Artiklid

Kerttu Kaldoja, Kadri Ratt, Kertu Kalmus

Lisaeelarve järgi väheneb haige lapsega koju jääva vanema hüvitis viiendiku võrra.

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon tegid eile käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule parandusettepaneku, mille kohaselt väheneksid juba 1. juulist haigushüvitised.

Ettepaneku kohaselt väheneksid hüvitised nii haiguse tõttu koju jäänud töötajal kui ka haiget last hooldaval inimesel. Võimuerakondade selgitusel on selline samm vajalik riigieelarve tasakaalu parandamiseks.

Sel aastal on valitsus korra juba haigushüvitiste süsteemi muutnud, kui jättis kolm esimest haiguspäeva inimese enda ning viis järgmist ettevõtte kanda. Kui hiljuti jõustunud seaduse kohaselt maksab tööandja töötajale haigestumise korral neljanda kuni kaheksanda päeva eest 80 protsenti töötasust, siis uus ettepanek langetaks summa 70 protsendini.

Hooldushüvitis väiksemaks

Lisaks tahetakse kärpida ka haige lapsega koju jäänud vanema hüvitisi. Siiani oli hooldushüvitise suuruseks 100 protsenti, kuid nüüdsest jääks vanemale 80 protsenti palgast. Sellised muudatused peaksid riigieelarve kulusid vähendama hinnanguliselt 110 miljoni krooni võrra.

Kärpeplaani üle on avaldanud nördimust endine sotsiaalminister Jaak Aab opositsioonilisest Keskerakonnast. „Nii nagu esimeste kärbetega, nii kaasneb ka nende uutega siiski väga suur oht. Rahvusvahelised uuringud näitavad, et sellisel juhul läheb inimene pigem haigena tööle, mille tagajärjel tekivad veelgi raskemad haigused, omakorda nakatavad nad tööl veel teisigi,” selgitas Aab. Ühtlasi tõi ta välja, et kurvalt mõjub see just madalama sissetulekuga inimestele, kuna tegemist oleks väga suure sissetuleku kaotusega.

„Kogu selline lähenemine on lubamatu,” sõnas Aab. „Sellega selgelt suurenevad vahed, kuidas inimesed saavad arstiabi, tekib suurem ebavõrdus ning see on suurte ja raskete tagajärgedega,” hoiatas ta. „Selliseid kärpeid pooldada ei saa ja olen selgelt selle vastu,” ütles ta. Aabi meelest oleks väga lihtne kärbetest hoiduda.

Aabi sõnul peaks valitsus otsima haigekassale lisatulusid ja ta pakkus välja, et dividendidelt võiks võtta 13-protsendist ravikindlustusmaksu. „Meil räägitakse pidevalt, et tuleb kärpida, aga sellele ei mõelda, et tuleks hoopis suurendada tulu.”

Patsiendid: suurima löögi saavad vaesed

•• Patsientide esindusühingu juht Pille Ilves avaldas nördimust, et riik pistab käe kõige nõrgemate rahakotti. „See on ainult tehniline küsimus, kas vähendatakse haiguspäevade arvu või haigushüvitise protsenti, inimene kannatab igal juhul ja praegu saavad kahjuks kõige suurema löögi vaesemad,” märkis ta.

•• Eriti suurt meelehärmi valmistab Ilvesele see, et nüüd minnakse ka laste kallale. Tema sõnul on haige lapsega kodus olevale vanemale antud seni hüvitist 100 protsenti palgast just selle eesmärgiga, et lapsed ei kannataks. „20-protsendiline kärbe on piisavalt suur, et vanemad mõtlevad siis juba hoolega, kas tasub lapsega koju jääda või pigem minna tööle ja laps poo­leldi haigena kas lasteaeda viia või kooli saata,” rääkis ta.

Väiksema sissetulekuga inimestele tasuta õigusabi andva Õigusteenuste Büroo juhataja Hille Raua sõnul pole Eesti inimestel piisavalt teadmisi, et tööandjaga suheldes oma õiguste eest seista.

Raud ütles eile Tallinnas toimunud töömessil, et paljud inimesed ei tea isegi seda, kas neil on tööandjaga sõlmitud igakuist sissetulekut tagav tööleping või mõni muu kokkulepe. Nii räägivad dokumendid üht, kuid inimese ettekujutus olukorrast on hoopis teine.

Lugema õpime koolis küll juba seitsmeaastaselt, kuid lepinguid ikka ei loe, sõnas ta.

Süü pole siiski vaid töötajatel, ka hulk tööandjaid teeb kõik selleks, et lepinguga tutvumiseks jääks võimalikult vähe aega ning see oleks võimalikult ebamugav. Raud tõi oma praktikast näite vene keelt kõnelevast naisest, kellega tööandja suhtles kenasti vene keeles seni, kuni inimesest oli tarvis vabaneda. Siis esitas tööandja pabereid vaid eesti keeles ja teatas, et tal pole kohustust muus keeles suhelda.

Töötajatel soovitas Raud olla kindlameelne ja mitte anda järele tööandja survele dokumentidele kiirelt alla kirjutada. Kui seda siiski teha tuleb, siis võib allkirja juurde lisada märke, et dokumendi sisuga tutvumiseks ei antud piisavalt aega. Tööandjad saaksid head tahet näidata saates lepinguprojektid või tingimused e-postiga eelnevalt inimesele tutvumiseks.

Võtmesõnadeks töösuhtes peaksid Raua arvates olema partnerite võrdsus, vastastikune viisakus ja lugupidamine ning peagi jõustuva uue töölepinguseaduse valguses on need veelgi olulisemad. Poolte õigusi ja kohustusi uus seadus enam väga täpselt ei määra. Suurem kaal saab olema sellel, milles töötaja ja tööandja omavahel kokku lepivad.

Siiri Erala

Helve Toomla, jurist

•• Töötan osalise tööajaga, ühes kuus 80 tundi. Nüüd läheb kolleeg kaheks nädalaks puhkusele ja mina pean teda asendama. Nii tuleb mul töötunde kokku 104. Tööandja ei ole nõus ületundide eest maksma, vaid pakub selle eest järgmisel kuul vabu päevi. Mina vaba aega ei soovi. Kas võin nõuda ületundide eest lisatasu?

Kui teist töö­ta­jat tu­leb asen­da­da en­ne uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mist, s.t en­ne 1. juu­lit, tu­leb tö­öand­jal maks­ta töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud tö­öa­ja­nor­mi üle­ta­va aja eest li­sa­ta­su 50% töö­ta­ja tun­ni­pal­ga mää­rast, kui ei ole le­pi­tud kok­ku va­ba aja and­mi­ses. Küsi­ja peaks saa­ma li­sa­ta­su 24 tun­ni eest.

Pä­rast uue sea­du­se jõus­tu­mist hüvi­ta­tak­se üle­tun­nitöö va­ba aja­ga, kui ei ole kok­ku le­pi­tud hüvi­ta­mist ra­has. See­ga tu­leks edas­pi­di ra­ha­li­se hüvi­tu­se (1,5-kord­se töö­ta­su) saa­mi­seks en­ne üle­tun­nitöö te­ge­mist sõlmi­da sel­le­ko­ha­ne le­pe.

•• Kas ka osalise tööajaga töötajal on enne riigipüha kolm tundi lühem tööpäev?

On küll. Näi­teks peat­selt saa­bu­va­le võidupüha­le va­he­tult eel­ne­val tööp­äe­val 22. juu­nil on ka osa­li­se tö­öa­ja­ga töö­ta­va ini­me­se tööp­äev kol­me tun­ni võrra lühem. Sea­du­se alu­sel lühen­da­tak­se tööp­äe­va ai­nult en­ne uu­s-aas­tat, Ees­ti Va­ba­rii­gi aas­tap­äe­va, võidupüha ja jõulu­laup­äe­va.

•• Mida pean tegema, kui minu neljakuuline katseaeg lõpeb, kuid tööandja ütles, et pikendab katseaega veel ühe kuu võrra?

Kat­sea­ja mak­si­maal­ne pik­kus on sea­du­se­ga mää­ra­tud, tö­öand­jal ei ole õigust se­da üle nel­ja kuu pi­ken­da­da ega uut kat­seae­ga mää­ra­ta. Kui ta se­da siis­ki teeb ja lõpe­tab siis sel ajal ehk pä­rast töö­le­pin­gus kok­ku le­pi­tud nel­ja kuu möö­du­mist töö­le­pin­gu kat­sea­ja eba­ra­hul­da­va­te tu­le­mus­te tõttu, on töö­ta­jal õigus nõuda töö­vaid­lus­ko­mis­jo­ni või koh­tu kau­du sel­li­se le­pin­gu lõpe­ta­mi­se eba­sea­dus­li­kuks tun­nis­ta­mist ja töö­le en­nis­ta­mist või hüvi­tust.

Saada oma tööalane küsimus:
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Vastused ilmuvad samas rubriigis esimesel võimalusel.
Loe ka varasemaid: www.epl.ee

Kadri Ibrus

Tänavu aasta esimese viie kuuga ehk maikuu seisuga on töötukassas end arvele võtnud 78 892 inimest, neist 17 241 inimest ehk ligi viiendik on sealt välja arvatud.

Kel hästi läheb, kaob töötukassast tänu töölesaamisele. Enamik aga ei vasta tingimustele, mida töötukassa esitab neile, kes tahavad püsida registreeritud töötuna. Töötukassa statistika näitab, et peamine põhjus, miks registrist lahkutakse, on see, et inimene ei pöördunud ettenähtud ajal vastuvõtule või jättis kokku lepitud tegevuse kolmandat korda täitmata.

Ometi ei saa 40 protsenti ametlikult registreeritud töötutest ei hüvitisi ega toetusi. Näiteks on igasuguse rahalise abita need töötud, kes on töölt lahkunud omal soovil. Ent need ligi 30 000 inimest pole ainsad töötud, kes on riigi abita. Teisipäeval avalikustatud Eurostati andmete kohaselt on Eestis töötuid 103 000 – ligi 25 000 inimest enam, kui on töötukassas registreeritud töötuid.

Loe seda artiklit täismahus Eesti Päevalehe paberlehest. Hangi leht lehemüüjalt või telli siit.

Kolmapäeval, 3. juunil toimuval töömessil „Abiks tööotsijale” tutvustatakse uut töölepinguseadust, mis jõustub 1. juulil. Töövaldkonna spetsialistid jagavad kasulikke nõuandeid, tööandjad pakuvad tööd ja ametikoolid õppimisvõimalusi.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on mess mõeldud kõikidele, kes soovivad tutvuda erinevate tööandjate ja koolitajate poolt pakutavaga ning saada nõu või kasulikke näpunäiteid tulevikuks. „Mess on kohtumispaik tööotsijaile ning tööpakkujaile. Tööotsijad saavad informatsiooni vabadest töökohtadest otseallikast ning seminaril saab tutvuda uue töölepinguseadusega. Oma ala parimad spetsialistid jagavad nõu, kuidas ka keerulisest olukorrast on võimalik väljapääsu leida,” ütles Pevkur.

Töömessil „Abiks tööotsijale” annavad nõu spetsialistid sotsiaalministeeriumist, tööinspektsioonist ning töötukassast. Tutvustatakse uut töölepinguseadust, räägitakse töötajate õigustest ning olukorrast majanduses, finants- ja kinnisvaraturul.

Messil on kohal paljud tööandjad. Samuti on väljas ametikoolid ning koolitusfirmad, kes tutvustavad õppimisvõimalusi täiskasvanutele.

Üritus on osalejatele tasuta.

Töömess „Abiks tööotsijale” toimub kell 9–17 Tallinnas Eesti Näituste Messikeskuses, Pirita tee 28.

Töömessi "Abiks tööotsijale" rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist.

Jana Zdanovitš
Meedianõunik
Avalike suhete osakond
Sotsiaalministeerium
Tel 6269 323
GSM 505 7135
jana.zdanovits|ä|sm.ee

  1. Valitsus jättis hüvitised samaks
  2. Töövahendajad eiravad seadust
  3. Muutuvad töötuskindlustus- ja kohustusliku kogumispensioni maksete regulatsioonid toovad muudatusi ka maksudeklaratsioonide täitmisel
  4. Tööseaduse olulisim osa on veel olemata
  • Sa oled siin:  
  • Pealeht