrana kinni 1% isiku tuludest.
Kirjeldatud määrasid arvestatakse alates 2011. aastast kõikide tulude puhul, olenemata sellest, millise perioodi eest väljamakse tehakse.
Esimene maksudeklaratsioon TSD eurodes tuleb esitada 10. veebruariks 2011.
Katrina Tuulik
Pressiesindaja
Helve Toomla, jurist
•• Soovin puhkust võtta esmaspäevast reedeni. Tööandja aga käskis vormistada seitsmepäevase puhkuse, st esmaspäevast pühapäevani. Kas tööandjal on õigus seda nõuda? Töölepinguseaduse § 68 lg 5 ju ütleb, et puhkust võimaldatakse vajadusel ühe kuni nelja päeva kaupa tingimusel, et üks puhkuseosa oleks pikk vähemalt 14 kalendripäeva. See viimane tingimus on mul ka täidetud – puhkasin suvel kaks nädalat.
Töölepinguseaduse (TLS) § 68 lg 5 järgi on tööandjal tõesti õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Nagu öeldud, on see tööandja õigus, mitte kohustus – ta võib anda ka lühemat puhkust, kuid töötaja seda nõuda ei saa. Viidatud seaduse sättes ei ole kirjas, et puhkust võimaldatakse vajadusel üks kuni neli päeva.
Vahel on seda seitsmepäevast puhkuseosa tõlgendatud n-ö kohustusliku tsüklina. Nagu peaks puhkus kestma ainult kas seitse, 14, 21 või 28 kalendripäeva ja puhata ei saa näiteks kümme, 16 või 23 päeva. Selline arusaam ei ole õige, seadus annab tööandjale võimaluse keelduda ainult lühema kui seitsmepäevase puhkuse andmisest. Samas peab meeles pidama, et osakaupa saab puhkust ikka poolte kokkuleppel.
•• Töötaja töötas tähtajalise lepingu alusel 26. juulist kuni 14. septembrini. Kas tal on õigus nõuda puhkusekompensatsiooni? Ta ju töötas vaid 35 tööpäeva ehk alla kahe kuu ja meie talle töölepingu lõppedes ei maksnud. Kui aga peame seda tegema, siis kas piisab, et kanname saamata raha talle lihtsalt pangakontole, või toob hilinemine tööandjale kaasa siiski ka lisakohustusi?
Kindlasti tuli sellele töötajale maksta ka kasutamata puhkuse hüvitist. Valitsuse 11. juuni 2009. aasta määrusega nr 91 kehtestatud „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord” § 4 lg 5 kohaselt võetakse kasutamata põhipuhkuse kindlaks tegemisel iga töötatud kuu kohta 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kuna töötaja töötas nii juulis kui ka septembris vähem kui 15 päeva, tuleb talle maksta ühe kuuga teenitud 2,33 kalendripäeva puhkusehüvitist, kui puhkuse kestuseks oli 28 päeva. Eraldi sanktsiooni hüvitise maksmisega viivitamise eest töölepinguseadus ette ei näe, kuid töötaja võib võlaõigusseaduse alusel nõuda viivist.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lehekülg 1242 / 1593
