Artiklid

Avaldatud: 25 Mai 2009

• Statistikaamet
• Palgaseadus

Keskmine brutokuupalk oli 2009. aasta I kvartalis 12 147 krooni ja brutotunnipalk 76,53 krooni, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes langes keskmine brutokuupalk 1,5% ja brutotunnipalk tõusis 2,4%. Alates 1993. aastast langes keskmine brutokuupalk eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes esmakordselt.

Reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud, jätkas I kvartalis langemist. Kui eelmise aasta II ja III kvartalis kasvas reaalpalk veidi üle kolme protsendi, siis IV kvartalis langes 1,3% ja tänavu I kvartalis 4,5%. Samuti oli märtsi lõpu seisuga palgatöötajaid 6,7% vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Keskmine brutokuupalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (14,0%). Brutokuupalk langes kõige enam nii finants- ja kindlustustegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 10,2%).

Keskmine brutotunnipalk tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,4%). Brutotunnipalk langes kõige enam nii kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse kui ka ehituse tegevusalal (mõlemas 3,6%).

Keskmine brutopalk oli jaanuaris 12 207 krooni, veebruaris 11 884 krooni ja märtsis 12 373 krooni.

2009. aasta I kvartalis oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16 512 krooni ja tunnis 112,23 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus langes 0,4% ja tunnis tõusis 4,1% eelmise aasta I kvartaliga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (16,7%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (8,1%).

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis eelmise aasta I kvartaliga võrreldes kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal (19,2%) ning langes kõige enam finants- ja kindlustustegevuse tegevusalal (4,0%).

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal on valimis 11 263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised jm) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Avaldatud: 24 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Mirko Ojakivi

Vii­ma­sel ra­hast ai­na tühje­ne­va töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad laua­le idee, mil­le ra­di­kaal­sei­ma la­hen­du­se ta­gajär­jel jääk­sid tu­le­vi­kus kõik töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad ra­vi­kind­lus­tus­kait­se­ta.

Töö­tu­kas­sast hüvi­ti­si saa­va­te­le ini­mes­te­le tä­hen­daks tö­öand­ja­te idee el­lu­vii­mi­ne se­da, et kui neil oleks as­ja ars­ti juur­de, peak­sid nad oma ra­vi­ku­lud ise ta­su­ma. Prae­gu teeb se­da nen­de eest töö­tu­kas­sa. Töö­tu­kas­sa nõuko­gu esi­me­he Har­ri Ta­li­ga sõnul käi­sid tö­öand­ja­te esin­da­jad es­masp­äe­va­sel töö­tu­kas­sa nõuko­gu is­tun­gil ju­ba mit­men­dat kor­da laua­le töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­te süstee­mi muut­mi­se idee.

Vei­di lee­be­mas sõnas­tu­ses esi­ta­sid tö­öand­jad sa­ma mõtte ka märt­sis toi­mu­nud nõuko­gu is­tun­gil. Siis soo­vi­sid tö­öan­da­jad, et tu­le­vi­kus ei peaks töö­tu­kas­sa maks­ma töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­ja­te ra­vi­kind­lus­tus­mak­su mit­te tö­öand­ja­te siht­fon­dist, vaid töö­ta­ja­te töö­tus­kind­lus­tus­mak­se­test täi­tu­vast siht­fon­dist.

Ta­li­ga sõnul on mõle­mad tö­öand­ja­te ideed ja­bu­rad: nõuko­gu is­tun­gil ei toe­ta­nud nen­de et­te­pa­ne­kuid ei va­lit­su­se ega ame­tiühin­gu­te esin­da­jad. „Sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur pi­di se­da ideed kuul­des lau­sa kram­bid saa­ma, sest kui me üri­ta­me kok­ku­hoi­du saa­vu­ta­da töö­tu­kas­sas, siis te­ge­li­kult jääb see ra­ha puu­du hai­ge­kas­sas, mil­le ra­ha­li­ne olu­kord on veel­gi kee­ru­li­sem,” sel­gi­tas Ta­li­ga.

Rii­gi­ko­gu sot­siaal­de­mok­raa­ti­de frakt­sioo­ni ju­hi Ei­ki Nes­to­ri sel­gi­tu­se jär­gi pei­tub as­ja iva sel­les, et mak­se­te ko­gu­mi­seks on töö­tu­kas­sas moo­dus­ta­tud kaks siht­fon­di: ühte ko­gu­tak­se ra­ha tö­öand­ja­telt, tei­se töö­ta­ja­telt. Prae­gu­se töö­tu­kas­sa sea­du­se ko­ha­selt maks­tak­se kõik hüvi­tis­te väl­ja­maks­mi­se­ga kaas­ne­vad sot­siaal­mak­su­ku­lud tö­öand­ja­te siht­fon­dist.

Töö­tu­kas­sa nõuko­gu ei toe­ta­nud et­te­pa­ne­kut, et tu­le­vi­kus kan­taks sot­siaal­mak­su­ku­lud töö­ta­ja­te siht­fon­dist. Sel­le ase­mel le­pi­ti kok­ku, et töö­tus­kind­lus­tus­mak­se tõuseb 1. juu­nist tö­öand­ja­te jaoks prot­sen­di­ni pal­ga­fon­dist ja töö­ta­ja­te­le ka­he prot­sen­di­ni pal­gast. Va­lit­sus ei­le töö­tu­kas­sa nõuko­gu et­te­pa­ne­kut ei kin­ni­ta­nud, ühe võima­lu­se­na on arut­lu­sel idee, et lä­hi­tu­le­vi­kus ha­ka­taks töö­tu­kas­sas­se maks­ma veel­gi enam: tö­öand­jad 1,5 prot­sen­ti pal­ga­fon­dist ja töö­ta­jad kolm prot­sen­ti pal­gast.

Tö­öand­ja­te kesk­lii­du ju­ha­ta­ja Tar­mo Krii­si sõnul on tö­öand­jad tões­ti esi­ta­nud et­te­pa­ne­ku vä­hen­da­da ka töö­tu­kas­sa väl­ja­mak­se­te koor­must. „Kuid ole­me ka tei­si et­te­pa­ne­kuid esi­ta­nud, aga nen­dest on veel va­ra rää­ki­da,” li­sas Kriis.

Kui tö­öand­ja­tel õnnes­tuks oma siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed töö­ta­ja­te siht­fon­di su­ru­da, po­leks tö­öand­ja­te siht­fon­dist teh­ta­vad väl­ja­mak­sed nii suu­red kui prae­gu ja nad saak­sid taot­le­da väik­se­mat mak­se­koor­must. Ra­vi­kind­lus­tus­mak­se­test loo­bu­mi­ne an­naks töö­tu­kas­sa­le kok­ku­hoi­du u 80–90 mil­jo­nit kroo­ni.

Har­ri Ta­li­ga sõnul võivad töö­tus­kind­lus­tushüvi­ti­se saa­jad siis­ki ra­hu­li­kud ol­la, sest prae­gu ei toe­ta tö­öand­ja­te ideed ei ame­tiühin­gud ega ka va­lit­su­se esin­da­jad.

Va­lit­sus soo­vib hüvi­ti­sed üle vaa­da­ta

**Eil­sel va­lit­su­se pres­si­kon­ve­rent­sil põhjen­das sot­siaal­mi­nis­ter Han­no Pev­kur va­lit­su­se ot­sust mit­te kin­ni­ta­da töö­tu­kas­sa nõuko­gu väl­ja­pa­ku­tud töö­tus­kind­lus­tus­mak­se uu­si mää­ra­sid sel­le­ga, et mak­setõus ei ta­gaks töö­tu­kas­sa jät­ku­suut­lik­kust.

**Nii an­dis­ki va­lit­sus ame­tiühin­gu­te­le ja tö­öand­ja­te­le töö­tus­kind­lus­tus­mak­se mää­ra­de ja hüvi­tis­te koh­ta uu­te et­te­pa­ne­ku­te te­ge­mi­seks nä­da­la li­saae­ga.

**Siis­ki ei tä­hen­da see Pev­ku­ri sõnul, et maks võiks tõus­ta üle kol­me prot­sen­di. Et­te­pa­ne­ku ta­ga­silükka­mi­se põhju­seks ni­me­tas ta poo­li­kut la­hen­dust ja li­sas, et va­lit­sus soo­vib, et sot­siaal­part­ne­rid vaa­tak­sid uue töö­le­pin­gu­sea­du­se jõus­tu­mi­se­ga ra­ken­du­va­te hüvi­tis­te rin­gi veel üle.

**Se­ni on nii va­lit­su­se kui ka tö­öand­ja­te esin­da­jad aval­da­nud ar­va­must, et töö­tu­kas­sa saaks aas­tas sääs­ta li­gi pool mil­jar­dit kroo­ni, kui esi­me­sed väl­ja­mak­sed isi­ku­te­le, kes lah­ku­vad töölt omal soo­vil, lüka­taks 2013. aas­tas­se. Ame­tiühin­gud po­le nõus hüvi­ti­si muut­ma. Ame­tiühin­gu­te juht Har­ri Ta­li­ga on pak­ku­nud, et pi­gem võiks tõsta töö­tus­kind­lus­tus­mak­set 3,7 prot­sen­di­ni, prae­gu on piir kolm prot­sen­ti.

Avaldatud: 25 Mai 2009

• Õhtuleht
• TÖÖTUSKINDLUSTUSE SEADUS

Allar Viivik

Mais sokutas riik tööturuameti üle 300 töötaja palgaraha maksmise töötukassa kaela, liites ameti ja kassa üheks asutuseks. 404 töötajaga asutuse ülalpidamine neelab 3,7 miljardist kroonist töötuskindlustusrahast 140 miljonit.

Riik tegi töötukassa ja tööturuameti ühendamisega kavala vangerduse – kui siiani said ameti 322 töötajat palgaraha riigieelarvest ja töötuskindlustusrahast peeti ülal vaid kassa 40 töötajat, siis alates maist on kogu ametnikearmee pandud elama kindlustusrahast. Kusjuures ühendatud töötukassa personal on lühikese ajaga paisunud juba 404 inimeseni.

"Ühendasutuses on töötajaid rohkem, sest töötute arv on ülikiirelt kasvanud," õigustab töötukassa avalike suhete peaspetsialist Anu Ojasalu 42 inimese juurdevõtmist. "404 inimese hulgas on ka 34 Euroopa Liidu rahastatavat kohta. Juurde on tulnud konsultante, kes töötuid iga päev teenindavad," selgitab küsitletu.

Kui mullu kulus töötukassa ülalpidamiseks 16,2 ja tööturuametil 62,7 miljonit krooni, siis ühendasutus neelab ligi kaks korda suurema summa – 140,2 miljonit krooni ehk neli protsenti töötukassa 3,7miljardilisest eelarvest.

Ojasalu põhjendab ühendasutuse ülalpidamiskulu hüppelist kasvu suuresti infotehnoloogiakuluga – hädavajalik olnud välja vahetada vananenud arvutipark ja välja ehitada hulk uusi IT-lahendeid, millest osa olevat siiani pooleli.

Avaldatud: 22 Mai 2009

• Eesti Päevaleht
• TÖÖLEPINGU SEADUS

Külli-Riin Tigasson

Tüli töötushüvitiste pärast lõhkus valitsuse. Kuid 1. juulil jõustuv tööseadus sisaldab muudki huvitavat. Seadust selgitas TÜ tööõiguse õppejõud Gaabriel Tavits.

•• Uus töölepinguseadus on valitsuse lõhki löönud. Põhiliselt on sellest seadusest räägitud koondamiste ja töötushüvitiste kontekstis, aga mida uus seadus veel kaasa toob?

Koon­da­mishüvi­ti­sed on po­lii­ti­li­ne tee­ma, mis on töö­ta­jai­le tões­ti kõige va­lu­sam. Aga uus sea­dus si­sal­dab ka pal­ju muud. Näi­teks võimal­dab 1. juu­lil keh­ti­ma hak­kav uus töö­le­pin­gu­sea­dus tö­öand­jal töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ei saa, aga edas­pi­di võib tö­öand­ja töö­ta­ja pal­ka ühe­pool­selt vä­hen­da­da ku­ni alam­pal­ga­ni – ja se­da ku­ni kol­meks kuuks ka­lend­riaas­ta jook­sul.

•• Nii et see, kes varem sai palka 15 000 krooni kuus, võib hakata saama 4350 krooni?

Jah, see on võima­lik. Sel­lest tu­leb vä­he­malt kaks nä­da­lat et­te tea­ta­da, aga töö­ta­ja nõuso­le­kut ei küsi kee­gi.

•• Mille alusel seda teha tohib?

Põhju­seks pea­vad ole­ma et­tenä­ge­ma­tud ma­jan­dus­li­kud as­ja-olud. Aga prae­gu­ses olu­kor­ras võivad kõik et­tevõtted öel­da, et neil on kee­ru­li­ne ma­jan­du­so­lu­kord. Tõsi, vas­tu­reakt­sioo­ni­na lu­bab sea­dus sel ju­hul töö­ta­jal tö­öand­ja­le öel­da, et ta käib sel­le võrra vä­hem tööl. Näi­teks kui palk lan­geb viis kor­da, käib ta viis kor­da vä­hem tööl.

•• Mis muutub töölepingu sõlmimises?

Kui se­ni tu­li töö­le­ping sõlmi­da kir­ja­li­kult ja va­jas nii tö­öand­ja kui ka töö­ta­ja all­kir­ja, siis uus töö­le­pin­gu­sea­dus ei ütle sel­gelt, kas le­ping tu­leb sõlmi­da kir­ja­li­kult või pii­sab tö­öand­ja ühe­pool­sest tea­test töö­ta­ja­le. Sea­dus an­nab mõle­mad võima­lu­sed.

Tö­öand­ja peab töö­ta­jat ühe­pool­selt tea­vi­ta­ma töö­le­pin­gu tin­gi­mus­test, ku­hu töö­ta­ja all­kir­ja po­le­gi va­ja. Uue sea­du­se jär­gi loe­tak­se töö­le­ping sõlmi­tuks ala­tes mo­men­dist, mil töö­ta­ja töö­le asub.

•• Nii et võib juhtuda, et inimene töötab pool aastat suulise lepingu alusel?

Jah. Töö­ta­ja asub töö­le suu­li­se le­pin­gu alu­sel, tal­le öel­dak­se suu­li­selt, et näi­teks palk on nii suur, tö­öaeg sel­lest kel­last sel­le kel­la­ni. Aga kui töö­ta­ja hak­kab töö­le ja tal te­kib olu­kord, kus tal­le ei maks­ta sel­list pal­ka na­gu kok­ku le­pi­ti, te­kib tal õigus nõuda tö­öand­jalt pa­be­ril ühe­pool­seid tin­gi­mu­si.

•• Kas uus seadus ei või tuua kaasa massilist ümbrikupalkade maksmist?

Se­da ma häs­ti siis­ki ei usu.

Mis uues sea­du­ses veel muu­tub, on see, et töö­le­pin­gut võib sõlmi­da ka esin­da­ja va­hen­du­sel. Töö­ta­ja ei pea le­pin­gu­le al­la kir­ju­ta­ma isik­li­kult, te­ma eest võib al­la kir­ju­ta­da mõni vo­li­ta­tud isik: su­gu­la­ne, tut­tav, ad­vo­kaat. Ja ta­ga­ti­puks an­nab uus sea­dus võima­lu­se, et ju­hul kui tö­öand­ja on nõus, võib töö­ta­ja ase­mel töö­ta­ja üle­san­deid täi­ta kol­mas isik. Prae­gu­ne sea­dus ütleb see­vas­tu, et töö­ta­ja täi­dab tööüle­san­deid isik­li­kult, ta võib sel­leks ka­su­ta­da kol­man­da­te isi­ku­te abi, aga tö­öand­ja ees jääb ta ise vas­tu­ta­vaks.

Uus sea­dus ütleb, et eel­da­tak­se, et töö­ta­ja täi­dab üle­san­deid ise, ju­hul kui po­le kok­ku le­pi­tud tei­si­ti. Kok­ku­lep­pi­mi­se võima­lus on aga uue sea­du­se jär­gi liht­ne: näi­teks võid saa­ta SMS-i, kus ütled, et oled hai­ge ja si­nu ase­mel tu­leb töö­le naa­ber. Kui tö­öand­ja on nõus, siis tu­leb­ki naa­ber ja hak­kab töö­le.

•• Kas tööandja maksab sel juhul selle naabri eest sotsiaalmaksu?

Ei, sest naa­ber on asen­da­ja, mit­te töö­ta­ja.

•• Mida toob uus seadus rasedate ja väikeste laste vanemate jaoks?

Uus sea­dus ei lu­ba ini­mest lah­ti las­ta põhju­sel, et ta on ra­se või kas­va­tab väi­kest last. Ju­hul kui tö­öand­ja an­nab ra­se­da­le koon­da­mis­tea­te, peab nai­ne edas­pi­di ku­ni 14 päe­va jook­sul tea­ta­ma, et ta oo­tab last. Sel ju­hul koon­da­da ei saa. Aga kui nai­ne sel­le aja jook­sul tea­det ei esi­ta, jääb koon­da­mi­ne jõus­se. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi see­vas­tu ra­se­dat töölt lah­ti las­ta ei to­hi ja tal puu­dub ka tea­ta­mi­se ko­hus­tus.

Ka ku­ni kol­meaas­ta­si lap­si kas­va­ta­va­te va­ne­ma­te olu­kord muu­tub. Kui prae­gu on väi­ke­las­te va­ne­ma­tel ab­so­luut­ne koon­da­mis­kait­se, siis edas­pi­di lä­heb al­la kol­meaas­tas­te las­te ema­de ja isa­de koon­da­mi­ne liht­sa­maks. Nen­de kait­se nõrge­neb.

•• Kas uus seadus ei too töötajatele midagi head?

Üks uue sea­du­se sä­te, mis on töö­ta­ja­te­le hea, on see, et nad võivad mõju­va­tel isik­li­kel põh-jus­tel töölt ära käia. See on nn to­rujüri-pa­rag­rahv: kui töö­ta­jal on va­ja min­na ko­ju to­ru­lukk­sep­pa oo­ta­ma või lap­se­ga ars­ti­le, on tal õigus ära käia ja tö­öand­ja peab sel­le aja eest maks­ma kesk­mist pal­ka.

Tei­salt võivad siit tö­öand­ja jaoks tek­ki­da prob­lee­mid. Võta­me dras­ti­li­se näi­te: ini­me­ne elab Põlvas ja Saa­re­maal su­reb te­ma lä­hi­su­gu­la­ne. Va­ja on kor­ral­da­da ma­tu­seid. Siit te­kib küsi­mus: kust jook­seb mõist­li­ku ärak­äi­mi­se piir? See on prae­gu mää­rat­le­ma­ta ja võib end tu­le­vi­kus tö­öand­ja­te­le va­lu­salt kät­te maks­ta.

•• Kas uus seadus muudab midagi ka töötajate vastutusele võtmise puhuks?

Töö­ta­ja­te dist­sip­li­naar­vas­tu­tus kui sel­li­ne kaob. Kui se­ni sai töö­ta­ja­le te­ha rah­va­kee­li käsk­kir­ja, kus öel­di: sa ei täit­nud tööüle­san­deid või rik­ku­sid töö­ko­hus­tu­si, mil­le eest saad noo­mi­tu­se, siis se­da süstee­mi enam ei ole.

Uues sea­du­ses on kir­jas uus ins­ti­tut­sioon – hoia­tus. Kui töö­ta­ja pa­neb toi­me töö­ko­hus­tus­te rik­ku­mi­se, siis en­ne lah­ti­lask­mist tu­leb te­da hoia­ta­da. Aga prob­leem on sel­les, et sea­dus ei ütle, kas hoia­tus peab ole­ma kir­ja­lik või suu­li­ne ja kui kaua see keh­tib. Prae­gu­se sea­du­se jär­gi keh­tib noo­mi­tus ku­ni ühe aas­ta. Uues töö­sea­du­ses aga keh­ti­vu­sae­ga enam kir­jas ei ole.

Põhimõtte­li­selt on võima­lik, et kolm aas­tat hil­jem tul­lak­se ja öel­dak­se: kolm aas­tat ta­ga­si rik­ku­si­te ko­hus­tu­si, sai­te hoia­tu­se ja prae­gu la­se­me teid lah­ti. See on kehv.

•• Mis muutub varalise vastutuse osas?

Siin hal­ve­neb tö­öand­ja­te olu­kord. Kui se­ni oli käi­bel töö­ta­ja in­di­vi­duaal­ne va­ra­li­se vas­tu­tu­se le­ping, mil­le alu­sel võis töö­ta­jalt täies ula­tu­ses kah­ju kät­te saa­da, siis uue sea­du­se jär­gi on sel le­pin­gul nii suu­red pii­rid peal, et se­da po­le enam mõtet sõlmi­da. Uue sea­du­se jär­gi on ühe­selt mõis­te­tav, et tö­öand­ja saab töö­ta­jalt kah­ju täies ula­tu­ses kät­te, kui see te­ki­ta­ti taht­li­kult. Kui aga kah­ju te­ki­ta­ti hoo­le­tu­se tõttu, siis kah­ju kät­te­saa­mi­ne enam nii liht­ne ei ole.

•• Kas teie meelest on uut seadust üldse vaja? Kas asjad muutuvad paremaks?

Prae­gu­ne 1992. aas­tast ala­tes keh­tiv sea­dus va­jab kaht­le­ma­ta uuen­da­mist. Aga uus sea­dus toob kaa­sa pal­ju se­ga­du­si, sest si­sal­dab lah­ti mõtes­ta­ma­ta mõis­teid na­gu näi­teks sõna „mõist­li­k”. Näi­teks lu­bab sea­dus töö­ta­ja pal­ka vä­hen­da­da mõist­li­ku mää­ra­ni, kuid mit­te alam­pal­gast ma­da­la­maks. Aga siin te­kib küsi­mus: kus on mõist­lik­ku­se piir?

•• Nii et uus seadus võib kaasa tuua palju kohtuvaidlusi?

Ei os­ka öel­da, kas pal­ju. Aga sea­du­se jõus­tu­mi­sel suu­re­neb vaid­lus­te hulk olu­li­sel mää­ral. Mi­nu suu­rim mu­re on, kui­das saa­vad et­tevõte­te per­so­na­li­ju­hid sel­le kõige­ga hak­ka­ma. Kui se­ni rää­gi­ti, et meil on vä­ga suur hal­dus­koor­mus, siis edas­pi­di hal­dus­koor­mus vä­he­neb, küll aga te­ki­vad muud koor­mu­sed: kaa­lut­lus­koor­mus ja hin­da­mis­koor­mus.

•• Seda seadust reklaamiti avalikkusele kui turvalise paindlikkuse toojat. Peab see paika?

Ju­hul kui töö­tus­kind­lus­tushüvi­tis­te suu­ren­da­mi­sest loo­bu­tak­se, siis mit­te. Kui ühest poo­lest loo­bu­tak­se – võetak­se üle vaid li­be­raal­se­mad töö­suh­ted, mit­te aga hüvi­tis­te suu­ren­da­mi­ne –, siis on tur­va­li­se paind­lik­ku­se kont­sept­sioon lä­bi kuk­ku­nud.

•• Kas uus seadus on ettevõtetele kasulik?

Nii ja naa. Kui ha­ka­tak­se koon­da­mi­si lä­bi vii­ma, siis tö­öand­ja­te­le tu­leb tea­tud võiduvõima­lus, nad pea­vad vä­hem ra­ha väl­ja käi­ma, sest suu­re osa koon­da­mis­ra­hast mak­sab hoo­pis töö­tu­kas­sa. Aga ar­ves­ta­des muid as­pek­te, siis vä­ga suurt võitu ei pruu­gi­gi tul­la.

•• Uue seadusega pannakse suurem osa koondamishüvitiste maksmist töötukassa õlule. Kas võib siis öelda, et ettevõtted, kel on parem äristrateegia, hakkavad kinni maksma nende kulusid, kes nii tublid ei ole?

Prae­gu­se sei­su­ga võetak­se tões­ti töö­ta­ja­te ku­lu tö­öand­ja­telt väik­se­maks. Ülejää­nu ka­tab töö­tu­kas­sa. Sa­mal ajal mak­sa­vad töö­tu­kas­sa ku­lud kin­ni need et­tevõtted ja nen­de töö­ta­jad, kes nii pal­ju koon­da­mi­si lä­bi ei vii. For­maal­selt tões­ti tea­tud tö­öand­jad võida­vad, aga fak­ti­li­selt ra­ha juur­de ei te­ki. Toi­mub res­surs­si­de ümber­ja­ga­mi­ne.

Prae­gu puu­dub analüüs, kas mis­ki muu­tub ma­jan­du­se jaoks oda­va­maks. Aga ilm­selt vä­ga ei muu­tu.

Vana ja uus seadus

Töölepingu sõlmimine

•• Kui praegu kehtib kirjaliku töölepingu sõlmimise kohustus, siis uue seaduse järgi on tööandjal võimalus valida kahe variandi vahel: kas kirjalik leping või ühepoolne töölepingu tingimustest teatamine.

Töölepingu muutmine

•• Kui praegu vormistatakse see kirjalikult, siis uues seaduses kirjaliku vormistamise nõue puudub, piisab näiteks SMS-ist või teatest sõnumivahetuse programmis. Seadus ei välista lepingu suulist muutmist.

Töötasu

•• Töötasu vähendamine ilma töötaja nõusolekuta ei ole praegu lubatud. Uue seadusega saab tööandja ühepoolselt töötasu vähendada kuni miinimumpalgani kolmeks kuuks aasta jooksul.

Puhkus

•• Kui praegu käib arvestus töö-aasta eest, siis uue seadusega kalendriaasta eest. Tööandja võib edaspidi keelduda ühe päeva kaupa puhkuse andmisest.

Tööraamat

•• Uue seadusega tööraamatu roll kaob.

Töötuskindlustushüvitis

•• Praegu on õigus hüvitisele koondatutel: 50% palgast töötuse esimesel 100 päeval ning 40% alates 101. päevast. Eile riigikogule üle antud uue töölepinguseaduse parandustega lükataks töötuskindlustushüvitise maksmine omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkunutele kuni 2013. aastani edasi.

Töötutoetus

•• Praegu 1000 krooni kuus, uue seadusega tõuseb 50%-ni eelmise aasta alampalgast. 1. jaanuarist 2010 kerkiks töötutoetus seega 2175 kroonini kuus.

Koondamishüvitis

•• Kui praegu maksab määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõ-petamisel koondamise tõttu tööandja töötajale hüvituseks tema kahe kuu keskmise palga, siis uue seaduse järgi on koondamishüvitise suuruseks töötaja ühe kuni nelja kuu keskmine töötasu.

•• Igale koondatule maksab ühe kuu töötasu välja tööandja. Kui töötaja on tööandja juures töötanud kauem kui viis aastat, maksab ülejäänud osa koondamishüvitisest välja töötukassa.

•• Töötukassa makstava hüvitise suurus sõltub tööandja juures töötatud ajast järgmiselt:

ühe kuu keskmine töötasu – staaž 5-10 aastat

kahe kuu keskmine töötasu – staaž 10-20 aastat

kolme kuu keskmine töötasu – staaž 20 või rohkem aastat

Allikad: töölepinguseadus ja selle parandusettepanekud, Eesti ametiühingute keskliit,