Katariina Krjutshkova

Ettevõtjad lausuvad kui ühest suust, et töötajatel pole mõtet lootust hellitada, et palk lähiajal tõuseb, kuid töötajad on madalama palgaga leplikumad kui pool aastat tagasi.

"Meil on tootlikkusega probleeme. Tööviljakus peaks tagasi jõudma 2003.-2004. aasta tasemele," ütles Eesti Telekomi juht Valdo Kalm. Pealegi reageerivad palgad kõige aeglasemalt nii-öelda toiduahelas, mistõttu ei pruugi isegi tööviljakuse kiire tõus kohe teenistust suurendada.

"Isegi sel juhul, kui järgmisel aastal saab majanduskliimas täheldada paranemist, ei pruugi selle tõttu palgad tõusta," ütles Swedbank Eesti personalidirektor Signe Kaurson. Ka Tallinna kaubamaja juht Raul Raudsepp nentis, et vaevalt palkades lähiajal muutusi tekib.

Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4443/uud_uudidx_444305.html
(originaalartikli viitelt).

Raul Veede

Palkade kärpimine õõnestab töötajate usaldust tööandja vastu, selgitas Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli juhataja Milvi Tepp eile Tallinnas Pärnu Konverentside korraldatud konverentsil Palga Päev 2009.

Pealkirja all "Usaldus, kommunikatsioon ja psühholoogiline leping" kõneles Tepp sellest, kui palju kulude kokkuhoid ettevõttele tegelikult maksma läheb.

Emotsionaalsed otsused õõnestavad usaldust

Viimase aasta jooksul rakendatud kokkuhoiumeetmed pole ettevõtete kulusid mitte üksnes vähendanud, vaid ka suurendanud. Eelkõige on tugevalt kulunud eelarvetes kajastamata jääv psühholoogiline ressurss: töötajate usaldus ettevõtte vastu.

Mõnigi juht tunnistab eravestlustes, et firmal ei lähe kõige halvemini, kuid tal on ikkagi kavatsus mõned inimesed koondada ja veidi palku langetada. Miks? Sest kõik teised teevad ju nii, pealegi tuleks tööturu "soodsat" seisu ära kasutada.

Niisugune otsus tugineb aga mitte konkreetsetele põhjendustele, vaid emotsioonidele. Kui kõikjal räägitakse kriisist, muutuvad ka juhtide otsused üha emotsionaalsemaks. Loomulikult on selliste otsuste tagajärjed samuti emotsionaalsed: kaob töötajate usk ettevõttesse.

Ellujääjate sündroom viib firmast parimad töötajad

Eriti drastiliseks võivad olukorra muuta kommunikatsioonivead. Milvi Tepp tõi näiteks suurettevõtte, mille kohta tänavu kevadel ilmus Äripäevas kaks pealkirja: esiteks palkade langetamisest ja teiseks arvestatavast kasumist. Vaid ülimalt naiivne inimene usub, et pärast selliseid teateid tunnevad töötajad lojaalsust ettevõtte vastu.

Ometigi seda neilt eeldatakse. Koondamiste järel tõuseb allesjäänute töökoormus, sisuliselt tahetakse neilt veel suuremat entusiasmi kui varem. Seda aga ei tule, kui ettevõtte tegelik sõnum on: "Makske oma palgast omanikele suuremat kasumit!"
Tulemus on ellujääjate sündroom: neil, keda ei koondatud, tekib süütunne lahtilastute ees. Inimesed hakkavad otsima uut töökohta, mis võib olla isegi madalama palgaga, kuid usaldusväärne ja kindel.

Loomulikult lahkuvad esimestena need, kes kõikjal hakkama saavad; kõige kauem püsivad need, keda mujal ei taheta. Ei maksa uskuda, et odav tööjõud teeb sama head tööd kui kallis. Sellist olukorda enam retoorikaga ei päästa.

Ei maksa minna kergema vastupanu teed

Tihti on muudatuste aluseks arusaam: "Kui raha ainult tuleks, küll siis alles teeks (samamoodi nagu varem)!" Sellest lähtudes langetatakse kulusid ja kasvatatakse pangaarvet, ent ei tehta ettevõtte tegevuses põhimõttelisi kursimuutusi. Muutused on mehhaanilised, mitte struktuursed.

Ometigi on pikas perspektiivis on kõige olulisem meetod kulude kokkuhoiuks ettevõtte ümberkorraldus ratsionaalse analüüsi alusel, mitte kärped neist kohtadest, kust on kõige kergem ja mugavam kärpida.

Tungivad soovitused juhtidele: ausus, avatus, ratsionaalsus

Ettekande lõpetuseks andis Tepp juhtidele seitse tungivat soovitust.

Esiteks peavad juhid ennast tundma ja tegutsema ühtse meeskonnana. See hõlmab ka keskastme juhte, kes jäetakse tihti löögi alla, kui nad peavad alluvatele edastama ja põhjendama tippjuhtide tehtud otsuseid.

Teiseks on oluline aus ja avatud suhtlus niihästi töötajatega kui ka väljaspool organisatsiooni.

Kolmandaks tuleb tegeleda eelkõige inimeste, mitte süsteemi ja poliitikaga. Ka uus töölepinguseadus eeldab senisest palju enam rääkimist, selgitusi ja kokkuleppeid. "Ja mina ei tea, kust me niisugused jutukad juhid leiame," nentis Tepp.

Neljandaks tuleb vältida retoorikat ja suuri sõnu. Kriisiolukorras kaob nende tagant kiiresti sisu. Lähiajal ei maksa teha töötajate rahulolu-uuringuid, ent tuleb tegelda rahulolu endaga.

Viiendaks peab juht kasutama otsuste juures õigluse kriteeriumit. Usalduse langus teravdab töötajate õiglustaju.

Kuuendaks tasub pöörata tähelepanu igapäevase töökorralduse kvaliteedile. Läbimõeldus, planeeritus ja kord asendavad inimeste emotsionaalse panuse.

Seitsmendaks tuleb Eesti juhtidel õppida kasutama palgasüsteemi kui juhtimisvahendit. Meil on see siiani olnud eelkõige empiiriline: heal ajal tõstetakse palka, halval ajal langetatakse. Robustne juhtimine toob aga sama rohmakad tagajärjed.

Hetlin Villak

Sparkling Groupi kuuluv restoran Ö ja kohvik Spirit eelistavad oma kollektiivis näha vaid noori inimesi, sest vanemad ei pruugi sealsele tööpingele vastu pidada.

„Vanusepiirangu (16-26-aastased inimesed – toim.) panime abikokka otsivasse töökuulutusse pigem makstava madala palga tõttu, sest vanemad inimesed ei nõustuks 5000 krooni eest tööd tegema ja ei saaks oma rahaliste kohustustega seetõttu hakkama,“ selgitas restoran Ö ja kohvik Spiriti peakokk Dmitri Fomenko Päevaleht Online’le.
Vanusepiirangu kasuks otsustati Fomenko kinnitusel lisaks eelnevale veel ka sellepärast, et töökoormus, mis tekib, võib vanema inimese jaoks suur olla. „Meie kollektiiv koosneb noortest inimestest, kellest kõige vanem on 28-aastane,“ lisas Fomenko veel ühe põhjuse.
Abikoka ametisse sobivadki Fomenko sõnul pigem noored inimesed. „Abikokk ongi nagu kokk-õpilane, kes on enamasti noor.“

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Margit Sarve sõnul on aga keelatud isikute diskrimineerimine vanuse alusel, mis kehtib muuhulgas töö saamise tingimuste kehtestamisel, sealhulgas värbamis- ja valikukriteeriumide kehtestamisel. "Vanusepiirangut võib rakendada vaid sel juhul kui tegemist oleks õigusaktides sätestatud tööturu meetmega, nt noorte tööhõive edendamiseks,“ täpsustas Sarv Päevaleht Online’le.

Fomenko sõnul on tegelikult vanusepiirangu seadmine pigem soovituslik kui range piirang, sest eelkõige oodatakse uuelt tööliselt kokapabereid või eelnevat töökogemust suurköögis.

„CV-sid on saatnud nii 16-aastased kui ka 41-aastased ja seni ei ole vanuse pärast kedagi ära põlatud,“ selgitas Fomenko ja lisas, et uue võimaliku töökohaga käis tutvumas ka üks 41-aastane inimene, kes tunnistas, et see töö pole ikkagi tema jaoks.

Sarve kinnitusel on tööandja poolt sisestatud kuulutus siiski vastuolus seadusega.

Vastuolulised vanusepiirangud pole midagi uut

„Viimasel ajal on meile laekunud kolm kirjalikku kaebust vanuselise ja soolise diskrimineerimise kohta töökuulutustes,“ rääkis Sarv.
Üks neist puudutas kuulutust, kus otsiti 30-45-aastaseid mehi kokaks. Teise puhul sooviti aga tanklaoperaatoritena näha vaid 25-35-aastaseid naisi, kusjuures tööotsijatel paluti koos CV-ga saata ka pilt endast. Kolmandas kutsuti rahvusvahelises teleprojektis osalema alla 35-aastaseid.
„Lisaks sellele helistati meile seoses ühe ettevõttega, mis osales “Töömessil“ ja saatis neile mittesobivas vanuses inimesi ja naisi oma boksi juurest minema,“ täiendas Sarv.

Kertu Kalmus

Koolitusele pääsemiseks tuleb töötul aru pidada töötukassa nõustajatega, kes koostavad spetsiaalse kava teenustest, mis peaksid hõlbustama uue töö leidmist.

Töötukassa avalike suhete juht Erko Vanatalu selgitas Päevaleht Online’ile, et spetsiaalset nimekirja võimalikest koolitustest nemad ei koosta ning töötutele avalikult välja ei riputa.

„Sellist infot koolituste kohta ei olegi,“ märkis Vanatalu ning selgitas, et töötukassa lähtub koolituste korraldamisel juhtumipõhisest põhimõttest.

Inimesel, kes soovib uue töökoha leidmise hõlbustamiseks koolitusi läbida, tuleb töötukassasse kohale minna, kus talle koostatakse spetsiaalne kava. Uue töökoha leidmise lihtsustamise kava ei pruugi aga Vanatalu sõnul koosneda ainult koolitustest.

„See võib olla ka tööpraktika mõnes ettevõttes. Kes on aga pikemalt eemal olnud, neil tuleb kõigepealt läbida tööharjutus,“ selgitas ta lisades, et erinevaid teenuseid on ühtekokku suur hulk ja kõikvõimalikud koolitused on sellest vaid üks osa.

„See on kõik selle nimel, et ta leiaks kindlasti töö. Päris nii see pole, et töötu tuleb ja valib omale koolituse, mis talle meeldiks,“ selgitas Vanatalu ning lisas, et konsultandiga koos vaadatakse üle töötu eelnev töökogemus, oskused, huvid ja koolitused, mida ta varem on läbinud, leidmaks talle parimat lahendust.

Inimene ei pruugi teada, mis talle sobib

Põhjus, miks töötu omal vabal valikul endale meelepärast koolitust nõuda ei saa, on Vanatalu sõnul lihtne – inimene võib otsustada koolituse kasuks, mis talle ei pruugigi sobida ja mille abil pole ka lootust tööle pääseda, sest paljud on teinud sama valiku.

„Näiteks kui selgub, et inimesele sobib massööri koht, aga meil on teada, et samale ametile on 80 inimest samade oskustega arvel, siis me ei koolita teda massööriks, sest sel poleks mõtet,“ selgitas ta.

Vanatalu ei eitanud, et inimesed on käinud ka töötukassas kohapeal küsimas, kust saaks valida koolitusi. Samal teemal on nende poole pöördutud ka kirja teel, kuid avalikku nimekirja ei hakka nad sellegi poolest koostama.

„Kui on vaja mingi koolitusgrupp kokku saada, korraldame selleks hanke. Hiljuti oli näiteks ettevõtluskoolitus, kus oli üle 500 koha,“ tõi Vanatalu näitena välja, kuidas koolitusi korraldatakse.

Kui spetsialistiga koos väljasõelutud koolitus inimesele siiski millegipärast meelt mööda ei ole, siis istutakse uuesti koos maha ja analüüsitakse edasi. „Kava koostatakse kahepoolselt, võib öelda, et see on kahepoolne leping kliendi ja töötukassa vahel. Kedagi midagi sunniviisiliselt tegema ei sunnita,“ kinnitas Vanatalu.

Kõigile koolitusi ei jõua pakkuda

Kui erinevatest foorumitest võib lugeda, et inimestele tihtipeale ei soovitatagi töötukassast ühtegi koolitust, siis Vanatalu sõnul päris nii asjalood siiski ei ole. "Alati võiks muidugi koolitusele pääsenute hulk suurem olla, aga samas on ka töötute hulk nii suur, et kõigile lihtsalt ei jõua pakkuda koolitusvõimalust ja kuskil tuleb ikka piir ette," selgitas ta.

Vanatalu rõhutas, et enne töötukassasse pöördumist tuleks inimesel ära teha ka teatud mõttes kodutöö. "Kui tal on endal kindel nägemus olemas, mida ta teha tahaks ja oskab küsida konkreetseid koolitusi, siis üldjuhul ta soovidega meil arvestatakse, aga sada protsenti nii, ei ole, et peaks soovitama kohe nõu saama tulnule koolitust," selgitas Vanatalu.

Töötukassa kaudu korraldatavate koolituste eest inimene ise maksma ei pea. 2009. aastal on tööturule tagasiaitamise tarvis ette nähtud 291,6 miljonit krooni, millest tööturukoolitus moodustab 176,2 miljonit. 158,3 miljonit krooni kogu rahast tuleb aga Euroopa välisabist.

Eelmisel aasta osales töötukassa korraldatud koolitustel 5826 töötut ja selle aasta juuli lõpu seisuga on koolitustel osalenud 9411 inimest.

Üle 75 000 registreeritud töötu

**Eilse seisuga võttis end möödunud nädala jooksul arvele 2670 töötut. Neist 711 said samal perioodil eelmisest töökohast koondamisteate.

**Registreeritud töötuse osakaal tööjõust on seega praeguse seisuga 11,4 protsenti.

**Kõige rohkem lisandus nädalaga töötuid Harjumaal – 992, Ida-Virumaal võttis end arvele 406 töötut ning Tartumaal 272 töötut.

**Kõige vähem töötuid lisandus Hiiumaal – 21 inimest, kellest kaks said möödunud nädala jooksul endisest töökohast koondamisteate.

Riiklik pension ja peretoetus on sissetulekud, mida ei tohi võlgade katteks arestida. Arestida ei saa riiklikke peretoetusi (sh lapsetoetusi), seaduse alusel makstavat elatist, vanemahüvitist, sotsiaaltoetusi, sealhulgas puudega inimeste sotsiaaltoetusi, riiklikku pensioni, kehavigastuse või terviserikke tõttu makstavaid hüvitisi (v.a hüvitis kaotatud sissetuleku eest ja mittevaralise kahju hüvitis), ravikindlustushüvitisi (v.a ajutise töövõimetuse hüvitis), ohtliku või tervist kahjustava töö või raskete tööolude eest makstavat hüvitist, vanglast vabanemise toetust ega matusetoetust.

Pank saab võlgniku konto arestida üksnes kohtutäituri arestimisakti alusel. Kuid oluline on teada, et kohtutäitur ei tea ega näe täpselt, mille eest raha võlgniku kontole on laekunud. Juhul kui arvelduskontole laekunud eelpool nimetatud summa on kohtutäituri poolt arestitud, siis tuleb pöörduda mitte panga, vaid kohtutäituri poole ja esitada avaldus selle kohta, et arestitud on summa, mis seaduse kohaselt arestimisele ei kuulu. Konto vabastamine saab toimuda üksnes vastavasisulise kohtutäituri akti alusel.

Kohtutäitur vabastab võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul arestimisele mittekuuluva sissetuleku. Samuti võib kohtutäitur kuni avalduse lahendamiseni peatada arestitud kontolt sissenõudjatele raha ülekandmise ja vabastada konto aresti alt ulatuses, mis on vajalik võlgniku hädavajalikuks äraelamiseks.