Selle aasta esimeses Teatajas küsisime liikmetelt, kuidas nemad toetavad töötajate osalemist reservõppekogunemistel.
Edasi loe: https://www.koda.ee/et/uudised/kas-ja-kuidas-toetate-tootajate-osalemist-reservoppekogunemistel
Pole haruldane, et pärast hiljuti alustanud või viimasel ajal nõrgemaid tulemusi näidanud töötaja lahkumisavaldust lugemist võib juht jõuda järelduseni, et tegemist oli lihtsalt nõrga töötajaga, kes ei saanud asjadega hakkama. See on lähtepunkt, mis on pea alati vale.
Elisa ärikliendi üksuse juht Artur Praun tõdeb, et reaalsuses pole olemas halba töötajat, vaid on vale keskkond ja vale tegevus – tööks vajalikud tehnilised oskused saab sobivas keskkonnas endale alati selgeks teha.
Edasi loe: https://www.sekretar.ee/uudised/2024/03/12/artur-praun-pole-olemas-kehva-tootajat
Juba viiendat korda analüüsis statistikaamet haridus- ja noorteameti tellimusel, kui palju tulu toovad Eestile oma töötamisega siin õppivad välisüliõpilased. Aruandes vaadatakse, kui paljud välisüliõpilased õppimise ajal või õppimise järel töötavad. Sealhulgas antakse ülevaade, millised välisüliõpilased töötavad suurema või väiksema tõenäosusega ning kus, kellena ja kui pikalt töötatakse. Välja on arvutatud ka nende maksupanus tulu- ja sotsiaalmaksu näol ning võrreldud töötamisi kohalike õpilastega.
Vaadeldud aja jooksul on nii siinne välisüliõpilaste arv kui ka tööturu olukord mitmel puhul muutunud. Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv suurenes selle aja jooksul 3917-lt 5528-ni aastal 2019 ning seejärel langes taas 4873-le aastal 2022. Muutunud on ka välisüliõpilaste koosseis ja eelistatud õppeastmed.
Edasi loe: https://www.stat.ee/et/uudised/valisuliopilased-tootavad-eestis-uha-enam-haridusvaldkonnas
Noored soovivad teenida keskmiselt 1899-eurost netopalka, selgus CVKeskus.ee tööportaali ja Palgainfo Agentuuri tööturu-uuringust. Noorte palgaootused on teiste vanuserühmadega võrreldes tunduvalt kiiremini kerkinud, kasvades aastaga pea viiendiku.
Euroopa Liidu nõukogus esmaspäeval heakskiidu saanud platvormitöö direktiivile andis toetushääle ka Eesti, kes varem oli sellele vastu seisnud. Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni (ELAK) esimees Liisa Pakosta nimetas Eesti meelemuutust ootamatuks, peaminister Kaja Kallase sõnul võeti direktiivist Eestile sobimatud tingimused välja ja seega oli see loogiline samm.
EL-i praegune eesistujamaa Belgia teatas esmaspäeval sotsiaalmeedias, et EL-i nõukogu võttis vastu platvormidirektiivi, mis toob paremad töötingimused neile, kes toovad inimestele toidu koju. Direktiiv sätestab selgemad reeglid platvormitöö tegijate töötajateks liigitamisele ning sellega kaasnevate sotsiaalsete garantiide saamisele.
Lehekülg 16 / 1595
