Artiklid
Helve Toomla, jurist
•• Millised õigusaktid reguleerivad isiku töötamist töövõtulepingu alusel ja kas uus töölepinguseadus (TLS) on selles osas midagi muutnud?
Selles osas muudatusi ei ole. Töövõtuleping on endiselt üks teenuse osutamise lepinguid, mida reguleerib võlaõigusseaduse 36. peatükk. TLS töövõtulepingu suhtes ei kehti. Töölepingu oluline tunnus on töötegemine tööandja juhtimise ja kontrolli all. Töövõtu korral selline alluvuse ja kontrolli suhe puudub, töövõtja peab midagi valmistama või saavutama tulemuse ilma, et tellija sellesse protsessi sekkuks.
•• Olen kuulnud, et töölepinguseadus käsib töötajale maksta keskmist tunnitasu ka siis, kui ta viibib tööl, aga end vastuvõtule kirja pannud patsient jääb tulemata. Olen töövõtja, mul pole selle firma osakuid. Palk arvestatakse protsendina väljateenitud rahasummast. Põhipalk puudub. Tihti jäävad patsiendid tulemata ja istun tööta tunde. Kas see on nii õige, et juhatus ei kompenseeri mu asjatult kulutatud aega?
Kui küsija on sõlminud töölepingu, mille üheks tingimuseks on täistööaeg, üldjuhul siis 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas, peab tööandja ta selleks ajaks ka tööga kindlustama. Kui tööandja seda kohustust täita ei suuda, tuleb tal maksta keskmist töötasu ka nende tundide eest, mil tööd ei antud. Selline nõue on kirjas töölepinguseaduse (TLS) paragrahvis 35. Töötasu maksmise kohustust ei ole ainult sel juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja enda süü.
Töölepingus peab olema näidatud põhitöötasu ehk baastasu, ainult mingi protsendi näitamisest ei piisa. TLS § 29 lg 2 öeldakse: kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu.
Küsimusest nähtub, et tegemist on arstiabi osutava tööandjaga. Selliseid on arvatavasti teisigi. Tuleks siis teada saada, millist palka seal küsijaga sama tööd tegevatele inimestele makstakse, see võibki olla tavaliselt makstav tasu. Soovitan kõigepealt pöörduda tööandja poole, et viia tööleping seadusega vastavusse ja et töötasu makstud saaks. Oma nõuded võib esitada ka töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu.
•• Eelmisel nädalal kirjutasite, et tööandjal tuleb töötuskindlustusmakset tasuda ka vanaduspensionärile makstavalt tasult. Kuid kas see ikka on nii? Töötuskindlustusmakse maksmise kord (töötuskindlustusseaduse § 42) ütleb, et „kindlustatu töötuskindlustusmaksete arvestamise ja kinnipidamise kohustus lõpeb kindlustatu vanaduspensioniikka jõudmise või ennetähtaegse vanaduspensioni määramise kuu viimasel kuupäeval.” Kuidas kommenteerite?
Töötuskindlustusmakse koosneb kahest osast: töötajate osast ja tööandja osast. Töötaja osast kinnipidamist ei tehta, kuid tööandja oma osa peab edasi maksma. Selgitusi on pikemalt võimalik lugeda ka www.tootukassa.ee.
•• Kas tööandja võib palka kinni hoida? Juba teist kuud pole ma palka saanud, konkreetset põhjust pole öeldud. Ja kas tööandja võib maksmata jätta väliskomandeeringu päevaraha?
Alust palga põhjuseta kinnipidamiseks ükski seadus ette ei näe. Palk ehk töötasu tuleb töölepingus kokkulepitud päevaks töötaja kontole üle kanda. Saamata palka võib töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu kolm aastat tagantjärele nõuda, kuid kellelegi ei soovita nii kaua oodata.
Uus töölepinguseadus (TLS) ei sätesta viivise maksmise kohustust selliselt, nagu oli kirjas 1. juulil kehtivuse kaotanud palgaseaduses, kuid seda saab nõuda võlaõigusseaduse § 113 ja § 94 alusel. Töötajal on kirjeldatud olukorras võimalik ka tööleping TLS-i § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt üles öelda, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Sama seaduse § 100 lg 4 kohaselt peab tööandja siis maksma hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
Töölepingu erakorralise üles-ütlemise tähtaegu ehk etteteatamise täpset aega seadus enam ei sätesta. Kui nii kaua on palga maksmisega viivitatud, siis tõenäoliselt ei peagi töötaja tööandjale ette teatama. Tuleb vaid anda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldus, milles on näidatud ülesütlemise põhjus ja alus ning töölepingu lõppemise päev.
Kui tegemist oli töölähetusega, st tööülesannete täitmisega väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta, tuleb tööandjal maksta päevaraha üldjuhul 350–500 krooni päevas ning hüvitada lähetusega seotud kulud. Võimalike tekkivate kulude hüvitamist võib töötaja nõuda juba enne töölähetusse sõitmist. Kui tööandja ettemaksust keeldub, võib töötaja keelduda ka lähetusest. Töölähetuse kulusid ja päevaraha saab nõuda töövaidluskomisjoni või kohtu kaudu nagu palkagi, aegumistähtaeg on neli kuud.
Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Agne Narusk
Sel sügistalvel langeb rivist välja hinnanguliselt kolmandik töötajaid, arvavad tervisekaitsjad.
Töölt tuleb ära jääda kohe, kui märkad gripitunnuseid hiilimas, manitses nii tööandjate keskliit kui ka tööinspektsioon eelmisel nädalal oma pressiteates. Ühtlasi sai enamik Eesti ettevõtteid ja asutusi töötajatele edastamiseks tervisekaitseinspektsiooni soovitused, mis meilitsi kohe ka ringlema pandi. Kõik kolm peavad parimaks gripi leviku vastaseks võitluseks selliste töötajate kohest kojujäämist, kes end halvasti tunnevad.
„Nii on võimalik vältida kaaskolleegide nakatumist ja tervenemine toimub kiiremini,” teatas tööinspektsioon. Gripiküsimustes on instrueeritud kõiki tööinspektoreid, kes oskavad tööandjatele ja töötajatele nõu anda.
1500 ettevõtte arvamust esindav tööandjate keskliit peab võrdselt tähtsaks nii töötajate vaktsineerimist kui ka paindlikku töökorraldust. „Ettevõtjatel tuleks haiguste perioodil võimalusel rakendada paindlikku töökorraldust – viia töötajad üle kodu-tööle, rakendada libisevat töögraafikut või otsida muid lahendusi,” märkis tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. „On oluline, et tööandjad, kes on valmis ostma vaktsiini töötajate haigestumise vältimiseks, saaksid seda teha esimesel võimalusel.”
Kaaluda võiks ka haiguste ennetus- ja ravikulude väljaarvamist erisoodustuse alt, leiavad tööandjad.
Köhija kabinetti kinni
Mõistagi pole mitte iga ameti pidajat võimalik koju tööle saata või paluda tal hiljem tulla – siis, kui kahtlaselt aevastav paarimees on töö lõpetanud ja ruum korralikult tuulutatud. Nii paneb tervisekatseinspektsioon tööandjatele südamele, et need lubaksid tööpostilt ajutisel ära või koju tööle vähemalt need töötajad, kes põevad kroonilisi haigusi.
Kui aga inimesel tekivad gripile viitavad sümptomid tööl, on soovitav ta teistest ajutiselt eraldada ja siis võimalikult kiiresti koju või arsti juurde saata, soovitavad tervisekaitsjad. Või siis igal juhul panna õnnetule ette kirurgiline mask.
Sama tervisekaitseinspektsiooni dokument annab märku, et isikukaitsevahendite muretsemine on tööandja kohustus. Ära tasub jätta suured koosolekud ning kitsukeses avatud kontoris nihutada töötajad üksteisest vähemalt ühe meetri kaugusele.
Uue gripi pandeemia esimest lainet võib oodata veel sel sügistalvel, prognoosib tervisekaitse-inspektsioon.
Esimese laine jooksul võib haigestunute arv ulatuda kuni 30 protsendini töötajaist, mis tähendab, et nädalas puudub töölt 4,5 kuni 8 protsenti töötegijaid, maksimaalselt 12 protsenti töötajaist. Haigestumise laine võib kesta kaheksa kuni kümme nädalat.
Haigushüvitis
Kolm päeva palgast maha:
•• Haigestumise (ka karantiini) korral maksab 4. kuni 8. päevani hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa.
•• Esimest kolme haiguspäeva ei hüvitata.
•• Hüvitist maksab nii tööandja kui ka haigekassa 70% töötasust.
•• Tööandja makstava hüvitise aluseks on töötaja viimase kuue kuu keskmine palk, haigekassa makstava hüvitise korral haigestumisele eelnenud kalendriaastal töötaja eest makstud sotsiaalmaks.
•• Hooldushüvitis suurus on 80% töötasust, haige lapsega kodus olles saab hüvitist alates esimesest päevast.
•• Tervisekaitseinspektsiooni gripi infotelefon: 510 2270
Allikas: haigekassa
Janno Järve,
Eesti rakendusuuringute keskuse CentAR vanemanalüütik
Majandussurutise tingimustes on viimasel ajal päris palju räägitud sellest, et ettevõtted võiksid piltlikult öeldes kahe töötaja koondamise asemel vähendada poole võrra nelja töötaja töökoormust.
Töökoormuse langus ei pea kindlasti just nii suur olema, kuid osaajatöö laiem levik võiks tõesti töötusega seotud probleeme mõnevõrra leevendada.
Tuleb tunnistada, et osalise tööajaga töötamine ei ole Eestis kunagi olnud eriti levinud: võrreldes Euroopa keskmisega (18%) on meie osaajatöötajate osakaal hõivatute seas oluliselt väiksem (7%).
Osaajatöö vähese leviku taga on ühest küljest see, et töö eest saadav tasu ei võimalda äraelamist. Teiseks oluliseks põhjuseks on aga kahtlemata see, et osakoormusega töötajate tööle võtmine on ettevõttele madalama oskusteabe ja väikeste palgakuludega töötajate puhul otseselt rahaliselt kahjulik.
Kindel karistus
Kujutame ette näidet, kus ettevõte soovib palgata töötajat, kes töötaks ühe nädala kuus, ja on nõus maksma talle tehtud töö eest kahekordset miinimumpalka, mis ühenädalase töötamise korral oleks 2175 krooni. Kui vaadata aga seda, kui palju peab ettevõte selle töötaja pealt sotsiaalmaksu maksma, siis ei ole vahet, kas inimese kuine töötasu on 2175 või 4350 krooni – sotsiaalmaksu miinimumsumma, mis tuleb töölepingu alusel töötava töötaja pealt maksta, on ikkagi 1435 krooni. Sisuliselt tähendab see, et eelkirjeldatud juhtumi korral makstaks inimese palgalt sotsiaalmaksu mitte 33%, vaid 66%.
Eeltoodu ei ole oluline mitte ainult majandussurutise kontekstis. Eesti tööturul on ka majandustsükli helgemas faasis riskigruppe (nt puuetega töötajad), kelle tööturule minekut oleks riigil paslik toetada, ja päris arvestatavale osale neist riskirühmadest ei sobi täisajatöö. Mõneski riigis on riskigruppide (kas või osaajaga) tööturule toomiseks rakendatud maksusoodustusi.
Ma usun, et Eesti teeks õigesti, kui ta vähemalt lõpetaks madalapalgalisi osaajatöötajaid värbavate ettevõtete kõrgendatud sotsiaalmaksuga karistamise.
Nende registreeritud töötute osa, kes ei saa töötutoetust ega töötuskindlustushüvitist, tõotab edaspidi veelgi suureneda.
Töötuskindlustushüvitist, mille keskmine suurus ulatus oktoobris 5000 kroonini, sai III kvartalis 37 protsenti registreeritud töötutest. Lisaks sai 26 protsenti end arvele võtnud töötutest ligi tuhandekroonist töötutoetust.
«Vaadates prognoose, mis ennustavad, et järgmisel aastal tööhõive jätkuvalt kahaneb ja töötus püsib kõrgel, peaks nende osa, kes ei saa hüvitist ega toetust, pigem kasvama,» tõdes töötukassa analüüsiosakonna juhataja Kadri Lühiste.
Kolmandas kvartalis oli kuu jooksul arvel keskmiselt 79 000 töötut. Seega ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust iga kuu ligi 29 000 registreeritud töötut.
Mitmed tingimused
Lisaks nendele oli aga statistikaameti hinnangul III kvartalis veel 23 000 registreerimata töötut ning 11 000 töö otsimisest loobunud inimest, kes ei uskunud enam selle leidmise võimalusse. Nemadki ei saanud töötukassa toetusi.
Toetuste saajaid on nii vähe, sest nende saamiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused. Esiteks on vajalik töötuna arvelolek.
Töötuskindlustushüvitise saamiseks peab olema töötanud ja tasunud töötuskindlustusmakset vähemalt 12 kuul töötuna arvelevõtmisele eelnenud 36 kuu jooksul. Ligi 30 protsendil uutest töötutest pole õigust töötuskindlustushüvitisele põhjusel, et nad enne arvelevõtmist ei töötanud, sest näiteks õppisid, kasvatasid last või olid ajateenistuses, selgitas Lühiste.
Esinenud on ka juhtumeid, kus inimesel ei ole piisavalt töötuskindlustusstaaži hüvitise määramiseks, sest tema tööandja ei ole tasunud töötuskindlustusmakset.
Ligi 20 protsenti uutest töötutest on lahkunud töölt omal soovil või poolte kokkuleppel. Ka neil puudub õigus töötuskindlustushüvitisele.
Osa töötuid ei saa aga töötuskindlustushüvitist põhjusel, et on kogu hüvitise juba kätte saanud. Hüvitist on nimelt võimalik saada vaid 180–360 päeva jooksul. «Kui veel eelmise aasta alguses hüvitist saama hakanutest leidsid enne hüvitise perioodi lõppu töö enam kui pooled, siis sel aastal hüvitist saama hakanutest leiab selle ajaga töö vaid ligi kolmandik,» lausus Lühiste.
Tööd pole suutnud leida
Töötutoetuse saamiseks peab Lühiste sõnul olema eelnenud 12 kuu jooksul töötanud, olnud FIE, õppinud, kasvatanud teatud vanuses last, hooldanud abivajavat isikut, olnud ajateenistuses, vanglas või vahi all, viibinud haiglaravil või tööturult eemal töövõimetuse tõttu.
«Samas on taas osa selliseid töötuid, kes on terve töötutoetuse juba kätte saanud, kuid on endiselt tööta,» lisas ta veel ühe põhjuse, miks paljud töötud töötutoetust ei saa. Töötutoetust on nimelt võimalik saada vaid kuni 270 päeva jooksul.
Mullu III kvartalis ei saanud töötuskindlustushüvitist ega töötutoetust 43 protsenti registreeritud töötutest. 2007. aasta III kvartalis oli selliseid töötuid 46 protsenti.
Laura Raus
Olavi Kärsna, ettevõtluskonsultant
Tänavu 1. juulist saab füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) haiguse korral haigushüvitist alles 9. päevast.
Mitu ettevõtjat on pöördunud Maalehe poole murega, et enam ei tohi nad haigeks jäädagi, sest haigusraha ju esimese kaheksa haiguspäeva eest ei maksta. Küsitakse, kas see on ikka õiglane, sest samas tõusis avansiline sotsiaalmaks 2000 kroonilt 4307 kroonini.
Küsitakse ka, kas FIE saab avansilise sotsiaalmaksu maksmise edasi lükata või seda vähendada.
Tõepoolest, FIEdele ei maksta enam esimese 8 haiguspäeva eest haigushüvitist. Alates 9ndast päevast hüvitise saamiseks tuleb haigusleht viia haigekassasse, kes maksab haigusraha.
Sotsiaalmaks jääb samaks
Sotsiaalmaksu avansiliste maksete suurust ei saa vähendada.
Sotsiaalmaksu avansilisi makseid tuleb teha ravikindlustuse pärast ja selleks on ette seatud miinimumsuurus, FIEdel kvartalis 4307 krooni.
Küsitakse ka avansilise tulumaksu kohta.
Tulumaksu avansilised maksed arvutatakse eelmise aasta ettevõtlustulu järgi ja neile ei ole kehtestatud kohustuslikku suurust.
Tulumaksu avansiliste maksete suurust saab vähendada kohaliku maksukeskuse juhataja, seda põhjendatud avalduse alusel. Põhimõtteliselt saab ta vähendada ühte makset või aasta kõigi maksete suurust kuni nullini, seda olenevalt asjaoludest.
Vähendamise taotlemise põhjuseks on FIEde puhul näiteks väiksem ettevõtluse tulu jooksval aastal, võrreldes eelmisega.
Taotle makse väiksemaks
Haigestumine on kindlasti üks mõjuv põhjus, aga selleks võib olla ka näiteks palgatööle siirdumine, mille tõttu jääb ettevõtlusele vähem aega ja energiat. Või näiteks oldi seotud ainult ühe tellijaga, kes aga pankrotti läks.
Siiani on minu teada Eestis kõik põhjendatud avaldused rahuldatud. Ära on öeldud ainult neile, kes kirjutasid, et raha on, aga ei raatsi maksta, sest tahaks ägedamat elu elada.
Kas miski on õiglane või ei, peaksite küsima sellelt poliitikult, kelle poolt te viimastel Riigikogu valimistel hääletasite.
Praegu on Riigikogu enamuse hulgas, osades ministeeriumides ja riigiametites ning erakondades levinud arvamus, et FIE on nii mõttetu ettevõtlusvorm, et see tuleb kähku likvideerida, ja kui keegi on FIE, siis on ta lihtsalt loll.
Mõned ütlevad selle ka kõva häälega välja, aga vaikselt mõtlejaid on rohkem. Aga küsima peaksite sellegipoolest.
Haigushüvitiste maksmine sõltub töövabastuse põhjusest
- Kolme esimese haiguspäeva eest töötaja alates 1.07.2009 hüvitist ei saa. 4. kuni 8. päevani maksab hüvitist tööandja, alates 9. päevast haigekassa. Hüvitise määraks on 70% arvutatud päevatulust – tööandja lähtub seejuures töötajale viimase kuue kuu jooksul makstud keskmisest töötasust, haigekassa aga töötaja eest eelneval kalendriaastal makstud sotsiaalmaksust.
- Raseda haigestumise või vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda 2. päevast ja määraga 70%.
- FIEdele maksab haigekassa haigushüvitist alates 9. töövabastuse päevast. Raseda FIE haiguse või vigastuse korral maksab haigekassa hüvitist töövabastuse teisest päevast alates.
- Kutsehaigestumise, tööõnnetuse (sh tööõnnetus liikluses ja tööõnnetuse tagajärjel tekkinud tüsistus või haigestumine) ning riigi või ühiskonna huvide kaitsmisel ja kuriteo tõkestamisel saadud vigastuse korral maksab hüvitist ainult haigekassa, tehes seda töövabastuse teisest päevast 100% määraga.
- Vähemalt 65aastasel töötaval pensionäril on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest.
- Töövõimetuspensioni saaval töötaval inimesel, kes on haiguslehel haiguse või vigastuse tõttu, mille pärast määrati talle töövõimetuspension, on õigus saada haigushüvitist kalendriaastas ühe haiguse korral järjest kuni 60 ja kokku kuni 90 kalendripäeva eest. Haiguslehe võib arst vajadusel väljastada ka pikemaks ajaks kui hüvitise maksmise periood. Piirang on ainult hüvitise maksmise perioodil, mitte haiguslehe kestvusel.
Allikas: Eesti Haigekassa
Lehekülg 1306 / 1594
