Artiklid
Tööinspektsiooni Lääne inspektsioon ja Pärnu Linnavalitsuse Munitsipaalpolitsei avastasid toitlustusasutustes alaealiste töötamist kontrollides, et esineb probleeme lubatust pikemate tööpäevade, ületundide ning töölepingutega.
Suve lõpus toimunud tööinspektsiooni ja munitsipaalpolitsei ühisreidide käigus võeti luubi alla Pärnu toitlustusasutused, kus hooajalisusest tulenevalt rakendatakse tööle alaealisi. Munitsipaalpolitsei kontrollis alkoholi ja tubakaseaduse nõuete täitmist sh alaealiste rakendamist töödel, mis on seotud tubakatoodete ja alkoholi käitlemisega. Tööinspektsioon keskendus töölepingu sõlmimisele ning alaealiste töö- ja puhkeaja nõuete järgimisele.
Rikkumistena võib välja tuua lubatust pikemad tööpäevad, ületunnid ning probleemid töölepingutega. Selgus, et mitte kõik kontrollitud tööandjatest ei järgi töölepingu seadusest tulenevat nõuet alaealise tööpäeva kestuse, igapäevase ja iganädalase puhkeaja pikkuse, ületunnitöö keelu ning töölepingule esitatavate tingimuste kohta. Ühel juhul oli tööleping sõlmimata ning üks tööandja oli alaealisega töölepingu asemel sõlminud töövõtulepingu, mis ei anna alaealisele töölepingu seadusest tulenevat kaitset.
Tööinspektor-jurist Peeter Eesmaa sõnul ei ole paljud tööandjad kursis uue töölepingu seadusega alaealiste tööle pandud piirangutega. Alaealine võib töötada vaid pool koolivaheajast, tema tööpäeva pikkus sõltuvalt vanusest võib olla 3 kuni 7 tundi ning tööpäev peab üldjuhul jääma ajavahemikku 6.00 kuni 20.00. Ületunnitöö alaealise puhul on keelatud, selgitas Peeter Eesmaa.
Enne järgmise suvehooaja algust on plaanis antud valdkonnas teha tööandjatele selgitustööd ajakirjanduse ja avalikkusele suunatud teabepäevade kaudu. Tasuta teabepäevade kohta saab täpsemat informatsiooni tööinspektsiooni kodulehelt www.ti.ee.
Lisainfo:
Viivika Vilja
Teabespetsialist
Lääne inspektsioon
+372 5623 0016
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Angelika Tagel,
AS Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees
Statistika näitab, et pensionäride arv kasvab ja töötav elanikkond väheneb. Riik ei suuda tagada kõigi kodanike heaolu pensionieas ning seetõttu peab igaüks selleks lisa koguma.
Selleks, et võimaldada riigil üle elada praegune keeruline majandusolukord, muudeti mõned kuud tagasi ajutiselt teise pensionisambasse tehtavate maksete reegleid. Rõhutan siinkohal, et muudatused on ajutised endine süsteem taastub täies mahus aastal 2012.
Kuni selle aasta juunini kehtis teise samba puhul põhimõte, et töötav inimene säästab pensioniks iga kuu 2 protsenti oma palgast ja riik lisab sellele omalt poolt 4 protsenti. Juunist kuni aasta lõpuni on kõik maksed teise sambasse peatatud.
Inimestele jättis riik aga võimaluse taastada oma 2-protsendiline kuumakse alates 2010. aasta algusest selleks tuleb kuni 30. novembrini esitada panka avaldus. Kui inimene esitab avalduse maksete jätkamiseks penisonisambasse, suurendab riik lisaboonusena omapoolseid makseid aastatel 20142017, hüvitades sellega maksete ajutise peatumise.
Kindlasti soovitan esitada avaldus maksete jätkamiseks, sest ainult sellisel juhul on teil õigus riigipoolsele suuremale sissemaksele tulevikus.
Pensionifondide valik on lai: praegu on valida 19 teise samba fondi ja 12 kolmanda samba fondi vahel, sealhulgas on Nordeal kolm teise samba pensionifondi ja üks kolmanda samba fond.
Fondid on erineva investeerimisriskiga. Näiteks võlakirjafondidesse investeerimisel on hoopis väiksem risk kui aktsiafondidesse investeerimisel. Teise samba pensionifondid ei tohi investeerida 100 protsenti aktsiatesse, 1. septembrini oli maksimaalne lubatud aktsiarisk 50 protsenti, kuid nüüd võib pakkuda fonde aktsiariskiga kuni 75 protsenti varadest.
Kuldreegliks on: mida lähemal on pensioniiga, seda konservatiivsem ehk väiksema riskiga võiks olla valitud pensionifond.
Pidev investeerimine on kõige otstarbekam viis pensioni kogumiseks. Praegu on väga hea aeg investeerimiseks: osakuid saab osta madalate hindadega, mis tähendab suuremat tõusupotentsiaali, ja seda nii teise kui kolmanda samba pensionifondide puhul. Kolmanda samba puhul kehtivad lisaks maksusoodustused, mis suurendavad investeeringu väärtust veelgi. Igal juhul tasub investeerida ja võimalusel mõlemasse pensionisambasse. Mida pikem on kogumise aeg, seda kasulikum teile endale.
Mina soovitan inimestel aeg-ajalt jälgida, kuidas valitud fondivalitseja tegutseb ja millised on tulemused. Kui te ei ole rahul seniste tulemustega, siis on alati võimalik fondivalitsejat vahetada ning viia oma varad üle teise pensionifondi. Üks võimalus on ka alustada uute maksete kogumist teise fondivalitseja juures.
Fondide kohta saab teavet ja statistikat pensionikeskuse kodulehelt www.pensionikeskus.ee, sealt leiab huvi korral lisainfot ka pensionisüsteemi kohta.
Eesti rahval on vanasõna tänasida toimetusi ära viska homse varna. See kehtib suurepäraselt pensionivara kogumise kohta. Olgem oma elu peremehed, igal ajal.
Autor: Lemmi Kann, raamatupidaja.ee toimetaja
Maksumaksjate liit pärib sotsiaalministeeriumilt ja rahandusministeeriumilt aru haigusrahade arvutamise kohta, kuna töölepinguseadusest tulenevalt on selle aluseks oleva keskmise palga arvutamiseks kolm erinevat paragrahvi.
Mitmed maksumaksjate liidu liikmed on meie poole pöördunud ja küsinud, kuidas see arvutamine toimuma peab. Segadus on päris suur, nentis maksumaksjate liidu vanemjurist Martin Huberg.
Maksumaksjate liit pöördus 4. septembril nii sotsiaalministeeriumi kui rahandusministeeriumi poole ja küsis selgitust segaduse aluseks oleva töötervishoiu ja tööohutuse seaduse sätte kohta, mille kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse neljanda kuni kaheksanda kalendripäeva eest 70% töölepinguseaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust.
Töölepingu nimetatud sätte alusel välja antud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 on aga kolm erinevat keskmise palga arvutamise korda üldine kord vastavalt §-le 2, tööpäevatasu arvutamine vastavalt §-e 3 ning puhkusetasu arvutamine vastavalt §-le 4.
Kõik need korrad võivad keskmise palga arvutamisel erinevaid tulemusi anda.
Millised erinevused nimetatud kolmest paragrahvist tekivad, selgitas maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.
Võtame olukorra, kus Mari oli septembris haige 8 päeva ning tööandja peab hakkama septembris Marile haigusraha maksma vähemalt 4-8 päeva eest. Mari on eelneva 6 kuu jooksul olnud puhkusel kogu juuni ning märtsis haiguslehel 7 päeva. Mari kuupalk oli 10000 ning märtsis seoses haiguslehel olekuga oli Mari kuutasuks 8000 krooni.
1) Üldkord (§ 2)
Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. Seega võetakse nimetatud korra alusel haigusraha arvutamisel arvesse kogu palgatulu mis eelneva 6 kuu jooksul on teenitud.Üldkorra puhul ei võeta arvesse asjaolusid, et isik on olnud vahepeal haige vmt. Kõik päevad kuuluvad arvestusse.
Sellisel juhul saaks Mari haigusraha kõige vähem 913 krooni:
kalendripäevi 184
töötasu 48 000,00
kalendripäeva tasu 260,87
haigusraha 1 päev (70%) 182,61
Haigusraha kokku 913,04
2) Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (§ 3)
Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse määruse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu vähendatakse tööpäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel.
TLS § 19 sätestab, et töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui ta kasutab puhkust; on ajutiselt töövõimetu ravikindlustusseaduse tähenduses; esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtud juhtudel töötajaid; osaleb streigis; on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel või tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus.
Selle sätte puhul võetakse niisiis arvestusse hoopis kalendaarsed tööpäevad, mitte kalendripäevad. Kui nimetatud ajavahemiku jooksul on töötaja olnud näiteks haige või puhkusel, jäävad ka need tööpäevad arvestusest välja.
Selle sätte alusel saaks Mari haigusraha kõige enam 1663 krooni:
kalendaarsed tööpäevad 126
TLS § 19 puudutud päevad 25
töötasu 48000,00
tööpäevatasu 475,25
haigusraha 1 päev (70%) 332,67
Haigusraha kokku 1 663,37
3) Puhkusetasu arvestamine (§ 4)
Puhkusetasu arvutatakse ja makstakse töötaja keskmise kalendripäevatasu alusel. Kalendripäevade hulka ei arvata rahvuspüha ega riigipühi. Keskmise kalendripäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade arvuga.
Puhkusetasu arvutamise aluseks olevat kalendripäevade arvu vähendatakse kalendripäevade võrra, millal töötajale ei arvestatud töötasu tööst keeldumise korral töölepingu seaduse § 19 alusel. Seega võetakse kolmanda sätte puhul taas kord arvestusse kalendripäevad. Erisus üldkorraga seisneb aga selles, et arvestusest jäetakse välja need päevad, kui isik on olnud puhkusel või haiguslehel jmt (TLS § 19) ning lisaks ka rahvuspühad ja riigipühad.
Selle sätte rakendamisel saaks Mari haigusraha 1183 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
riigipühad 7
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 338,03
haigusraha 1 päev (70%´) 236,62
Haigusraha kokku 1 183,10
Sotsiaalministeerium on oma kodulehel öelnud, et haigusraha arvestamisel peaks just nimelt sellest puhkusetasu arvestamise korrast lähtuma, ainult selle erinevusega, et rahvus- ja riigipühi arvestusest välja ei jäeta. Seadustest ega ka keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast see aga Kuusiku sõnul välja ei tule.
Sotsiaalministeeriumi loodud reeglite kohaselt tuleks Marile maksta haigusraha 1128 krooni:
kalendripäevi 184
TLS § 19 puudutud päevad 35
töötasu 48000,00
kalendripäeva tasu 322,15
haigusraha 1 päev (70%) 225,50
Haigusraha kokku 1 127,52
Sotsiaalministeerium on oma tõlgenduse puhul võtnud analoogia ravikindlustusseadusega, mis on iseenesest mõistlik, aga pole meie hinnangul päris seadusega kooskõlas, nentis Huberg viidates sellele, et tõlgendusest üksi ei piisa, vaid see tuleks ka määrusesse kirja panna. Praegu ongi selline olukord, kus keegi ei tea, millist meetodit valida.
Kumbki ministeerium ei ole tänase päeva seisuga maksumaksjate liidule veel vastanud.
Raul Veede
Töökuulutuste järgi otsustades soovib tööandja tihtipeale imeinimest. Mida peab sele juhul tegema tööotsija, kes on täiesti tavaline, kahe jala ja käega ning isegi ei lenda? Karjäärinõustaja Tiina Saar õpetab.
Tüüpiline tööpakkumine loetleb kandidaadile hulga nõudeid: keelte- ja arvutioskus, varasem töökogemus, analüüsivõime, meeskonnatööoskus, hea eneseväljendusoskus, loomingulisus, initsiatiivikus, positiivne ellusuhtumine, stressitaluvus... Soovitakse sportlikku elulaadi, tervislikke eluviise, välismaist kogemust ja laia kontaktivõrku. Kuidas kõigele sellele vastata?
Ega sageli peagi. Uutele kaastöötajatele esitatakse vahel nõudmisi, millest osa on tööülesannete täitmisel ülearused ning hakkama saaks ka vähemaga. Sel on mitmesuguseid põhjusi, ent praegu on arvatavasti levinuim soov piirata ebakompetentsete kandidaatide arvu.
Kellelegi pole saladus, et viimasel ajal saadab aina enam tööotsijaid oma CVd kõigile konkurssidele, on neil siis vajalikud oskused ja teadmised või ei. Värbajale on nende selekteerimine aga ylearune lisatöö.
Sellises olukorras on tööotsijal mõistlik lugeda põhjalikult töökirjeldust ning otsustada terve mõistuse alusel. Alati saab ka küsida lisainfot. Tõsi, kuigi töökonkurssidel osalejate keskmine kvalifikatsioon ei ole tingimata tõusnud, on parema hariduse ja töökogemusega kandidaate siiski üha rohkem. Nii et kuigi igal assistendil ei pea tingimata doktorikraadi olema, on kerge leida vähemalt kõrgharidusega inimene.
Hea tava kohaselt peaks vastama tööpakkumises toodud nõuetele vähemalt 80 protsendi ulatuses. Ent kui töö saaks tõenäoliselt tehtud ka lõpetamata kõrgharidusega või täiendada keeleoskust töötamise käigus, ei pea tingimata kandideerimisest loobuma.
Sellisel juhul pakub motivatsioonikiri hea võimaluse selgitada, kuidas tööülesannetega kavatsetakse toime tulla ning miks ollaks võimalikest puudujääkidest hoolimata siiski ametisse sobilik. Mõnigi kord on töötaja laia silmaring ning valmidus uusi oskusi omandada tähtsam kui konkreetsed nõuded. Eriti just uute projektide puhul küpseb töötaja töö käigus koos ettevõtmise endaga.
Allikas: Tiina Saar, "Tee unistuste töökohani" Tallinn, 2009
Katre Pilvinski
Tallinna Tehnikaülikooli organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp tõdes, et isegi kui meie noor ettevõtlus loodab sellele küsimusele lihtsaid vastuseid leida, siis kahjuks neid ei ole...
"Töömotivatsioon on keeruline nähtus, alati seotud emotsioonidega. Seetõttu ei ole põhimõtteliselt võimalik anda lihtsaid "tööriistu", mis sobiksid kõikidele ettevõtetele," sõnas organisatsiooni ja juhtimise õppetooli professor Milvi Tepp.
"Kõikidest ettevõtmistest, mis tehti kulude kärpimiseks, tõuseb tulevikus tulu ainult siis, kui jääjad uues olukorras hakkama saavad ja ettevõtte kriisist välja veavad," selgitas Tepp.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.aripaev.ee/4435/uud_uudidx_443501.html
(originaalartikli viitelt).
Lehekülg 1319 / 1593
