Artiklid
Vastab tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni jurist Neenu Pavel:
Kas on õige järgida soovitust, et ühelegi tööandja esitatud paberile ei tohi alla kirjutada?
Hirmul on suured silmad, kuid kõigepealt tuleb endale arusaadavaks mõelda, mida esitatud teatis tähendab. Ühtegi paberit ei tohi allkirjastada läbi lugemata, isegi siis mitte, kui öeldakse, et küll kodus uurid, teine eksemplar jääb ju sulle.
Allkirjastatud kokkulepet üldjuhul enam tagasi võtta ei saa, sellepärast peab töötajal olema piisavalt aega muudatusettepanekutega tutvumiseks ja otsuse langetamiseks. Seaduse selgitust saab küsida ka tööinspektsiooni juristide infotelefonilt 640 6000 tööpäeviti kell 1015.
Oluline on allkirjastamisel alati lisada ka reaalne kuupäev, millest tavaliselt hakatakse arvutama tähtaegade, sh aegumise kulgemist. Kui töötaja kuupäeva ei märgi, loetakse, et allkiri on antud dokumendi koostamise päeval. Seetõttu on nii mõnigi ehmatusega avastanud, et on nõustunud palga vähendamisega tagasiulatuvalt.
Töölepingu lõpetamise korral, kui tööandja peab sellest töötajale kirjalikult ette teatama kindla päevade arvu võrra, on kuupäev samuti oluline.
Etteteatamise tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil töötaja on teatisega tutvunud, kinnitades seda oma allkirjaga ja lisades kuupäeva. Vahel aga töötaja keeldub teatist allkirjastamast, kartes, et siis ei saa lõpetamist enam vaidlustada.
Kuna tööandjale on kuupäev oluline, ei ole sel puhul põhjendatud paaripäevase mõtlemisaja andmine. Tööandja saab keelduva töötaja juuresolekul võtta teatisele tunnistajate allkirjadega kinnituse, et töölepingu lõpetamine on teatavaks tehtud.
Kartlikule töötajale soovitan aga allkirjale-kuupäevale lisada märkus «Tutvunud» ning kindlasti võtta teatisest üks eksemplar endale.
Kas on olemas koondamine poolte kokkuleppel?
Töölepingu lõpetamisel kasutatakse vahel ära töötaja vähest teadlikkust. Töötajale räägitakse töö vähenemisest tingitud koondamisvajadusest. Töötaja näeb ka ise, et tööd napib, ning teab üldist rahvatarkust, et koondamise korral makstakse hüvitist ja seejärel saab taotleda töötukassast töötuskindlustushüvitist.
Nii annabki töötaja allkirja ettepanekule «lõpetada tööleping töö kadumisega poolte kokkuleppel TLS § 76 alusel» ja ilmselt saab ka kokkuleppes pakutud väikese hüvitise.
Alles töötukassasse pöördudes tuleb ilmsiks, et kindlustushüvitise saamiseks puudub õigus, kuna töölepingu lõpetamise aluseks on poolte kokkulepe.
Seepärast kordame üle: koondamise tõttu lõpetamine toimub TLS § 86 p 3 alusel.
Mis on nn proovipäevad, mille tegemist mõni tööandja töötajalt nõuab?
Et kindlaks teha töötaja kutsealane sobivus ja tervise vastavus lepingus kokkulepitud töö tegemiseks, kohaldatakse tööleasumisel kuni 4-kuulist katseaega, mis algab tööleasumise päevast.
Kahjuks, eriti toitlustusettevõtetes, on levinud komme lasta uuel töötajal enne tema töölevõtmise otsustamist teha paar päeva tööd. Tööandjate sõnul saab paari päevaga selgeks, kas tegemist on asjaliku töötajaga või on targem ta minema saata. Sel juhul jääb ära «tülikas» töölevõtmise ja töösuhte lõpetamise vormistamine. Töötasu proovipäevade eest mõistagi ei maksta, kuigi töötaja töötab hoolega.
Selline praktika on väär. Tegelik töölelubamine, erinevate tööülesannete andmine, on võrdne töölepingu sõlmimisega, ehkki seda pole (veel) kirjalikult vormistatud. Tööandjal on kohustus töötajat ohutusalaselt juhendada ja elu näitab, et raske tööõnnetus võib töötajaga juhtuda juba sellisel mitteametlikul proovipäeval.
Tööõnnetust varjata ei soovita küll ühelgi tööandjal, sest kannatanu saab pöörduda töövaidlusorgani poole, nõudes töösuhte olemasolu tuvastamist, millele järgneb tööandja jaoks üsna kulukas õiguslik tagajärg.
Kui töötaja sobimatus selgub kokkulepitud katseaja kestel, on tööandjal võimalik lõpetada töösuhe päevapealt. Töötajale tuleb maksta väljateenitud palk, sest tasuta tööd ei ole.
Töötukassa kinnitusel on viimase poole aasta jooksul sagenenud juhtumid, kus töötajaid sunnitakse raske majandusliku olukorra tõttu lahkumisavaldust kirjutama - paraku jääb inimene sel juhul ilma nii koondamis- kui ka töötuskindlustushüvitisest.
Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna juhataja Siim Sarapuu ütles Tarbija24.ee-le, et juhtumeid, kus töötajaid sunnitakse lahkumisavaldust kirjutama, on viimase poole aasta jooksul varasemast rohkem ette tulnud.
Paraku statistikat selle kohta ei tehta. Küll aga tuleb selline sundolukord päevavalgele siis, kui inimene tuleb töötukassasse ennast töötuna arvele võtma ja tema käest küsitakse, mis on olnud alus tema töösuhte lõpetamisel. Sarapuu sõnul on juhtunud sedagi, et omal soovil töölt ära tulnud inimene arvab, et tal on siiski õigus hüvitist saada.
Tegelikkuses on töötajal õigus töötuskindlustushüvitisele ainult siis, kui omal soovil lahkumisavalduse esitamise põhjus on tööandjapoolne lepingutingimuste rikkumine. Samuti pole omal soovil töölt lahkuval töötajal õigust tööandja makstavale hüvitisele.
Ning kuigi sundolukorras lahkumisavalduse kirjutanul võib heal juhul õnnestuda endale lahkumishüvitis välja nõuda, jääb ta töötuskindlustushüvitisest ikka ilma - töötukassas töötuna registreerudes tekib tal õigus vaid töötutoetusele, milleks on 2009. aastal 32,90 krooni päevas.
Töötuskindlustushüvitist makstakse seevastu esimesel sajal hüvitise saamise päeval 50 protsenti ning seejäärel 40 protsenti töötaja ühe kalendripäeva keskmisest töötasust, kuid 2009. aastal mitte rohkem kui 15 725 krooni kuus.
Hüvitise saamise periood sõltub kindlustusstaaist. Paraku ei ole töötajal töötuskindlustushüvitisele õigust, kui temaga lõpetatakse tööleping poolte kokkuleppel, töötaja omal soovil või töötaja süülise käitumise tõttu.
Tutvu seadustega ja konsulteeri spetsialistiga
Siim Sarapuu rõhutas, et enne dokumentidele alla kirjutamist on oluline kõik läbi mõelda ning kui midagi jääb segaseks, tuleks kellegi targemaga konsulteerida. Näiteks tasub helistada tööinspektsiooni juristi infotelefonile 640 6000, mis töötab igal tööpäeval kella 10st 15ni.
Tööinspektsiooni töösuhete osakonna juhataja Niina Siitami sõnul ei ole töötajate sundimine omal soovil lahkumisavaldust kirjutama sugugi uus nähtus. «Seda on tööandjad ikka teinud selleks, et töötajast odavamalt vabaneda,» lisas ta.
Kui tööandja ähvardab, et teiseks variandiks on vaid vallandamine, milleks mõne põhjuse ikka leiab, ei tohiks Siitami sõnul siiski survele alluda. «Töölepinguseadus annab töölepingu lõpetamiseks alused ja tingimused, millest tuleb ka lähtuda. Iga viga, mida tööandja n-ö surkides leiab, ei anna veel piisavat alust töölepingut lõpetada,» rõhutas ta.
«Las siis tööandja otsib tõesti neid võimalusi, kuidas töötajast lahti saada,» ütles Siitam. Kui töölepingu lõpetamise seaduslikud asjaolud puuduvad, võib töötaja tema sõnul pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist.
«Kui ta ise kirjutab avalduse, siis ei saa ta seda hiljem vaidlustada. See on ju tema enda tahteavaldus,» rääkis Siitam. Tema sõnul pole selliseid vaidlusi veel olnud, sest seda, et töötaja lahkumisavalduse sunni või ähvarduse tagajärjel kirjutas, on praktiliselt võimatu tõendada.
Just seetõttu avaldavadki tööandjad Siitami sõnul alluvatele survet: nad teavad, et töötajal pole hiljem võimalik seda vaidlustada. Ka töötaja teadmine, et tema töökoht on sisuliselt koondatud ehk siis töö lõppes, ei anna alust oma lahkumisavalduse vaidlustamiseks, sest töötaja tahe töölt ära minna ei ole Siitami selgitusel seotud sellega, kas ettevõttes on koondamisolukord või ei ole.
***
Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) kutsus kolmapäevaks, 20. maiks kokku aktsioonide töörühma, et valmistuda tegutsemiseks olukorras, kui töölepingu seadus tahetakse jõustada ilma kolmepoolse kokkuleppeta.
Kui töölepingu seadus tahetakse jõustada nii, et töötajate õigustest sõidetakse teerulliga üle ja tähtsaks peetakse ainult tööandjate huve, on ametiühingud sunnitud alustama protestiaktsioone, ütles EAKL esimees Harri Taliga. See on selgelt pahauskne käitumine ning taganemine turvalisusest paindlikkusest, millega uut töölepingu seadust põhjendati.
Töölepingu seaduse jõustamise kuupäev 1. juuli läheneb, ometi ei tea ei töötajad ega tööandjad, millise seaduse järgi nad pooleteise kuu pärast töötama hakkavad. Ametiühingutele on jäänud mulje, et kaks valitsusliidu erakonda tahavad iga hinna eest läbi suruda varianti, mis töötajate huvidega ei arvesta. Asjaolu, et valitsus ei saavuta kokkulepet, näitab selgelt, et panus on tehtud jõupositsioonile, tõdes ametiühingujuht. Tagasi on lükatud kõik ettepanekud, mis ei meeldi peaministri erakonnale.
Ametiühingute Keskliit rõhutas juba aasta algul, et majanduse ja tööturu olukord on oluliselt muutunud võrreldes 2008. a kevadega, mil töötajad, tööandjad ja valitsus töölepingu seaduse osas kokkuleppele jõudsid. Kahjuks keeldus valitsus kolmepoolsest konstruktiivsest dialoogist selle üle, kuidas uut töölepingu seadust praegu ellu rakendada.
Lisainfo:
Harri Taliga, EAKLi esimees, tel 6412 800
EAKLi infojuht Siiri Rebane, 6412 808; 58 19 04 00
Pärnu mnt 41A
Urmas Tooming
Tallinna abipaketi raames pakuvad trammi- ja trollibussikoondis ning autobussikoondis tuhandele töötule koristaja ja reisisaatja ametit.
Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondises (TTTK) ning Tallinna Autobussikoondises (TAK) korraldatakse 19. ja 22. mail tööbörs. Äraseletatult tähendab see, et pealinna töötud võivad tulla ja kirjutada avalduse tööle asumiseks kas reisisaatjana või koristajana.
TTTK juhatuse esimees Toomas Sepp ütles, et tegemist on kahe eraldi lepinguga, mille ettevõte sõlmib linna transpordiametiga. Esimese lepingu järgi saab TTTK õiguse võtta 1. juunist kuni aasta lõpuni sotsiaaltöökohale ametisse kuni 40 inimest. Volikogu otsuse järgi kehtivad need lepingud edasi ka järgmisel aastal, juhul kui tööpuudus püsib üleval pool viit protsenti.
Teise lepingu järgi võtab TTTK 1. septembrist kuni aasta lõpuni tööle 360 reisisaatjat. Seda lepingut ei saa aga sõlmida enne augustit, sest tuleb ära oodata uue töölepinguseaduse jõustumine. Nimelt peavad reisisaatjad ühissõidukites töötama ka pärast kella kümmet õhtul. See läheb aga öötöö alla, mida reguleerib muudetud seadus.
TAK võtab 1. juunist sotsiaaltööle 60 busside salongide ja lõpp-peatuste koristajat ning loob 1. septembrist 540 reisisaatja töökohta.
Sepp rõhutas, et lepingu tingimuste järgi on TTTK-l õigus, mitte kohustus võtta inimesi sotsiaaltöökohale. Seejuures teeb ettevõte ise valiku, keda võtta. Koristajate ehk abitööliste kohti on küll 40, kuid see ei tähenda, et kõik need tuleb kohe ka täita.
Koristajate puhul on tegemist abitöölistega, kes trammide või trollide lõpp-peatustes käivad kõik ühissõidukid läbi, korjavad kokku prahi ja tühjendavad prügikastid. Osa abitöölistest puhastab ka trammiteid ning võib isegi trammiliini roostes poste värvida või koondise kinnistuid koristada. Nad saavad miinimumpalka ehk 4350 krooni kuus.
Reisisaatjad, kes trollides ja trammides septembrist tööle hakkavad, aitavad ratastooliga või lapsevankriga sõitjaid sisse ja välja, tõrjuvad räpaseid ja haisvaid asotsiaale ühissõidukist või abistavad juhti piletite müügil.
«Arvan, et meile tulevad tööle pikaajalised töötud, kes samal ajal siiski ka endale uut töökohta otsivad,» märkis Sepp. «Kui keegi endale mõne teise ameti leiab, võib ta kohe ära minna.»
Linna ettevõtlusameti soovituste järgi ei tohiks inimene üle aasta sotsiaaltöökohal töötada. Pealegi esitatakse igale niisuguse koha taotlejale kolm tingimust: ta peab olema vähemalt aasta Tallinnasse sisse kirjutatud, ei tohi olla pensionär ning peab olema end töötuna arvele võtnud. Reisisaatjatel tuleb ka vähemalt suhtlustasandil riigikeelt osata.
Töötukassa avalike suhete juht Anu Ojasalu ütles, et sotsiaalsed töökohad ei lähe avaliku töö alla. See tähendab, et TTTK või TAKiga tähtajalise töölepingu sõlminud inimesed ei saa enam töötuskindlustushüvitist.
Tallinn on koostanud 312 miljoni krooni suuruse abipaketi, mis peab aitama raskustesse sattunud linlastel toime tulla. Kavas on luua 5500 töökohta. TTTK ja TAKi reisisaatjad ning abitöölised moodustavad ühe osa sellest. Ettevõtted saavad linnalt taotleda toetust sotsiaaltöökohtade palgakulude katteks.
Kadri Ibrus
Omavalitsused ei maksa abitöödel rakendatud töötute eest sotsiaalmaksu.
Kuigi Tallinna linnavalitsus on lubanud, et töötutele luuakse 5500 uut töökohta, tuleb täpsustada, et reaalseid töökohti nii palju sel aastal siiski ei looda.
Tallinn pakub töötutele tööd kahel viisil. Esiteks rakendab linn töötuid avalikul tööl. Sel juhul aga inimesega mingit töölepingut ei sõlmita, mistõttu ta jääb ilma ka sotsiaalsetest garantiidest. Avalikul tööl plaanib linn rakendada umbes 500 inimest, teatas linna ettevõtlusameti juht Kairi Teniste.
Ent avalikul tööl võib töötu töötada seaduse järgi üksnes 50 tundi kuus. Linn maksab selle eest 2735 krooni tunnis, mis teeb kuus 13501750 krooni. Sotsiaalmaksu töötu pealt ei maksta.
Samuti tuleb töötul arvestada, et kui ta saab samal ajal ka toimetulekutoetust, siis linna avalikule tööle asudes võib ta selle kaotada. Seda seetõttu, et toimetulekutoetuse arvestamisel peetakse inimese sissetulekuks avalikul tööl osalemise tasu ja selle võrra väheneb toimetulekutoetuse summa. See juhtub seega siis, kui inimese toimetulekutoetus ja eluasemekulud moodustavad kokku suurema summa kui avaliku töö eest saadav tasu.
Tallinn tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku võimaldada töötuid avalikul tööl rakendada kauem, 80 tundi kuus. Seda ministeerium aga ei soosi. Kui linnal on võimalik neid inimesi pikemalt tööga hõivata, siis võiks need inimesed parem ametlikult tööle võtta, leidis ministeeriumi tööala asekantsler Egle Käärats, kelle sõnul võiks inimene siis ka näiteks osaajaga töötada, vähemalt on ta korralikult tööle vormistatud. Sel juhul jätkuks ka tema pensionistaai arvestamine ja töötuskindlustusmaksete maksmine. Selleks peab linn hakkama tema pealt ka sotsiaalmaksu tasuma.
Teiseks plaanib linn luua töötutele nn sotsiaalseid töökohti sel juhul on juba tegemist tõesti tõelise töökohaga. Kõigi töötutega sõlmitakse tööleping vastavalt töölepinguseadusele, kinnitas Kairi Teniste. Kuid neid kohti hakatakse looma juunis ja siis luuakse sada kohta. Alles tänavu sügisest on kavas juurde luua veel 900. Uued töökohad luuakse Tallinna autobussikoondises ja trammi- ja trollibussikoondises. Lisaks hakkab linn alates 1. juunist toetama ka eraettevõtteid, kes loovad sotsiaalseid töökohti ja võtavad tööle Tallinna elanikke, kes on jäänud töötuks, lisas Teniste. Töötasu on sotsiaalsetel töökohtadel vähemalt 4350 krooni ehk praegune miinimumpalk.
Selguse mõttes olgu öeldud, et linna reklaamitud lubadus luua 5500 uut töökohta ei ole mõeldud siiski lähiajal elluviimiseks, vaid see peaks realiseeruma alles kahe aasta pärast.
Riik sotsiaalseid töökohti looma ei hakka
Küsimusele, kas riigil on üldse kunagi kavas ka sotsiaalseid töökohti luua, vastas sotsiaalministeerium kõigepealt, et see on majandusministeeriumi rida, too ütles jälle, et ikka sotsiaalministeeriumi rida.
Sotsiaalsete töökohtade loomise mõistlikkus on üldse küsitav, sest see koormab riiki, see tähendab maksumaksjat liigselt, kuna on kallis ega ole pikas perspektiivis efektiivne, vastas lõpuks sotsiaalministeeriumi tööturuosakonna peaspetsialist Kerstin Peterson. Ehk riigi vastus on: sotsiaalseid töökohti ei ole kavas luua. See on ministeeriumi hinnangul kohalike omavalitsuste kohustus.
Majandusministeerium tegeleb nõudluse poole suurendamisega, anname stardiabi alustavatele ettevõtetele, eksporditoetusi ja teisi ettevõtlust arendavaid meetmeid toetame, selgitas majandusministeeriumi kõneisik Kunnar Kukk, kuidas nemad aitavad töötutele tööd leida.
Lehekülg 1340 / 1593
