Artiklid

Avaldatud: 27 Mai 2009

• Eesti Ametiühingute Keskliit
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) leiab, et töölepingu seaduse kolmepoolsest kokkuleppest taganenud valitsus laiendab rünnakut töötajate õigustele ja tõstab küüniliste valede poliitika seninägematule tasemele.

Reformierakondlasest sotsiaalminister saatis esmaspäeval kooskõlastusringile veel jõustumata töölepingu seaduse muutmise eelnõu, millega tahetakse veelgi halvendada töötajate olukorda.

EAKL protesteerib kategooriliselt eelnõu vastu, mis jätaks öötööd tegevad töötajad täielikult tööandja meelevalda ja muudaks sisuliselt olematuks neile kehtivad tööaja piirangud. Eelnõu on seda reeturlikum, et mullukevadistel läbirääkimistel käsitleti teemat põhjalikult ja lepiti kokku, et öötöö tegijad vajavad erilist kaitset. "Midagi selgitamata või põhjendamata on sotsiaalministeerium teinud kannapöörde, heites kõrvale ka EAKLi ja Tööandjate Keskliidu ühiskirjas minister Pevkurile tehtud ettepanekud," on ametiühingujuht Harri Taliga nördinud. "Valitsejate sõnamurdlikkus vaevalt enam kedagi üllatab, aga nii avalikult küünilist suhtumist töötajatesse pole endale lubanud ükski varasematest valitsustest."

Ennekuulmatu on ka viis, kuidas valitsus järjekordset töötajate õiguste jalge alla tallamist menetleb. Ametiühingute Keskliidule saadetud kirjas ei mainitud vastamise kuupäeva, mis automaatselt eeldab vastamist 7 päeva jooksul. Tänases telefonikõnes Harri Taligale teatas aga asekantsler Egle Käärats, et vastata tuli teisipäevaks, kuna langetatud on poliitiline otsus, et eelnõu käsitletakse valitsuse neljapäevasel istungil. "Selline asjaajamine tõestab, et valitsejad annavad endale aru, et käituvad erakordselt alatult," tõdes EAKLi esimees. "Aga soov iga hinna eest nö ära panna on ilmselt kordades tugevam, kui elementaarne au- ja häbitunne." On ju ametlikus kooskõlastamiskeskkonnas e-Õiguses vastamiskuupäevana kirjas koguni 8. juuni.

EAKL sellist eelnõud ei kooskõlasta ja leiab, et end täielikult diskrediteerinud valitsus peaks viivitamatult tagasi astuma. “Eesti rahvas väärib paremat valitsust kui see, mis meil täna on,” märkis Taliga.

Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800

EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00

Avaldatud: 26 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Agne Narusk

Kui hüvi­tis on suu­rem kui 4350 kroo­ni, võib sa­mal ajal maks­ta­v va­ne­ma­pal­k vä­hen­da­da.

Toi­me­tus­se pöör­dus noor nai­ne, kes oli mu­res oma ra­ha­li­se olu­kor­ra pä­rast siis, kui ta sep­temb­ris emaks saab. Ni­melt ei õnnes­tu­nud tal jää­da töölt ra­se­dus- ja sünni­tus­puh­ku­se­le, sest en­ne läks et­tevõtte, kus ta töö­tas, pank­rot­ti. See tä­hen­das kõiki­de töö­le­pin­gu­te lõpe­ta­mist, ka lap­seoo­tel töö­ta­ja­ga. Loo­tes veel tööd lei­da, võttis ta end töö­tu­kas­sas ar­ve­le.

„Olen kuuen­dat kuud bee­bioo­tel ja saan töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist 388,37 kroo­ni ka­lend­rip­äe­vas,” kir­ju­tab nai­ne. „Sel­le maks­mi­se pe­riood kat­tub min­gis osas aja­ga, mil­le eest peak­sin saa­ma ka va­ne­mahüvi­tist. Tun­nen mu­ret, kui­das peak­sin toi­mi­ma, et va­ne­mahüvi­ti­se ar­ves­ta­mi­ses ja väl­ja­maks­mi­ses ei te­kiks tõrkeid ja se­da ei vä­hen­da­taks.”

Kir­ju­ta­ja töö­le­ping lõpe­ta­ti töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 86 punk­ti 2 alu­sel (töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­ne tö­öand­ja pank­ro­ti väl­ja­kuu­lu­ta­mi­sel või pank­ro­ti­me­net­lu­se rau­ge­mi­sel pank­ro­ti­sea­du­ses sä­tes­ta­tud kor­ras). Ta ot­sis üles va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se, mil­le pa­rag­rahv 3 lõige 7 ütleb, et „hüvi­ti­se vä­hen­da­mist töö­tus­kind­lus­tu­se sea­du­se alu­sel tö­öand­ja mak­sejõue­tu­se kor­ral maks­ta­va hüvi­ti­se osas ei ra­ken­da­ta, kui see maks­tak­se väl­ja va­ne­mahüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuu­l”. Noor ema küsib: „Kas an­tud sea­du­se­le tu­gi­ne­des maks­tak­se mul­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist sa­mal ajal va­ne­mahüvi­ti­se­ga ku­ni 26. ok­toob­ri­ni, il­ma et va­ne­mahüvi­tist min­gil mää­ral kor­ri­gee­ri­taks? ”

Olu­kor­rale pakkus la­hen­duse töö­tu­kas­sa ju­rii­di­li­se osa­kon­na ju­ha­ta­ja Ira Son­gi­sepp, kes vas­tas küsi­ja­le nii: „Va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­ne ei vä­lis­ta sa­mal ajal töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­mist. Vii­ma­ti ni­me­ta­tut ei vä­hen­da­ta põhju­sel, et end töö­tu­na kir­ja pan­nud ini­me­sel jõuab kät­te va­ne­mahüvi­ti­se saa­mi­se aeg.” Son­gi­sepp sel­gi­tas, et töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist maks­tak­se siis, kui ini­me­ne on töö­tu­na ar­vel ja täi­dab tö­öot­si­mi­se nõudeid. Töö­tu ot­sib tööd, kui ta täi­dab in­di­vi­duaal­set tö­öot­si­mis­ka­va, on val­mis vas­tu võtma so­bi­va töö ja ko­he ka töö­le asu­ma. Kui töö­tu ei ole tööd leid­nud ja ot­sib ik­ka eda­si, ei pea ta pä­rast töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se pe­rioo­di lõppe­mist en­nast töö­tu­na ar­velt ma­ha võtma.

Vanemahüvitist vähem

Kui maks­tav töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis on suu­rem kui va­ne­mahüvi­ti­se määr (2009. aas­tal on see 4350 kroo­ni), võidak­se maks­ta­vat va­ne­mahüvi­tist vä­hen­da­da. Ni­melt ütleb va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7, et „kui va­ne­mahüvi­ti­se saa­ja saab hüvi­ti­se maks­mi­se ka­lend­ri­kuul va­ne­mahüvi­ti­se mää­rast suu­re­mat sot­siaal­mak­su­ga mak­sus­ta­ta­vat tu­lu (väl­ja ar­va­tu­d ­FIE et­tevõtlus­tu­lu), võrdub te­ma va­ne­mahüvi­ti­se suu­rus hüvi­ti­se ja hüvi­ti­se mää­ra üle­ta­va tu­luo­sa sum­ma ning ar­vu 1,2 ja­ga­ti­se­ga, mil­lest la­hu­ta­tak­se hüvi­ti­se mää­ra üle­tav tu­luo­sa.” Va­ne­mahüvi­ti­se sea­du­se pa­rag­rahv 3 lõige 7 loet­leb ju­hud, mil­lal va­ne­ma-hüvi­ti­se vä­hen­da­mist ei ra­ken­da­ta. „An­tud ju­hul see ei ko­hal­du, sest küsi­ja­le maks­tak­se töö­tus­kind­lus­tushüvi­tist. Eel­too­dud sät­te ko­ha­selt aga ei ra­ken­da­ta va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mist mak­sejõue­tu­se hüvi­ti­se osas,” sel­gi­tas Ira Son­gi­sepp hüvitiste erinevust.

„Va­ne­mahüvi­ti­se vä­hen­da­mi­ne sõltub isi­ku tu­lu saa­mi­se ajast ja muu­dest as­jao­lu­dest va­ne­mahüvi­ti­se väl­ja­maks­mi­se ajal, abi saab sotsiaalkindlustusame-tist.” ­Ta julgustab töötuskind­lus­tushüvi­tist ning töötuna arvele-olekut puu­du­ta­va­tes küsi­mustes töötukassa poole pöörduma, sest juhtumid on erinevad.

Hüvitised
Töötukassast on võimalik taotleda:

•• töötuskindlustushüvitist;
•• töölepingute kollektiivse ülesütlemise hüvitist;
•• tööandja maksejõuetuse hüvitist.
•• Loe: www.tootukassa.ee

Avaldatud: 26 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Helve Toomla, jurist

•• Mis juhtub välja võtmata puhkusepäevadega pärast uue töölepinguseaduse jõustumist? Kas enne 1. jaanuari 2002 teenitud puhkused jäävad aegumatuks, nagu oli seni? Millal aeguvad pärast uue seaduse jõustumist välja töötatud puhkused?

Prae­gu­se sei­su­ga po­le en­ne 1. jaa­nua­ri 2002 väl­ja tee­ni­tud töö-aas­ta­te puh­kus tões­ti ae­gu­nud, kuid uues töö­le­pin­gu­sea­du­ses (TLS) nä­hak­se ka nen­de­le puh­kus­te­le et­te ae­gu­mi­ne. Kõik en­ne 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud põhi- ja li­sa­puh­ku­se nõuded ae­gu­vad nel­ja aas­ta jook­sul ar­va­tes uue TLS-i jõus­tu­mi­sest, s.t va­nad puh­ku­sep­äe­vad tu­leb ära ka­su­ta­da hil­je­malt 30. juu­niks 2013, mui­du muu­tu­vad need keh­te­tuks ja töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­sel neid ei hüvi­ta­ta.

Prae­gu veel võib TLS-i § 137 lu­ge­da en­ne sea­du­se vas­tuvõtmist väl­ja töö­ta­tud puh­ku­se nõude ae­gu­mi­sest, kuid see õigus­lik aps pa­ran­da­tak­se sea­du­se muut­mi­se­ga loo­de­ta­vas­ti üsna pea. Nii et õige on ar­ves­ta­da ae­gu­mi­se­ga ik­ka ala­tes sea­du­se jõus­tu­mi­sest, mit­te vas­tuvõtmi­sest. Pä­rast 1. juu­lit väl­ja töö­ta­tud puh­kus­te­le ko­hal­da­tak­se üheaas­tast ae­gu­mistäh­tae­ga, s.t sel­le aas­ta tei­se poo­le eest tee­ni­tud puh­ku­sep­äe­vad pea­vad ole­ma ka­su­ta­tud järg­mi­se aas­ta 31. det­semb­riks. Poo­led võivad töö-, kol­lek­tiiv- vm le­pin­gus kok­ku lep­pi­da pi­ke­ma­tes ae­gu­mistäh­tae­ga­des, see ei ole kee­la­tud.

•• Töötaja oli tööl lõunani, tundis siis end halvasti, läks arsti juurde ja sai töövõimetuslehe samast päevast. Kas selle päeva eest maksab tööandja palka või haigekassa hüvitist?

Teh­tud töö­tun­di­de eest mak­sab pal­ka tö­öand­ja. Se­ni keh­ti­va ra­vi­kind­lus­tu­se sea­du­se ko­ha­selt hak­kab hai­ge­kas­sa maks­ma hüvi­tist ala­tes töövõime­tus­le­hel mär­gi­tud töö­ko­hus­tus­te täit­mi­sest va­bas­tu­se tei­sest päe­vast.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Avaldatud: 26 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Agne Narusk

Töö­ta­jal tu­leb ot­sus­ta­da: kas lep­pi­da ja jää­da või min­na ning ris­ki­da töö­tu­ks jäämisega.

Erk­ki (ni­mi rää­ki­ja pal­vel muu­de­tud) töö­tab kohalikus lo­gis­ti­ka­fir­mas. Mõne kuu eest toi­mus seal suur koo­so­lek, ju­tuks oli ka pal­ga vä­hen­da­mi­ne. Rää­gi­ti küll, kuid kok­ku­le­ppele ei jõutud – kõik töö­ta­jad olid ühi­se rin­de­na vas­tu. Kät­te jõudis pal­gap­äev. Ja see­kord oli töö­ta­ja­te pan­ga­kon­to­le kan­tud olu­li­selt väik­sem sum­ma.

„Käsk­kir­ja­le või töö­le­pin­gu muu­da­tu­se­le po­le me all­kir­ja and­nud, me po­le neid ise­gi näi­nud,” rää­gib Erk­ki. Me­hed uu­ri­sid per­so­na­litöö­ta­ja­lt, kas tö­öins­pekt­sioo­nilt on sel­leks lu­ba ole­mas. Vas­ta­ti, et jah, boss käis seal küll, aga öel­di, et pal­ga suu­rus on fir­ma si­sea­si ning sel­le vä­hen­da­mi­seks-suu­ren­da­mi­seks ei pea tö­öins­pekt­sioo­nilt lu­ba küsi­ma. Sel­les oli per­so­na­litöö­tajal tu­li­ne õigus. Kui töö­ta­jad viitasid Ees­ti Päe­va­le­hes il­mu­nud ju­ris­ti sel­gi­tu­se­le, mil­le jär­gi tohib töö­ta­su vä­hen­da­da pool­te kok­ku­lep­pel, saa­di vastuseks, et ju­ris­tid kir­ju­ta­vad­ki nii, et töö­li­si är­ri­ta­da. Erk­ki küsib: „Kas see käib­ki nii, et liht­salt kan­tak­se sa­ma teh­tud töö eest üle vä­hem ra­ha? Kas see on töö­le­pin­gu tin­gi­mus­te rik­ku­mi­ne või mit­te?”

On mui­du­gi, kin­ni­tab tö­öins­pekt­sioo­ni töö­su­he­te osa­kon­na ju­ha­ta­ja Nii­na Sii­tam. „Siin on­gi see koht, kus töö­ta­ja peab en­da jaoks vä­ga põhja­li­kult sel­geks te­ge­ma, kui kau­ge­le on ta val­mis mi­ne­ma,” ütleb ju­rist. „Te­ge­mist on jä­me­da sea­du­se­rik­ku­mi­se­ga, sellise käitumise välistab nii töö­le­pin­gu­- kui ka pal­ga­sea­dus.”

Kui tö­öand­ja on ju­ba oma-voliliselt palka vähendanud, soo­vi­tab Sii­tam kaa­lu­da töö­ta­ja­tel kõiki võima­lik­ke eda­si­si käi­ke. Kas soo­vi­tak­se eda­si töö­ta­da ja ol­lak­se val­mis sel­le­ga lep­pi­ma? Või on töö­ta­ja val­mis ris­ki­ma töö­ko­ha kao­tu­se­ga ning tõen­äo­su­se­ga, et uut ei pruu­gi ta nii liht­salt ja kii­res­ti ase­me­le lei­da, kui oleks va­ja? „Kui töö­ta­ja siis­ki leiab, et te­ma õigu­si on ri­ku­tud, saab ta esi­ta­da aval­du­se töö­le­pin­gu lõpe­ta­mi­seks töö­le­pin­gu­sea­du­se pa­rag­rah­vi 82 alu­sel. Töö­ta­ja peab saa­ma kom­pen­sat­sioo­niks ka­he kuu hüvi­ti­se,” sel­gi­tab Sii­tam.

Töötajaid ei kuulatud

Pa­rag­rahv 82 tä­hen­dab töö­ta­ja­pool­set töö­le­pin­gu lõpe­ta­mist põhju­sel, et tö­öand­ja on rik­ku­nud sel­le olu­li­si tin­gi­mu­si. Ning pal­ga­kok­ku­le­pe on kaht­le­ma­ta olu­li­ne tin­gi­mus. „See aga on vä­ga suur ja täh­tis ot­sus, mil­le töö­ta­ja peab ise te­ge­ma, ning ega siin muud roh­kem soo­vi­ta­da ole­gi,” sõnab Siitam.

On veel kol­mas võima­lus: nõuda saa­ma­ta jää­nud töö­ta­su – se­da võib ta­ga­siu­la­tu­valt te­ha kol­me aas­ta jook­sul. „Siin on konf­likt pa­ra­ta­ma­tult ker­ge tek­ki­ma. Vaa­da­tes, kui­das tö­öand­ja käi­tus, po­le just suurt loo­tust, et töö­suh­ted sõbralikult jät­ku­vad,” kom­men­tee­rib Siitam.

Erk­ki ütleb, et töö­ta­jad olid kõik kui üks mees nõus ka koon­da­mi­se­ga, kuid öel­di, et sel­leks po­le fir­mal ra­ha, ka puh­ku­se jaoks po­le maks­ta. „Me saa­me aru, et ajad on ras­ked. Kuid nii jul­malt se­da ka ei teh­ta, et mi­na kä­sen, poon ja la­sen,” sõnab aas­taid sel­le fir­ma pal­gal ol­nud Erk­ki. „See oli­gi kõige sol­va­vam, et meid ei kuu­la­tud koo­so­le­kul üld­se. Pak­ku­si­me iga­su­gu­seid va­rian­te, kui­das väl­ja tul­la.”

Tööandja rikkus lepingutingimusi

Töölepinguseaduse § 82:

•• Töölepingu lõpetamine töö-andjapoolse lepingutingimuste rikkumise või tootmis- või töökorralduses tehtud muudatuste tõttu:

(1) Töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast.

(2) Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi 1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel samal alusel maksab tööandja töötajale tema keskmise palga lepingu tähtaja möödumiseni, kuid mitte üle kahe kuu.

Allikas: kehtiv TLS