Artiklid
Eesti Tööandjate Keskliidu sõnumitooja - Vabrik nr 34
artikkel
Kolmepoolne kokkulepe aitab säilitada tööhõivet
Tööandjad, töövõtjad ja ministeeriumid leppisid 24. märtsil kokku tegevustes, mis võimaldavad säilitada töökohti ja aitavad töötuna arvele võetud inimesi. Sotsiaalministeeriumis toimunud kohtumisel kinnitati 14 punktist koosnev ettepanekute pakett, mis peaks tööturul raskustesse sattunuid toetama.
Kokkuleppe eesmärk on kõrvaldada kitsaskohad tänases tööturupoliitikas, mis takistavad paindlikult rakendada eelkõige töötute ümberkoolitamist, kommenteeris kokkulepet tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis. Esile tuleks tõsta kokkuleppe punkti 4, millega tööandja saab töölepingu seaduse alusel õiguse rakendada töötajale osalist tööaega kuni aastaseks ajaks tingimusel, et töötajal võimaldatakse osaleda täiendkoolituses.
Kolmepoolsel kohtumisel osalenud tunnistasid, et majanduskriisi olukorras on paljud seadused elule jalgu jäänud. Ennekõike puudutab see töötutele pakutavaid koolitusvõimalusi, kus praegu tuleb arvestada paljude kitsendustega.
Tegevused tööturu olukorra parandamiseks
kolm
Tööhõive säilitamiseks
1. Koondamisohus või töö kaotamise ohus olevatele inimestele luuakse koolitusteenuse saamiseks laiemad võimalused, et sobitada osaajaga töötamine kvalifikatsiooni tõstmise ja arendamisega.
2. Tööturukoolituse teenuse kestel tööd leidnud inimesel võimaldatakse pooleliolev koolitus lõpetada.
3. Koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning tööandjate esindajatega töötatakse tööandjatele/ettevõtjate jaoks välja töökohtade säilitamise (koondamise alternatiivide) võimaluste alane koolitus.
4. Töölepingu seadust täiendatakse regulatsiooniga, mille kohaselt on tööandjal ühe aasta jooksul võimalik kohaldada töötajale osalist tööaega, kombineerides seda täiendkoolitusega.
5. Ettevõtteid kutsutakse üles laiemalt arendama ja rakendama töökoha jagamise (job-sharing) võimalusi. Kahest ühe töötaja koondamist kaaludes oleks pikemas perspektiivis mõistlikum kui majandus pöördub taas tõusule ja mõlemat on jälle vaja jagada töö kahe töötaja vahel ära küll palka vähendades, aga siiski töökohti säilitades.
6. Kiirendatakse nii eelarveliste kui ka nn euroinvesteeringute viivitamatut kasutuselevõttu.
Töötuna arvele võetud inimestele
7. Võimaldatakse elektrooniline töötuna arvelevõtmine ning teenustest ja vabadest töökohtadest teavitamine.
8. Tööturukoolituse teenuse maksimaalset kestusaega pikendatakse kahe aastani, mis praegu on vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele üks aasta. Seadust muudetakse selliselt, et see võimaldaks pakkuda ka pikemat kui ühe-aastast tööturukoolituse teenust. See lubaks eelkõige noortel jätkata katkestatud õpinguid.
9. Alustatakse võimalikult kiiresti isikustatud koolituskaartide süsteemi rakendamist. Töötule antav konkreetses vääringus kaart võimaldab tal soovitud koolitusele kiiremini õppima suunduda. Koolituskaarti saab lisaks koolitusel osalemisele kasutada ka kutseeksami eest tasumiseks.
10. Koostöös haridus- ja teadusministeeriumiga töötatakse välja võimalused kasutada riikliku koolitustellimust ka töötute koolitamisel. See aitaks tõsta koolituste pakkumise kiirust ja paindlikkust.
11. Koostatakse analüüs erialadest, mis majandussituatsiooni paranedes vajaksid rohkem kvalifitseeritud tööjõudu, kelle väljakoolitamisega võiks alustada juba praegu.
12. Tööandjate keskliit annab sotsiaalministeeriumile kvartaalselt sisendit ettevõtjate tööjõu koolitusvajadusest (konkreetsetest koolitussuundadest), et tööturukoolituse teenuse kaudu paremini vajalikku kvalifitseeritud tööjõudu välja koolitada.
13. Kohalikke omavalitsusi kutsutakse üles kasutama töötuid avalikes huvides tööde tegemisel, eelkõige haljastustöödel.
14. Ettevõtlustoetusega sarnastel alustel antakse edaspidi stardiabi töötule, kes soovib luua mittetulundusühingu kui alternatiivse töötamise vormi.
Sotsiaalministeeriumi veebiaadress www.sm.ee/tooabi sisaldab aktuaalset infot, mida töö kaotanud või töö kaotamise ohus oleval inimesel on vaja teada.
Eesti Töötukassa nõukogu otsustas täna lükata ettepaneku tegemise valitsusele töötuskindlustusmaksemäära osas 20. aprillile. Nõukogu liikmed pidasid vajalikuks oodata ära rahandusministeeriumi sel nädalal avaldatava makromajandusprognoosi.
Eesti Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul on töötuskindlustusmaksemäära tõstmine kolme protsendini vältimatu, et täita Töötukassale peale pandud kohustusi.
Töötuskindlustusmakse määr on praegu 0,6% töötajale ja 0,3% tööandjale. Alates 1. juulist on praegu ettenähtud maksemäära tõus töötajatele ühe protsendini ja tööandja maksemäära 0,5 protsendini.
Töötukassa nõukogu kinnitas täna uueks juhatuse liikmeks tööturuteenuste valdkonnas töötukassa nõuniku Pille Liimali. Eesti Töötukassa juhatus jätkab kolmeliikmelisena. Juhatus esimees on Meelis Paavel, kindlustushüvitise valdkonna eest vastutab Erik Aas.
Anu Ojasalu
Eesti Töötukassa
avalike suhete juht
+372 5662 8277
+372 667 9706
http://www.tootukassa.ee
Raul Veede
Senine töölepinguseadus nõudis, et vähemalt viie töötaja korral kehtestaks tööandja töösisekorraeeskirjad. Uues seaduses puudub aga töösisekorraeeskirjade mõiste sootuks.
Nii nagu ei kao kuhugi kord, ei pruugi tegelikult kaduda ka sisekorraeeskirjad. Uue seaduse järgi on tööandjal õigus anda töölepingu täitmiseks korraldusi ja juhiseid üldistatud kujul. Samas on see siiski õigus, mitte kohustus.
Uues töölepinguseaduses on loobutud tervest reast formaalsetest nõuetest, sealhulgas ka eeskirjadest. Senises praktikas olid sisekorraeeskirjad muutunud suuresti formaalseks, väikeettevõtetes kopeeriti neid tihti teiste firmade pealt. Samas oli reeglite kehtestamine kohustuslik ja neid tuli kooskõlastada tööinspektsiooniga.
Suurem osa siiani kehtinud eeskirjades sätestatud nõudeid on tegelikult reguleeritud seadustega või terve mõistuse alusel. Tavaliselt oli taoliste eeskirjade järele praktiline vajadus vaid ettevõtetes, kus kasutatakse keerukat tehnikat ja tootmisprotsessi, mis nõuab töötajatelt ranget korda. Selged reeglid võimaldavad lahendada vaidlusi ning otsustada üheselt, mida võib lugeda distsipliinirikkumiseks.
Sisekorraeeskirjade nõue pärines ajast, mil ettevõte tähendas eelkõige millegi tootmist. Samas on Eesti majanduse struktuur viimase viieteist aasta jooksul oluliselt muutunud. Aina rohkem on ettevõtteid, kus kõige ohtlikum masin on printer. Tööaja saab aga määratleda töölepingus ning enamasti ei pea inimestele eraldi eeskirjas selgitama, et kontoris ei tohi suitsetada või maha sülitada. Seega pole mõtet kulutada ettevõtete ja tööinspektsiooni aega formaalsete paberite koostamisele ja kinnitamisele.
Tarviduse korral võib töösisekorraeeskirja endistviisi kehtestada. Endastmõistetavalt ei tohi see olla vastuolus seadustega. Silmas tuleb aga pidada sedagi, et töölepingu ja eeskirja lahknevuse korral jääb ülimuslikuks konkreetne tööleping, kuna kahepoolselt sõlmitud lepingut üldiste tegevusjuhiste kaudu muuta ei saa.
Virge Lahe
Sotsiaalminister Hanno Pevkur allkirjastas määruse, millega luuakse Tallinnasse täiendav töövaidluskomisjon, mis on neljas teiste seas.
Hanno Pevkuri sõnul on tööturul toimuv suurendanud ka töövaidluste arvu ja seda eriti Tallinnas, teatas sotsiaalministeerium. Seetõttu on äärmiselt oluline uue komisjoni moodustamine, et tagada kiire töösuhte osapoolte õiguste kaitse, lisas Pevkur.
Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Herko Suntsi sõnul kasvab lisaks töövaidlusavalduste arvule ka komisjonide pädevus. Kui täna lahendab töövaidluskomisjon avaldusi kuni summas 50 000 krooni, siis alates uue töölepinguseaduse jõustumisega 1. juulist 2009 saab esitada komisjonile avaldused, mille rahaline nõue on kuni 150 000 krooni. Suuremate nõuete korral tuleb pöörduda avaldusega kohtusse.
Kogu artiklit saab lugeda Äripäevast aadressilt
http://www.ap3.ee/Default2.aspx?ArticleID=bcd7b454-1d7c-410d-966e-06759d92505d
(originaalartikli viitelt).
Marina Lohk, vanemtoimetaja
Sotsiaalministeeriumi töötute olukorra ülevaatest selgus, et pikaajaliselt töötute osakaal registreeritud töötute seas on viimase kolme aasta jooksul kahanenud.
Sotsiaalministeeriumi tööturu osakonna nõunik Kerstin Peterson rääkis tänasel pressikonverentsil, et ministeeriumi käest on küsitud, kui kaua on inimesed keskmiselt tööturuametis arvel, enne kui nad töö leiavad.
24. märtsi seisuga tööturuametis registreeritud töötutest (umbes 53 000) on Petersoni sõnul 42 146 ehk selgelt enamik olnud töötud kuni kuus kuud, 7225 inimest 7 kuni 12 kuud ja 3643 inimest vähemalt 13 kuud. Petersoni sõnul võib seda pidada positiivseks näitajaks, sest mida kauem inimene on tööta, seda keerulisem on tal leida uut töökohta.
Tööturu teenuste ja toetuste seaduses on pikaajalised töötud (enam kui 12 kuud) tema sõnul toodud välja eraldi riskigrupina. Kokku on neid riskigruppe seitse: puudega töötu, noor, pikaajaline töötu, vanglast vabanenu, vanemaealine (alates 55), hooldetoetuse saaja ja töötu, kes ei oska eesti keelt ja kelle tööle rakendamine on seetõttu raskendatud.
«See, et inimene kuulub mõnda neist riskirühmadest, näiteks see, et tema eesti keele oskus ei ole hea või ta on noor, ei tähenda, et tema tööturule sisenemine oleks automaatselt raskendatud, aga pigem on tegemist grupiga, kelle puhul võib olla rohkem takistusi töölerakendamisel,» selgitas Peterson.
Pikaajaliselt töötute osakaal on võrreldes 2006. aasta 48,4 protsendiga tänaseks märkimisväärselt kahanenud - 36 protsendini. Möödunud aastaga võrreldes on see jäänud enam-vähem samaks.
Kerstin Petersoni sõnul on pikaajaliste töötute osakaal varasemate aastatega võrreldes kahanenud põhjusel, et majanduskasvu tingimustes said inimesed suhteliselt kergelt tööle, sh ka pikemat aega tööta olnud inimesed, samuti on majanduslanguse tingimustes järjest rohkem inimesi jäänud tööta. «Ehk et arvele tuleb praegu palju neid, kelle viimane tegevus oli töötamine,» rääkis ta.
Lisaks moodustavad värskelt töötuks jäänud osakaaluna kõigist arvel olevatest töötutest praegusel hetkel Petersoni sõnul enamuse, kuivõrd nende juurdevool on väga suur.
Samas on vähenenud tööle rakendunud töötute osakaal. «Tööle rakendunud töötute osakaal on vähenenud põhjusel, et meil on arvuliselt rohkem töötuid, kui neid oli näiteks aasta tagasi ja samas on pakkuda ka arvuliselt vähem vabu töökohti,» selgitas ta.
Töötute eelnev tegevus
Tingituna praegusest majandusolukorrast on Petersoni sõnul registreeritud töötute seas suurem nende inimeste osakaal, kes enne töötuna arvele võtmist töötasid.
23. märtsi seisuga oli selliseid inimesi 37 988, mis on pea 3 korda enam kui neid, kes enne töötuna arvele võtmist ei töötanud. Aasta varem oli vastav suhe umbes 1,7.
Nende töötuks jäänute osakaal, kes varem tegelesid ettevõtlusega, on aga aasta jooksul jäänud samaks - see on ligikaudu 2 protsenti.
2007. aastaga võrreldes on koondamiste osakaal töösuhte lõpetamise põhjusena registreeritud töötute seas kasvanud 22 protsendilt 32 protsendini.
«Meil endal on siin olnud hirm ja kartus, et kuivõrd teadlikud inimesed on oma õigustest, muu hulgas siis ka sellest, et kui tööandja on kohustatud oma tootmist kokku tõmbama ja selle arvelt koondama, siis kas inimene tegelikult teab, et tal on õigus töölt lahkuda koondamise põhjusega, mitte ta ei pea vabatahtlikult lahkuma,» rääkis Peterson.
Siiski tundub, et hirm ei ole põhjendatud - töötaja algatusel töösuhte lõpetamisi on praeguse seisuga umbes 10 protsendipunkti võrra vähem kui 2007. aastal (vastavalt 18 ja 28 protsenti).
Lehekülg 1369 / 1593
